Sirvi Märksõna "aktivism" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Audre Lorde’i esseed feministliku aktivistliku tekstina. Nelja essee tõlge ja tõlke analüüs
(Tartu Ülikool, 2025) Veisson, Maarja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Käesolevas magistriprojektis esitan nelja essee tõlke Audre Lorde’i kogumikust „Õde võõras: esseed ja kõned“ (Sister Outsider: Essays and Speeches 1984) ning arutlen feministliku ja aktivistliku teksti tõlkimisega seotud küsimuste üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kodanikualgatuste esindajate arusaamad veebiaktivismist ja släktivismist
(Tartu Ülikool, 2022) Kostla, Carine Jessica; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu magistritöö eesmärk oli selgitada välja Eesti kodanikualgatuste (n=13) esindajate arusaamad veebiaktivismist ja släktivismist ning see, milliseid probleeme ja võimalusi nad selles näevad. Lisaks kaardistasin valimisse kuulunud kodanikualgatuste esindajate peamised aktivistide tüpoloogiad (Neumayer jt, 2016). Andmete kogumiseks viisin läbi fookusgrupi intervjuud (n=4) ja kvalitatiivse teemaanalüüsi. Käesolev magistritöö annab vastuse, et valimisse sattunud kodanikualgatuste esindajad on enamuses vastuolulised aktivistid (Neumayer jt, 2016: 139), kes võitlevad, et luua muutust ning ei karda vajadusel vastanduda ka seadusega (ibid.). Infoühiskonnas ei oleks kodanikualgatus ja sotsiaalne aktivism mõeldav ilma veebiplatvormideta, mis tähendab, et veebiaktivism on aktivismi lahutamatu osa. Nii Vegh (2003: 74) kui Cammaerts (2015) on toonud veebiplatvormide tugevusena välja info kiire ja laialdase leviku. Eesti kodanikualgatuste esindajad ei erista suures plaanis släktivismi ülejäänud veebiaktivismist. Neumayer jt (2016: 142) loodud aktivistide tüpoloogia seab kahtluse alla släktivismile omistatud negatiivse tähendusvälja. Mitmed liikumiste esindajad ei olnud varasemalt släktivismi mõistega kokku puutunud, mis tähendab, et nad ei saanud seda ka negatiivsena tajuda. Ennekõike nähakse släktivismis võimalust edastada sõnumit, informatsiooni, anda nõu ja kutsuda kodanikke üles aktivismile. Nii nagu on kirjutanud Picone jt. (2019: 2019) ja Christensen (2011), näevad ka intervjueeritavad probleemina seda, kui tegevust tehakse ühekordselt ja oma staatuste upitamiseks. Kõige enam nähti negatiivseid släktivismi ilminguid Facebooki pildiraamide vahetamises ehkki oli ka kodanikualgatusi, kes on kasutanud neid enda kuuldavaks tegemisel või kes leiavad, et see loob kogukonna tunde ning annab inimestele valjuhäälselt märku sellest, mida pooldatakse, mis omakorda tagab sarnaselt mõtlevate inimeste teineteise märkamise küberruumis. Valimisse sattunud kodanikualgatuste seas oli ka neid, kelle aktivism põhineb släktivistlikel tegevustel ehk iga kodanikualgatus ei otsi uusi reaalelus tegutsevaid aktiivseid liikmeid, vaid hoopiski seda, et nende mentaliteet jõuaks massidesse ning looks seeläbi teistsuguse mõttemalliga tuleviku.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
‘Let us rehearse freedom’: mapping the landscape of Russian civic anti-war movement in Exile. The case of Poland
(Tartu Ülikool, 2024) Klygina, Margarita; Kubicki, Paweł, juhendaja; Smith, David, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The dissertation is based on interviews with Russian anti-war activists, residing in Poland and extensive desk research, and aimed at enhancing comprehension of Russian diaspora involvement in anti-war activism in Poland. The thesis attempted to examine whether Russian activism in exile possesses the potential to serve as catalyst for positive change in the context of ongoing full-scale war in Ukraine and addressed the ways of cooperation between Russian civil society groups with other actors in the Polish and transnational context, and their perceptions of their role in laying the grounds for creating democracy for future Russia. Theoretically, the dissertation stems from social movements scholarship, civil resistance research, social psychology of contention and diaspora studies.