Sirvi Märksõna "alkoholi liigtarvitamine" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alkohooliku mõju lähedastele
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2020) Luus, Rita; Parve, Valter, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deaths caused by alcohol, psychotropic and other substances in Estonia: evidence based on forensic autopsies
(2022-05-16) Tuusov, Jana; Väli, Marika, juhendaja; Pärna, Kersti, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Liigne alkoholi tarvitamine on üheks enneaegse suremuse põhjuseks nii nagu on välditavaks surmapõhjuseks mürgistused psühhotroopsete ainetega. Oluline on välja selgitada alkoholi roll inimese organismi kahjusta¬misel ning selle suurusjärk rahvastiku tervise mõjutamisel. Lahanguleidudel baseeruv uuring on üks viis selle teostamiseks. Sellised väärtuslikku informatsiooni andvad uuringud on keerukad ning seetõttu pole neid palju läbi viidud. Selleks, et tuua välja alkoholi roll surmade põhjustajana ning selle kajastumine rahvastiku surmade statistikas, on omakorda oluline hinnata ja vajadusel parendada surmapõhjuste kodeerimist. Antud uuring oli Eestis esimene, kus kasutati detailset kohtuarstlikku lahangut alkoholi rolli uurimiseks enneaegses suremuses. Uurimistöö eesmärk oli anda tõenduspõhine ülevaade tööealiste meeste alkoholist põhjustatud surmadest, kasutades selleks süvitsi minevat kohtuarstlike lahangute analüüsi, uurida põhihaiguse kodeerimisega seotud probleeme hulgiorganite alkoholist põhjustatud kahjustuse korral ning kirjeldada surmaga lõppenud alkoholi, psühhotroopsete ja muude ainete mürgistusi Eesti kogurahvastikus aastatel 2000-2009 ja 2010-2019. Uuringu tulemused näitasid, et Eestis kohtuarstlikule lahangule suunatud tööealistel meestel esinevad sageli alkoholist põhjustatud haiguslikud muutused siseorganites, mis viitab selles vanuserühmas alkoholi tervistkahjustavale tarvitami¬sele. Uuringu tulemustest nähtus, et osad alkoholi biomarkerid (PEth, EtG ja EtS) on kasutatavad surmajärgses diagnostikas ning neid võiks enam kasutada tavapraktikas ja lahanguid hõlmavates uuringutes, eriti kui puuduvad andmed lahkunu alkoholi tarvitamise harjumuste kohta. Lahanguleiuna hulgiorganite alkoholkahjustuse esinemise korral oli raske diagnoosida põhihaigust Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis puuduvate võimaluste tõttu. Mürgistussurmade uuringu põhjal olid aastatel 2000–2009 esikohal alkoholi¬mürgistused, kuid aastatel 2010–2019 mürgistused narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega. Uuringust saadavad teadmised on vajalikud alkoholistrateegia ja -poliitika kujunda¬jatele ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile kui kohtu¬arstlikke lahanguid teostavale asutusele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Genes and alcohol use: effects of common genetic polymorphisms in general population
(2016-10-17) Vaht, Mariliis; Harro, Jaanus, juhendaja; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Lähtuvalt sellest, kui palju probleeme tekib tarvitajale endale ja teda ümbritsevatele, on alkohol loetud kõige kahjulikumaks uimastiks1. Kuigi olukord on tasapisi paranemas, paistab Eesti rahvusvahelisel tasandil veel jätkuvalt silma ohtra alkoholitarbimisega2. Mehed tarvitavad alkoholi ning kogevad alkoholiga seotud probleeme enamasti rohkem kui naised. Nii ka meie rahvastikupõhises pikaajalises sünnikohortide uuringus – poisid alustasid alkoholi tarvitamisega varem ning tegelesid sellega sagedamini kui tüdrukud. Nooreks täiskasvanueaks oli selle tulemusena meeste seas tunduvalt rohkem neid, kes alkoholi kuritarvitamisega hädas. Alkoholiprobleemide kogemise tõenäosust tõstsid ka stressirikkad elusündmused ning halvad suhted pereliikmete ja õpetajatega. Kuna alkoholism on krooniline ja ravile raskesti alluv, on selle haiguse tekkimist ennustavate bioloogiliste näitajate uurimine äärmiselt päevakajaline. Analüüsides geenide mõju alkoholitarbimisele, leidsime, et probleemset alkoholitarbimist ennustasid just sellised geneetilised eripärad, mis olid seotud madalama stressitaluvuse ja suurema avatusega keskkondlike mõjude suhtes. Seosed ei olnud aga üleüldised ja sõltusid suures osas sünnikohordist – perioodist, mil inimene sündinud oli. Sotsiaalsed normid ja hoiakud alkoholi tarbimisse koonduvad sünnikohortide kaupa ning mõjutavad otseselt uimastite tarvitamist. 1990. aastatel alguse saanud kiired ühiskondlikud muutused mõjutavad meie siirdeühiskonnas väärtushinnanguid, vaba aja tegevusi, suhteid ja igapäevast toimetulekut. Kultuurilised ja ühiskondlikud muutused vormivad pidevalt inimeste identiteeti ja elustiili ning võivad vahendada ka geeniefekte alkoholitarbimisele. [1 Nutt DJ, King LA, Phillips LD (2010) Drug harms in the UK: a multicriteria decision analysis. Lancet 376:1558-1565. 2 OECD (2015) Tackling harmful alcohol use: Economics and public health policy. OECD Publishing.]
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte alkoholi tarvitamise seos perestruktuuriga Tallinnas ja Tartus
(Tartu Ülikool, 2019) Joost, Helen; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö uurimiseesmärgiks oli välja selgitada, kas noorte alkoholitarbimine on seotud perestruktuuriga Tallinnas ja Tartus. Lisaks sellele vaatasin, kuidas on teised noorte elu aspektid seotud nende alkoholi tarbimise sagedusega ning episoodilise alkoholi liigtarvitamisega. Seda selleks, et välja selgitada erinevate tegurite koosmõju noorte alkoholi tarbimisele. Magistritöös kasutasin uuringu „Euroopa noored 2016. Noored ja heaolu. Euroopa noorte eluolu ja elutingimuste uuring“ andmeid. Antud uurimus viidi läbi 2016. aastal Tallinnas ja Tartus 15-16aastaste noorte seas. Magistritöö käigus leidsin, et noorte alkoholi tarbimine on seotud nende perestruktuuriga. Lisaks sellele tuli välja, et mitte ainult noorte perestruktuur, milles nad elavad, ei mängi rolli nende alkoholi tarbimises. Alkoholi tarbimine on seotud ka teiste teguritega, mis on erinevate perestruktuuride puhul erinevad. Analüüsist selgus, et kõige suurem risk alkoholi sagedaseks tarvitamiseks ja episoodiliseks alkoholi liigtarvitamiseks on üksi ja sõpradega elavatel noortel. Samas suurendas sagedase alkoholi tarvitamise ja episoodilise liigtarvitamise riski ka see, kui noored tülitsesid vanematega või olid seotud füüsilise vägivalla juhtumiga kodus. Lisaks sellele oli risk alkoholi sagedaseks tarbimiseks ja episoodiliseks liigtarbimiseks palju suurem nende noorte puhul, kelle vanematel oleks tema alkoholi tarbimisest ükskõik, kui nende puhul, kelle vanemad oleksid noore joomisele vastu. Sama oli ka vanemate teadlikkuse puhul noorte tegemistest. Vanemate mitteteadlikkus sellest, kellega noor läbi käib ja kus ta õhtuti viibib, suurendas alkoholi tarbimise riski. Seejuures leidsin ka seda, et üksi ja sõpradega elavad noored tülitsesid kõige rohkem enda vanematega, nende vanemad hoolisid noorte arvates kõige vähem oma lapse alkoholi tarbimisest ja olid kõige vähem nende ellu kaasatud. Analüüsist selgus ka, et kõige vähem tarvitavad alkoholi noored, kes elavad mõlema vanemaga, ja need noored, kes elavad leibkondades, kuhu kuuluvad ka vanavanemad. Nende kahe perestruktuuri puhul olid vanemad kõige teadlikumad noore tegemistest, noored tülitsesid kõige vähem vanematega ja esines ka kõige vähem füüsilist vägivalda. Kõik need tegurid koos vähendavad lapse alkoholi tarbimise riski.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte täiskasvanute tõlgendused alkoholi liigtarvitava vanemaga peres kasvamisest
(Tartu Ülikool, 2019) Bondareva, Diana; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud uurimistöö eesmärk on välja selgitada alkoholi liigtarbiva vanemaga üleskasvanud noorte tõlgendused oma vanema alkoholi tarvitamise käitumise kohta, oma abivajaduse ja abi osutamise kohta. Uurimuse eesmärgist lähtudes püstitati järgmised uurimisküsimused: 1. Millisena tõlgendavad noored oma vanema alkoholi liigtarvitamisest tingitud käitumist? 2. Millised olid vanema alkoholi kuritarvitamise subjektiivsed tagajärjed lapsele? 3. Kuidas võiks nende meelest aidata lapsi-noori, kelle peres kuritarvitakse alkoholi? Uurimuses tuli välja, kuidas noored tõlgendasid oma vanemate alkoholi liigtarvitamist negatiivselt. Vanemate alkoholi tarbimine võis tuleneda mingist raskest olukorrast vanema elus. Rasked olukorrad vanema elus võisid noorte arvates olla vanema halvad lapsepõlve kogemused (vanema surm, liigne nõudlikkus, nende oma vanemate alkoholi liigtarbimine), rahalised probleemid, keeruline töö või raskused tööl. Noored nägid oma vanemate alkoholi liigtarvitamisest tulenevast käitumises erinevaid vägivalla avalduse vorme. Veel mainisid noored, kuidas alkoholi liigtarvitaval vanemal ei olnud aega neid kasvatada ega toetada. Uurimuses tuli veel välja ka noorte tõlgendusi vanemate liigtarvitamise mõjudest neile endile. Noored kogesid alkoholi kuritarvitamist, erinevaid vaimseid ja emotsionaalseid probleeme ning erinevaid negatiivseid tundeid. Kuid kindlasti peab mainima, et noored mainisid, kuidas nad on saanud mingil määral teatud probleemid ületatud ja on teel tervenemise poole. Uurimuses tuli välja ka erinevaid noorte vaatenurkasid abivajaduse ja selle toimetuleku kohta. Noored mainisid, kuidas enamuselt noored ei otsinud abi, kuid neile oli toeks teised pereliikmed või lähedased sõbrad. Noored tõid välja, kuidas alkoholisõltuvusest tulenevaid probleeme tuleks rohkem teadvustada nii koolides kui ka üle üldiselt ühiskonnas. Noored mainisid, et abistamiseks oleks vaja psühholooge kui ka teisi tugisüsteeme koolides. Uurimistöö tulemusel on näha, et teemat on vaja kindlasti edasi uurida ja süvendatumalt. Hetkeuuring on tehtud noortega, kes on juba vanemad ja oskavad analüüsida oma minevikku, kuid uurida tuleks ka just neid noori, kes elavad hetkel oma vanematega ja on võib-olla rohkem probleemiga seotud. Veel näen, noorte seisukohalt oleks vaja veel uurida neid aspekte, kuidas noort paremini suunata abi otsimisele. Kindlasti tuleks uurida rohkem ka kaassõltuvuse sümptomeid ja nende levikut alkoholi liigtarvitavate vanemate laste hulgas. Oluline oleks näha, kui levinud see sõltuvus on ja kui paljud noored sellega tegelikult seotud on. Näiteks võiks teha põlvkondadevahelist uurimistööd, et uurida ühte kindlat perekonda, kus on olnud alkoholiga probleeme ja kuidas teatud käitumine on kandunud ühelt pereliikmelt teisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ravi saavate alkoholitarvitamise häirega inimeste lood: kainuse kogemused isiklikes narratiivides
(Tartu Ülikool, 2020) Klaus, Aire; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut