Sirvi Märksõna "alcohol" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Interactive effects of DRD2 rs6277 polymorphism, environment and sex on impulsivity in a population-representative study
(Elsevier, 2021-04) Klaus, K.; Vaht, M.; Pennington, K.; Harro, J.
Previous research has shown that dopaminergic dysregulation and early life stress interact to impact on aspects of impulse control. This study aimed to explore the potentially interactive effects of the rs6277 polymorphism of the dopamine D2 receptor gene (DRD2), stressful or supportive environment and sex on behavioural and self-reported measures of impulsivity, as well as alcohol use – a condition characterised by a deficit in impulse control. The sample consisted of the younger cohort (n=583) of the longitudinal Estonian Children Personality, Behaviour and Health Study. The results showed that the CC homozygotes (suggested to have decreased striatal D2 receptor availability) who had experienced stressful life events (SLE) or maltreatment in the family prior to age 15 showed higher self-reported maladaptive impulsivity at age 15. The genotype-SLE interaction and further association with sex was also evident in the frequency of alcohol use at age 15. Lack of warmth in the family contributed to significantly higher levels of thoughtlessness and more frequent alcohol use in CC carriers at age 25, whereas family support was associated with lower thoughtlessness scores in CC males, which may suggest a protective effect of supportive family environment in this group. Together the findings suggest that DRD2 rs6277 polymorphism, in interaction with environmental factors experienced in childhood and youth may affect facets of impulsivity. Future work should aim to further clarify the sex and age-specific effects of stressful and supportive environment on the development of neuronal systems that are compromised in disorders characterised by deficits in impulse control.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neurochemical studies on inter-individual differences in affect-related behaviour of the laboratory rat
(2012-10-22) Raudkivi, Karita
Erinevate neurokeemiliste, näiteks monoamiinsete, süsteemide normaalse funktsioneerimise tasakaalu muutumine võib viia mitmete meeleolu- ja sõltuvushäirete tekkimiseni. Depressiooniga seotud häirete uurimisel kasutatakse sageli uudistaval käitumisel põhinevaid teste. Lisaks on leitud, et nii uudistavad kui ka sõltuvusega seotud käitumise regulatsioonis omavad rolli just monoamiinsed neurotransmitterid, mille süsteemide mõjutamine toob kaasa ka erinevused loomade käitumises. Eelnevalt oleme leidnud, et uudiskasti meetodil määratud indiviididevahelised erinevused uudistamisaktiivsuses on ajas püsivad ning neid indiviididevahelisi erinevusi on ka neurotransmitterite regulatsioonis. Mikrodialüüsi katsed näitasid, et serotonergiline süsteem on eri ajupiirkondades erinevalt reguleeritud. Väheuudistavatel (LE) rottidel on frontaalkoores kõrgemad rakuvälised serotoniini sisaldused kõrgemad peale serotoniini transpordi inhibeerimist tsitalopraamiga. Vastupidised tulemused ilmnesid hipokampuses, kus kõrgemad serotoniini tasemed olid just paljuuudistavatel (HE) rottidel. Kuna hiljutised uuringud on näidanud, et monoamiinide kõrval võib ka glutamaadi süsteemil olla oluline roll depressiooni kujunemisel, siis uuriti ka glutamaadi sisaldusi erineva uudistamisaktiivsusega rottidel. Leiti, et võrreldes väheuudistavate rottidega, on paljuuudistavatel rottidel kõrgemad glutamaadi sisaldused peale glutamaadi transpordi inhibeerimist juttkehas, kuid mitte hipokampuses. Sellest järeldub, et indiviididevahelised erinevused uudistavas käitumises võivad olla seotud lisaks serotonergilisele ka glutamatergilise närviülekandega. Uudistav käitumine on suurel määral sõltuv sinava tuuma (locus coeruleus) noradrenaliini projektsioonidest. Rotid, kellel on antud süsteemi kahjustus, käituvad uudiskasti testis nagu LE-fenotüüp, mida on seostatud madalama dopaminergilise neurotransmissiooni efektiivsusega. uuriti, kas sinava tuuma projektsioonid on olulised dopaminergilisele süsteemile toimivatele psühhostimulantide efektidele. Leiti, et ulatuslik sinava tuuma projektsioonide kahjustus närvitoksiiniga DSP-4 [N-(2-kloroetüül-N-etüül-2-bromobensüülamiin] vähendas psühhostimulandi kokaiini poolt stimuleeritud kohaeelistust ja liikumisaktiivsust. Kuna elusündmused varajases elustaadiumis võivad samuti omada mõju neurokeemilistele süsteemidele, siis uuriti kas alkoholist tingitud efektid monoamiini süsteemidele on sõltuvad varajasest elukeskkonnast. Leiti, et erinevused serotonergilises süsteemis olid just alkoholi eelistavatel loomadel, kes olid noores eas emast kõige kauem eraldatud. Siit järeldub, et varajases eas toimuvatel sündmustel on oluline mõju alkoholi tarbimisele ning serotonergilise süsteemi toimimisele. Leiti, et nendel alkoholi eelistavatel loomadel, kes olid noores east emast kaua eraldatud, olid serotoniini tasemed madalamad just mandelkehas, mida seostakse enim just sõltuvushäirete tekkimisega. Siit järeldub, et varajases eas toimuvatel sündmustel on oluline mõju alkoholi tarbimisele ning serotonergilise süsteemi toimimisele. Viimastel aastatel on negatiivsete afektiivsete seisundite kõrval hakatud rohkem uurima positiivse emotsionaalsuse võimaliku rolli üle depressiooni kujunemisel. Positiivset emotsionaalsust on võimalik uurida mõõtes rottide ultraheli-häälitsusi. Nüüdseks on leitud, et rottidel on püsivad indiviidivahelised erinevused nende 50-kHz ultraheli häälitsustes, mida seostatakse rottide positiivse emotsionaalsusega. Antud töös leiti, et stressi tingimustes on vähepiuksuvatel rottidel kõrgemad serotoniini tasemed peale serotoniini transpordi tagasihaarde inhibeerimist. Lisaks on samadel rottidel kõrgemad kortikosterooni tasemed. Antud tulemustest järeldub, et madalama positiivse emotsionaalsusega rotid on stressile vastuvõtlikumad. Võttesse arvesse neurotransmitterite erinevat regulatsiooni rottide käitumise kujunemisel võib jõuda depressiooniga seotud seisundite uudsete farmakoloogiliste ravimeetoditeni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Optimal alcohol taxation in Estonia
(2011-10-21) Saar, Indrek
Väitekirja eesmärgiks oli analüüsida alkoholi maksustamise põhimõtteid ning anda sellest lähtuvalt arvuline hinnang maksustamise optimaalsele tasemele Eestis. Lähtuti eeldusest, et optimaalne tase peab arvesse võtma nii alkohoolsete jookide väärtarvitamisega seotud kahjusid kui ka maksupoliitika fiskaalseid efekte. Optimaalse maksutaseme hindamisel kasutati matemaatilist mudelit, mille koostamisel lähtuti optimaalse maksustamise kirjandusest hästituntud Pigou ja Ramsey maksustamise põhimõtetest. Mudelis eeldati muuhulgas järgmist: valitsus vajab poliitika elluviimisel lisaressurssi salaalkoholi turu laienemise piiramiseks, märkimisväärse osa alkoholi ostudest sooritavad välisturistid ning valitsus kasutab maksupoliitika positiivset mõju eelarvele tööjõumaksude alandamiseks või meditsiinikulutuste suurendamiseks, hoides sel moel eelarve tasakaalus. Mudeli empiiriliseks hindamiseks viidi täiendavalt läbi ka kaks empiirilist uuringut, mille raames analüüsiti alkoholi kuritarvitamisest tingituid liikluskahjusid ning hinnati alkoholi sotsiaalseid kulusid Eestis. Muud optimaalse maksutaseme arvuliseks hindamiseks vajalikud empiirilised andmed saadi varasematest Eestis ja mujal läbiviidud uuringutest. Tulemused näitasid, et alkoholi maksude optimaalne keskmine tase Eestis on 50%-200% kõrgem 2009. aastal kehtivast tasemest. Kehtivast määrast rohkem kui 50% kõrgemaks hinnati optimaalne tase ka juhul, kui eeldati, et maksutõusust tingitud alkoholi tarbimise langusest ligikaudu pool tehakse tasa suurema salaturult või naaberriikidest ostetud alkoholi tarbimisega. Suhteliselt kõrge optimaalse maksustamise tase tuleneb eelkõige poliitika mõjudest läbi eelarvesüsteemi. See viitab sisuliselt sellele, et valitsusel oleks efektiivsem koguda mõnevõrra rohkem maksutulusid alkoholi maksustamise kaudu ning seeläbi vähem koormata maksudega tööjõudu. Tulemuste praktilise väärtuse suurendamiseks peaks tulevased empiirilised uuringud täpsustama alkoholi maksustamise mõjusid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Primaarsed peavalud, tervisekäitumine ja vaimne tervis
(Tartu Ülikool, 2020) Vent, Maris; Laas, Kariina, juhendaja; Niiberg-Pikksööt, Triinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Primaarsed peavalud on neuroloogilised haigused, mis mõjutavad ülemaailmselt ligi 2 miljardit inimest ja on üks ühiskonda enam koormavaid terviseprobleeme. Magistritöös hinnatakse primaarsete, peamiselt migreeni ja pingetüüpi peavaludega seotud riskifaktoreid nagu vanus, sugu, haridus, perekonnaseis, kehakaal, füüsiline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja kohvi tarvitamine, depressiooni ja unetuse ning peavalu häiritust. Töös kasutati Toom (2019) levimusuuringus kogutud andmeid, valimi suurus n=1232 vanuses 18-66, keskmine vanus 42 aastat (SD=12,48), mehi 43% ja naisi 56%, peavaluga isikuid 40%, sh migreeni 18% ja pingetüüpi peavalu 17%. Andmete kogumiseks kasutati neljaosalist struktureeritud küsimustikku, mis sisaldas demograafilisi andmeid, elustiiliga seotud riskifaktoreid, peavalu diagnostika ja peavaluga seotud tegureid ja koormust. Analüüsimiseks kasutati korrelatsioon- ja dispersioonanalüüsi, Hii-ruut testi ning binaarset logistilist regressiooni. Oodatult on peavaludega isikutel üldiselt kõrgem valude tase, nad on naissoost ja nooremad võrreldes kontrollgrupiga. Migreeniga isikud on lisaks tõenäolisemalt mittesuitsetajad ja tarbivad vähem alkoholi, kuid kalduvad rohkem kohvi jooma, on kõrgema kehamassiindeksiga (KMI), ning nende depressiooni ja unetuse skoorid on kõrgemad võrreldes peavaluta isikutega. Pingetüüpi peavaluga isikud kalduvad lisaks olema abielus, tarbivad vähem alkoholi, on kõrgema KMIga ning nende unetuse skoor on kõrgem võrreldes peavaluta isikutega. Migreeniga isikuid eristab pingetüüpi peavaluga uuritavatest vaid suurem tõenäosus olla naine ja madalama või keskmise haridustasemega. Seega iseloomustab peavaluga isikuid küll mitu tervistsoodustavat käitumist, kuid kõrgem KMI võib viidata faktoritele, mida käesolev uuring ei kajastanud. Tähelepanu tuleks ka pöörata peavaludega uuritavate vaimsele tervisele ja valude leevendamisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ülevaade pikaajalistest internetipõhistest eneseabiprogrammidest alkoholitarvitamise vähendamiseks eesmärgiga leida sobiv lahendus Eestisse kohandamiseks
(Tartu Ülikool, 2018) Ülesoo, Triin; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö käigus anti ülevaade alkoholitarvitamise vähendamiseks mõeldud internetipõhiste sekkumisprogrammide efektiivsusest ning leiti maailmas olemasolevatest pikaajalistest, mitmetest sessioonidest koosnevatest programmidest sobivaimad Eestisse kohandamiseks. Ülevaate tegemiseks teostati otsingud teadusandmebaasides ning hangiti ligipääsud programmidele. Eesti jaoks sobiva lahenduse leidmiseks võrreldi leitud pikaajalisi programme Tervise Arengu Instituudi poolt väljatöötatud kvaliteedikriteeriumitega. Leiti neliteist maailmas olemasolevat pikaajalist veebipõhist programmi alkoholitarvitamise vähendamiseks. Neist viis vastasid vajalikele kvaliteedikriteeriumitele Eestisse kohandamiseks: Alkoholhjalpen, Balance, CBT4CBT, Down Your Drink ning Take Care of You. Autori hinnangul on efektiivsust, kasutajasõbralikkust, kohandamise lihtsust ning riske arvestades kõige suurema potentsiaaliga Eesti jaoks programmid Take Care of You ning Balance. Uurimistöö tulemuseks on praktiline lähteinfo Eestisse alkoholitarvitamise vähendamiseks mõeldud pikaajalise programmi valimiseks ja kohandamiseks.