Sirvi Märksõna "andmehaldus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Algorithmic imaginaries of syrian refugees: exploring hierarchical data relations from the perspective of refugees
(2021-07-12) Kasapoglu, Tayfun; Masso, Anu, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Andmestumine omab üha suuremat mõju nii sotsiaalsete rühmade kui ka terve ühiskonna igapäevaelu eri tahkudele, tuues kaasa uusi võimalusi ja ohte. Andmete kogumise, säilitamise ja analüüsimise oskus võimaldab mõnedel rühmadel ja institutsioonidel pakkuda tõhusamaid teenuseid, kuid samuti annab neile võimu teha teiste inimeste kohta andmepõhiseid otsuseid. Ka põgenikud puutuvad riigipiiridel nii enne kui pärast piiriületust kokku paljude andmetoimingutega, kuid neil on väga vähe sõnaõigust selle üle, milliseid andmepõhiseid otsuseid nende eest ja nende kohta langetatakse. Doktoritöö „Süüria põgenike algoritmilised kujutluspildid: Hierarhiliste andmesuhete uurimine põgenike vaatenurgast“ eesmärk on kaardistada põgenike vaatenurki andmestumisele ja nende suhet selle eri tahkudega, pöörates erilist tähelepanu algoritmidele. Seejuures vaatleb väitekiri, millisena näevad põgenikud algoritmide võimalikku kasulikkust ja varjupoolt, keskendudes agentsusele, kontekstidele ja julgeolekustamisele. Selle eesmärgi täitmiseks tugineb doktoritöö Süüria põgenikega Eestis ja Türgis tehtud intervjuude ning Süüria põgenike sotsiaalmeedias jagatud lugude analüüsile. Kuigi algoritmidel on keeruline struktuur, mis tekitab küsimusi läbipaistvuse ja vastutuse kohta, suutsid põgenikud mõtiskleda algoritmide üle lähtuvalt kultuurilistest teguritest ja isiklikust rändekogemusest. Doktoritöö tulemustest nähtub, et põgenikele suunatud andmepõhistes lahendustes on oluline arvestada põgenike arusaamade, murede ja eelistustega, et tagada õiglane ja kaasav algoritmipõhine valitsemine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Codes for distributed storage
(2024-10-15) Ke, Junming; Riet, Ago-Erik, juhendaja; Hollmann, Henk D.L., juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Allikatest nagu video, audio ja tekst genereeritakse suuri andmehulki, ja need hulgad endiselt aastast aastasse suurenevad, nii et nende talletamine nõuab andmete terviklikkust ja kättesaadavust garanteerivaid jätkusuutlikke andmetalletussüsteeme. Hajustalletussüsteemid (HTS-d) pakuvad madala hinnaga, töökindlat ja stabiilset lahendust. HTS talletab andmeid potentsiaalselt ebatöökindlates talletussõlmedes liiaga, mis garanteerib süsteemi töökindluse. Efektiivsed andmeuuenduse ja parandusmehhanismid on stabiilsuse hoidmiseks kriitilised, eriti sõlmede tõrgete korral. See dissertatsioon esiteks konstrueerib uuendusefektiivsed koodid, mis põhinevad lõplikel projektiivsetel tasanditel ja mis võimaldavad efektiivset lokaalset ja suure saadavusega parandust. Konstrueeritakse hõredad genereeriv- ja paarsuskontrollimaatriksid, mis võimaldavad ka efektiivseid ja paindlike sagedustega uuendusi. Samuti hinnatakse neid koode kasutava HTS-i jõudlust. Kaks talletuskoodide võtmesuurust on sõlmemahtuvus ja paranduse läbilaskevõime, mille omavahelist vastandlikkust kirjeldab lõiketõke. Enamus uurimusi keskendub täpsele parandusele, kus mittetöötava sõlme andmed taastatakse täpselt. Seevastu funktsionaalne parandus, mille korral ei taastata mittetöötava sõlme andmeid täpselt, seejuures siiski tagades andmete terviklikkust, võimaldab saavutada muul viisil mittesaavutatavaid punkte lõiketõkkel. Dissertatsioon konstrueerib uue optimaalse ja funktsionaalse parandusega koodi, mis põhineb vektorruumitükeldusel 9-mõõtmelises binaarses ruumis, ja millel on tugev seos projektiivse tasandiga $\PG(2,8)$. Sellel talletuskoodil on ka efektiivne parandusalgoritm, mida kirjeldatakse geomeetriliselt ja algebraliselt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Design and orchestration of scalable, event-driven serverless data pipelines for internet of things (IoT) applications
(2024-09-19) Poojara, Shivananda Rangappa; Jakovits, Pelle, juhendaja; Srirama, Satish Narayana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- jatäppisteaduste valdkond
Asjade Interneti (IoT) seadmete üha suureneva kasutamisega on toimunud tohutu toorandmete kasv. Selliste andmete haldamine hõlmab aga keerulisi ülesandeid, sealhulgas andmete hankimist erinevatest seadmetest erinevates vormingutes, filtreerimine ja teisendamine, ning masinõppe rakendamine. Selliste andmevoogude voo ja elutsükli tõhus haldamine on märkimisväärne väljakutse. Selleks, et saavutada madal latentsus ja muud teenusekvaliteedi (QoS) mõõdikud, võetakse üha enam kasutusele pilvepõhise IoT andmetöötluse asemel serva ja udu arvutusmudeleid. See muudab andmeanalüüsi ülesannete dünaamilise täitmise keerukamaks erinevatel kaugustel ja heterogeenses riistvaras. Üks lähenemisviis Asjade Interneti andmetöötluse realiseerimiseks on monoliitsete konteinerrakenduste kasutamine, mis kondavad andmetoimingud ühte konteinerisse. Selliseid konteinereid saab migreerida üle IoT kihtide (serv, udu, pilv), et optimeerida teenuse kvaliteedi (QoS) mõõdikuid. Monoliitsete konteinerite kasutamine võib tõhusat andmehaldust nõudvate andmepõhiste Asjade Interneti rakenduste väljatöötamisel tekitada väljakutseid ja keerukust. Sujuva ühenduvuse tagamisel ja andmetoimingute skaleerimisel võib tekkida ka muid probleeme. Teised olemasolevad lahendused, nagu suured andmetöötlusklastrid (nt Apache Flink või Spark) ja valmistööriistad, võivad ressursipiirangute (serva- ja uduseadmed) ja asjade Interneti-rakenduste sündmustepõhise olemuse tõttu olla ebausaldusväärsed. Hüpoteesiks on, et seda saab lihtsustada serverivabade arvutuste ja andmekonveierite kasutusele võtuga. Serverivabade arvutuste kasutamisel saab andmeanalüütilisi ülesandeid luua individuaalselt skaleeritavate virtuaalsete funktsioonidena ja neid sündmustepõhiselt täita. Andmekonveierid võimaldavad koondada üksikud andmetöötlusülesanded suureks hajutatud andmevooks. Mõlema mudeli kombineerimisel saab luua serverivabad andmekonveierid (SDP), kus serverivabu funktsioone kasutatakse konveieriülesannetena ja neid saab sujuvalt välja kutsuda, kui andmed konveieri kaudu liiguvad. Servervabu funktsioone saab lihtsasti käivitada pilve-, serva- või udukeskkondades ning andmeedastuseks, marsruutimiseks ja funktsioonide kutsumiseks kasutatakse andmekonveieri tehnoloogiaid. Selle lõputöö eesmärk on adresseerida andmetöötluse kriitilisi aspekte asjade Interneti (IoT) keskkondades, keskendudes üleminekule konteineritelt serverivabale arhitektuuridele. Esmalt analüüsitakse kitsaskohti traditsioonilistes monoliitsetes konteineripõhistes IoT andmetöötluse lähenemisviisides. Seejärel uuritakse serverivaba andmetöötluse rakendamist asjade Interneti keskkondades kui potentsiaalset lahendust monoliitsete arhitektuuridega seotud väljakutsete ületamiseks. Lõpuks analüüsitakse serverivabade andmetöötlusraamistike skaleeritavust asjade Interneti stohhastiliste töökoormuste haldamisel. Sellel väitekirjal on kolm panust. Esimene on uudne simulaator ja raamistik konteinerite orkestreerimiseks IoT keskkondades koos gradiendipõhise tagasilevitamise lähenemisviisiga (GOBI ja GOBI*) ajastamiseks, mis on effektiivsem olemasolevatest planeerijatest. Teine panus hõlmab kolme disaini lähenemist serverivabade andmekonveierite (SDP) loomiseks ja nende sobivuse analüüsi erinevate asjade Interneti rakenduste jaoks. Standardsetel andmevootööriistadel (DFT) põhinevad SDP-d ei sobi arvutusmahukate ülesannete jaoks, nagu videotöötlus, kuid need on tõhusad laia ribalaiust vajavate rakenduste jaoks. Objektisalvestusteenusel (OSS) põhinevad SDP-d sobivad paremini arvutusmahukate toimingute jaoks ja MQTT-põhised SDP-d sobivad latentsustundlike toimingute jaoks, kuid mitte arvutus- ja ribalaiustundlike ülesannete jaoks, kuna protsessori ja mälu kasutus on suurem. Kolmas panus on reaktiivsete automaatse skaleerimise mehhanismide sobivuse analüüs SDP jaoks nelja erineva töökoormuse mustri korral. Arvutusmahukate ülesannete puhul töötab ressursipõhine skaleerimise lähenemisviis tõhusalt hüppelise, püsiva, järsu ja kõikuvate töökoormuste korral. Lühikese täitmisajaga ülesannete jaoks sobib töökoormusepõhine skaleerimine kõigi nelja töökoormuse korral. See lõputöö käsitleb IoT andmete töötlemise keerukust ja väljakutseid üleminekul monoliitsetelt konteineriarhitektuuridelt serverivabadele pilvearvutusmudelitele asjade Interneti andmete töötlemisel. Töö väljundid aidatvad asjade Interneti arendajatel valida kõige sobivaamad andmetöötlusmehhanismid, võttes arvesse selliseid tegureid nagu vabad arvutusressursid, ribalaius, energiatarbimine ja latentsus, täites samal ajal tundlikke QoS nõudeid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of a web application for virtual rim fitment simulation on user-uploaded vehicle images
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Holmogortsev, Ilja; Ruder, Deniss, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Elektroonilise publitseerimise algus Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas. 1996-1999
(Tartu Ülikool, 1999) Kraav, Mihkel; Must, Aadu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Impact of GDPR on Personal Data Management - A Case Study
(Tartu Ülikool, 2018) Väljur, Robert; Männiste, Maris, juhendaja; Tom, Jake, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
The aim of this thesis was to analyze the impact from new European General Data Protection Regulation (GDPR), which sets new requirements for personal data management, on a real-life case study. The analysis was conducted using case study methodology on two business processes of Töötukassa: working ability assessment and working ability allowance. The existing processes were mapped using BPMN, use of sensitive data was highlighted and then the GDPR compliance was evaluated. From the results of the evaluation, possible solutions were offered to fix the compliance issues. The solutions were offered as TO-BE models and system requirements with the assessment of the impact on the current system architecture. The results found with the analysis were positive, where the two use cases in this study were compliant with most of the articles in the GDPR. There were some non-compliance issues as well – it was found that the current logging of personal data should be encrypted and some logging should be disabled completely, to support the compliance with the data minimization principle. Töötukassa also needed to support possible queries for data subject (like personal data access requests, consent withdrawal, and data erasure) and update their consent forms with necessary information. It is possible to extend the scope of the current thesis by increasing the cases covered in the case study and looking at all the processes within the organizations. Each process should be analyzed carefully and the whole flow of activities should be considered (both the controller and processor side). Including all the processes within Töötukassa would give a much clearer overview on all the aspects concerning the data management compliance with GDPR, for example, processes handling the data breaches and cooperation between superior authority and the organization. Additionally, from the feedback received from Töötukassa, there are additional points to re-evaluate to improve the current analysis: the need for consent for requesting medical personal data for working ability assessment and the possibility of partial erasure of the personal data when it is not needed for the purpose it was initially gathered.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Info- ja dokumendihalduses Eestis kaitstud lõputööde lähtekohad
(Tartu Ülikool, 2015) Pilv, Mari; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusealastest lõpu-, diplomi-, bakalaureuse- ja magistritöödest ning ülevaate põhjal viia läbi analüüs uuritud valdkondadest ning temaatikatest. Magistritöö uurimisküsimuseks oli püstitatud: millised on info- ja dokumendihaldusalaste Eestis kaitstud uurimustööde lähtekohad? Eesmärgist lähtuvalt on analüüsitud järgmisi uurimisküsimusi: milline on olnud uurimustööde temaatiline ja metoodiline areng ning kuidas on olnud uurimustööd kättesaadavad? Uurimustöö küsimuste täitmiseks on kaardistatud ja analüüsitud ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde:  pealkirju, autoreid, tööde liike ning kättesaadavust,  eesmärke (s.h sektorit, perioodi, asutus- või tegevuspõhisust ja valdkonda),  kasutatud valimit (s.h täpset valimit),  kasutatud meetodit (s.h täpsustatud meetod). Empiirilise materjali kogumiseks on kasutatud ülevaateuurimust. Uurimustöid on kaardistatud de visu nii ülikoolide raamatukogudes ning kasutatud on ka haridusasutuste elektroonilisi repositooriume. Uurimustööde peamine kaardistamine toimus ajavahemikus 2013 – 2015. Valimi moodustasid Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureuse- ning magistritööd, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõputööd ning Tartu Ülikooli lõpu- ja magistritööd Kokku on magistritöös kasutatud 335 kaitstud uurimustööd. Magistritöö läbiviimisel on kasutatud temaatilist kodeerimist ning andmete tõlgendamiseks kontentanalüüsi. Kuna töö võrdleb varasemate uurimustööde metaanalüüse, siis sobis kontentanalüüs käesoleva magistritöö eesmärgi täitmiseks. Meetodi kriitikana saab välja tuua autoripoolset kategooriate loomist, vähest objektiivsust ning seda, et kodeerimisel ei kasutatud testkodeerimist. Magistritöö analüüsi tulemused näitasid, et Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureusetöödes uuriti kõige rohkem avalikku sektorit, perioodidest taasiseseisvumist ja sellele järgnevat aega. Valdkondadest uuriti kõige enam raamatukogundust ning asutus- või tegevuspõhisusest mäluasutusi. Uurimustöödes läbiviimiseks kasutati kõige rohkem kvantitatiivseid meetodeid ning andmete kogumiseks oli populaarseim viis küsitlus. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning ühiskonnateaduste instituudi lõputöödes analüüsiti läbi aegade kõige enam avalikku sektorit. Perioodidest uuriti kõige rohkem tänapäeva. Kõige valitum valdkond oli raamatukogundus ning asutus- või tegevuspõhisuseks äriorganisatsioon. Uurimismeetoditest kasutati kõige rohkem kvalitatiivset meetodit, täpsemalt küsitlust. Tallinna Ülikooli magistritöödes analüüsiti kõige enam avalikku sektorit ning tänapäevast perioodi. Kõige valitumaks valdkonnaks osutus raamatukogundus ning asutustest uuriti mäluasutusi. Valimis kasutati dokumente, spetsialiste ning kombineeritud valimit. Enamus töödes oli kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid ning andmekogumismeetodina küsitlust. Tartu Ülikooli magistritöödes oli esikohal avalik sektor ning ajavahemik alates aastast 2004. Raamatukogundus oli samuti kõige valituim valdkond ning asutustest pöörati tähelepanu haridusasutustele. Populaarsemaks osutus kombineeritud valimi ja meetodi kasutamine. Andmeid koguti intervjuude käigus. Diskussiooni osas on välja toodud kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde lähtekohad. Analüüsitud on uurimustööde temaatilist, metoodilist arengut ning antud ülevaade uurimustööde kättesaadavusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maa-aluste kommunikatsioonide andmehaldus
(2005) Loodla, Kaja; Oja, Tõnu, 1955-, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sissejuhatavalt teaduse toorandmetest ja andmehaldusest
(2015-03-03) Neerut, Lilian
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suurandmete kasutus makroökoloogias
(Tartu Ülikool, 2024) Radvilavicius, Merilin; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Suurandmed ja andmeteaduse meetodid võimaldavad pakkuda vastuseid küsimustele, millega on bioloogid juba aastakümneid rinda pistnud. Käesoleva töö eesmärk on anda kirjanduse põhjal ülevaade, mida kujutavad suurandmed endast ette makroökoloogia kontekstis. Selleks teen esmalt jalutuskäigu suurandmete olemusse ja selle võidukäiku makroökoloogiasse, misjärel kirjeldan suurandmeid just makroökoloogia kontekstis: mis need on ja kust need tulevad. Annan ka ülevaate suurandmete kasutamise võimalustest, kitsaskohtadest ja võimalikest lahendustest, mis võivad ette tulla erinevates suurandmetega töötamise etappides. Kõige selle juures illustreerin töö eesmärke graafilise analüüsiga, kus annan ülevaate makroökoloogiliste uuringute temaatilisest rühmitumisest suurandmete kontekstis. The use of big data in macroecology Big data and data science methods can provide answers to questions that biologists have been struggling with for decades. This thesis aims to provide a literature-based overview of what big data represent in the context of macroecology. To do this, I will first take a walk through the nature of big data and its triumphal march into macroecology, whereupon I describe the big data specifically in the context of macroecology - what are they and where they come from. In addition, the thesis provides an overview of the opportunities, challenges, and possible solutions to the use of big data that can occur at different stages of working with big data. I illustrate the aims of the work with a graphical analysis of the thematic clustering of macroecological research in the context of big data.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The ethics of informed consent in open science: from autonomy to fairness
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-21) Kaaya, Emmi; Simm, Kadri, juhendaja; Eigi-Watkin, Jaana, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Avatud teaduses ei jää uurimisandmed ainult ühe teadusprojekti kasutusse, vaid neid saab talletada ja kasutada ka tulevastes uurimustes. See erineb varasemast praktikast, kus andmeid koguti ainult ühe selgelt piiritletud projekti jaoks ja hävitati pärast kindlaksmääratud aega. Avatus toob kaasa palju võimalusi, kuid ka väljakutseid – eriti siis, kui räägitakse uuringus osalejate antud nõusolekust. Traditsiooniliselt on peetud enesestmõistetavaks, et osalejad saavad teha oma otsuse teadlikult: neile esitatakse kõik oluline uuringu kohta ja alles seejärel otsustavad nad, kas soovivad osaleda. Avatud teaduse puhul ei ole see aga võimalik, sest keegi ei saa ennustada, milleks kogutud andmeid tulevikus kasutatakse. Väitekiri küsib, kas nõusolek võib olla moraalselt tähendusrikas ka sellises olukorras. Uurimistöö vastus on jaatav – kui nõusolekuprotsess on õiglane. See tähendab, et uurija ei pea suutma kirjeldada kõiki võimalikke tulevasi kasutusviise, et saada oma uuringule õigustus. Piisab, kui ta selgitab avatult ja arusaadavalt, mida osalemine avatud teaduse kontekstis tegelikult tähendab. Praktikas tähendab see, et uurijad teavitavad osalejaid sellest, kuidas andmekaitseseadus andmete kasutamist suunab, ja et osalejate võimalused otsustada oma andmete kasutamise üle on väga piiratud. Selleks et uurida praeguseid praktikaid osalejate teavitamise osas, keskendub see töö biopangauuringutele, kus inimeste andmeid ja proove talletatakse tulevaste uuringute jaoks. Biopankade nõusolekuvormide üksikasjalikum analüüs näitab, et kuigi need dokumendid vastavad seaduse ja uurimiseetika formaalsetele nõuetele, annavad need osalejatele sageli liiga optimistliku mulje nende võimalustest mõjutada oma isikuandmete kasutamist. Lõpuks rõhutab väitekiri, et nõusolek ei ole vaid allkirjastatud paber, vaid moraalne praktika, mis kujuneb uurijate ja osalejate vahelises suhtes. Nõusolek võib õigustada uuringut ka avatud teaduse tingimustes, kui uurijad kohtlevad osalejaid ausalt ja teevad osalemise tagajärjed mõistetavaks – isegi kui kogu tulevikku ei ole võimalik ette teada.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Usability improvements for the friend-to-friend computing Pidgin plugin
(Tartu Ülikool, 2010) Kapsi, Madis; Norbisrath, Ulrich, juhendaja; Lind, Artjom, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Valla institutsioon Eestis 1940-1941
(Tartu Ülikool, 2003) Paavle, Indrek; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond