Sirvi Märksõna "andmetöötlus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 72

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aegridade analüüs
(Tartu Ülikool, 2009-04-28T08:35:22Z) Õun, Kandela
BeSt programmi toetusel loodud videoloengus tehakse lühike sissejuhatav ülevaade aegridadest, nende olemusest ja kasutusvõimalustest erinevatel erialadel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andmestik, rühmitamine, kirjeldav statistika
(Tartu Ülikool, 2009-03-17T08:35:22Z) Õun, Kandela
BeSt programmi toetusel loodud videoloengus õpitakse tundma andmestiku kohta kirjeldava analüüsi tegemise meetodeid (vigade analüüs, rühmitamine, statistilised näitarvud).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andmesubjekti enda kohta käivate isikuandmete ja nende töötlemise kohta käiva teabele tutvumise õiguse piiramine politsei andmetöötluses
(Tartu Ülikool, 2024) Jakobson, Jenny; Tupay, Paloma Krõõt, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andmesubjekti kaitse profiilianalüüsil põhinevate automatiseeritud otsuste tegemise regulatsiooni rakendamisel krediidiasutuste tingimuste näitelel
(Tartu Ülikool, 2020) Rummi, Piret; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Andmesubjekti osaluse põhimõte isikuandmete töötlemisel avalikus sektoris
(Tartu Ülikool, 2012) Tarkmees, Timo; Miidla, Mihkel, juhendaja; Vooglaid, Varro, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andmete ülekandmise õigus isikuandmete kaitse üldmääruses
(Tartu Ülikool, 2019) Paalmäe, Kristena; Rosentau, Mario, juhendaja; Vait, Annika, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärisaladuse ja isikuandmete kaitse regulatsiooni interaktsioon tehisintellekti läbipaistvuse tagamisel
(Tartu Ülikool, 2019) Žuk, Jana; Kelli, Aleksei, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asjakohaste kaitsemeetmete rakendamise õiguslikud probleemid isikuandmete edastamisel kolmandate riikide andmetöötlejatele
(Tartu Ülikool, 2023) Kalluste, Maigi; Rosentau, Mario, juhendaja; Orav, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Autoscaling Hadoop clusters
(Tartu Ülikool, 2010) Römer, Toomas; Srirama, Satish, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bench-ranking: a prescriptive analysis approach for large knowledge graphs query workloads
(2022-12-21) Ragab, Mohamed; Tommasini, Riccardo, juhendaja; Awad, Ahmed, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Relatsiooniliste suurandmete (BD) töötlemisraamistike kasutamine suurte teadmiste graafide töötlemiseks kätkeb endas võimalust päringu jõudlust optimeerimida. Kaasaegsed BD-süsteemid on samas keerulised andmesüsteemid, mille konfiguratsioonid omavad olulist mõju jõudlusele. Erinevate raamistike ja konfiguratsioonide võrdlusuuringud pakuvad kogukonnale parimaid tavasid parema jõudluse saavutamiseks. Enamik neist võrdlusuuringutest saab liigitada siiski vaid kirjeldavaks ja diagnostiliseks analüütikaks. Lisaks puudub ühtne standard nende uuringute võrdlemiseks kvantitatiivselt järjestatud kujul. Veelgi enam, suurte graafide töötlemiseks vajalike konveierite kavandamine eeldab täiendavaid disainiotsuseid mis tulenevad mitteloomulikust (relatsioonilisest) graafi töötlemise paradigmast. Taolisi disainiotsuseid ei saa automaatselt langetada, nt relatsiooniskeemi, partitsioonitehnika ja salvestusvormingute valikut. Käesolevas töös käsitleme kuidas me antud uurimuslünga täidame. Esmalt näitame disainiotsuste kompromisside mõju BD-süsteemide jõudluse korratavusele suurte teadmiste graafide päringute tegemisel. Lisaks näitame BD-raamistike jõudluse kirjeldavate ja diagnostiliste analüüside piiranguid suurte graafide päringute tegemisel. Seejärel uurime, kuidas lubada ettekirjutavat analüütikat järjestamisfunktsioonide ja mitmemõõtmeliste optimeerimistehnikate (nn "Bench-Ranking") kaudu. See lähenemine peidab kirjeldava tulemusanalüüsi keerukuse, suunates praktiku otse teostatavate teadlike otsusteni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
C-eraph: Towards continuous OpenCypher
(Tartu Ülikool, 2020) Boldin, Fred Peter; Tommasini, Riccardo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
With the surge of data caused by the creation of internet, internet of things, growth of the computing power and storage, there is a need to process data in real-time to benefit from it. We live in a world that is connected, all of the information around us is in relationship to one another. We can look at this information as a graph - nodes of objects connected with relationships. To take advantage of this data model of nodes and relationships a graph database can be used. Often the data that is collected needs to be used immediately and therefore streaming data processing can be used to use the dynamic data that is generated in real-time. In this thesis we have tried to find out if it is possible to create a system that is able to query streams of property graphs continuously. In this paper we try to provide the required background knowledge of the work and how the original system was changed to make it work with property graph data. In estonian: Tänu andmekoguse puhangule, mille on põhjustanud interneti teke, nutistu, arvutusvõimsuse ning andmekandjate mahu suurenemine, on tekkinud vajadus andmeid töödelda reaalajas. Me elame ühendatud maailmas, kogu meid ümbritsev informatsioon on omavahel seotud. Maailma võib vaadelda kui graafi, kus kogu informatsioon koosneb tippudest, mis on omavahel seotud servadega. Selleks, et graafi andmemudelit otstarbekalt rakendada saame kasutada graafi andmebaasi. Tihtipeale on tarvis tekkivaid andmeid koheselt kasutada. Seda aitab saavutada andmevoogude töötlemine, mis võimaldab dünaamiliste andmete kasutamist reaalajas. Käesoleva töö eesmärgiks on teha kindlaks, kas on võimalik ehitada süsteem, mis suudaks teha pidevaid päringuid andmevoogudele, mis hoiavad endas andmeid property graph mudeli kujul. Töö sisaldab endas vajalikku taustainfot selle kohta, kuidas töötas baassüsteem ning millised olid vajaminevad muudatused, mida tehti, selleks, et täide viia property graph mudeli lisamine sinna süsteemi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Collecting and processing unstructured text data on endangered bird species in Estonia
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Ustinova, Liubov; Morozov, Nicolai, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Computing and sensing in a smart ring
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-09-03) Yin, Zhigang; Flores Macario, Huber Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Lausandmetöötluse eesmärgiks on arvutusvõimekuse sujuv põimimine igapäevakeskkondadesse, võimaldades pidevaid ja kohanduvaid teenuseid, mis arvestavad kasutaja olukorda ja asukohta. Selle visiooni saavutamiseks toob lausandmetöötlus kantavate seadmete kaudu andurtehnoloogiad ja andmete analüüsi kasutaja kehale lähemale. Kantavate seadmete hulgas on nutisõrmused esile kerkinud paljutõotava platvormina tänu kompaktsele ja diskreetsele kujule, pidevale kontaktile nahaga kui mõõtepinnaga ja järjest arenevatele andurtehnoloogiatele. Käesolev lõputöö uurib kuidas kätega teostatavaid igapäevatoimingud saab nutisõrmuste abil ära kasutada mitmes olulises valdkonnas, keskendudes tervishoiule, isikuohutuse tagamisele ja keskkonna jätkusuutlikusele. Lähtudes vajadusest kasutada igapäevaelus eeskätt mittehäirivaid ja märkamatuid andurtehnoloogiaid, uurime kuidas nutisõrmustega ära kasutada tavapäraseid käeliigutusi (nagu pigistamine, haaramine ja puudutamine) eri füsioloogiliste näitajate, olukorrateabe ja keskkonnaandmete tuvastamiseks. Kuna tänapäevaste nutisõrmuste võimekus on veel algeline ja piirdub üksnes põhifunktsioonidega, on antud väitekirja keskseks uurimisküsimuseks: Kuidas kohandada praeguste nutisõrmuste piiratud võimalusi, et need sobiksid eri rakendusteks? Selle uurimiseks käsitletakse kahte peamist väljakutset: andurite disaini ja paigutust ning anduriandmete rakendamist uuel otstarbel. Sellele küsimusele vastamisel esitame kolm anduripõhist süsteemi, millest igaüks käsitleb erinevaid tehnilisi väljakutseid ja rakendusvaldkondi. Esiteks, HIPPO võimaldab mõõta käte pigistusjõudu igapäevaste tegevuste käigus. Süsteem kasutab nutisõrmusesse integreeritud optilist andurit, mis tuvastab ja analüüsib eseme (näiteks plasttopsi) pigistamisel tekkivaid pinddeformatsioone, võimaldades pigistusjõu määramist kuni 86% täpsusega, olles võrreldav spetsialiseeritud kliiniliste seadmetega. Teiseks, SpikEy näitab nutisõrmuste potentsiaali diskreetse isikliku turvalisuse vahendina. Süsteem aitab kaitsa kasutajat sotsiaalsetes olukordades, tuvastades uimastavate ainete olemasolu joogis. SpikEy analüüsib valguse peegeldumist vedelikus sellal kui kasutaja hoiab jooki käes. Süsteem loob erinevate uimastite tuvastamiseks valgusprofiilid kasutades varjatud esitlusel põhinevat masinõpet ja liigutuste kalibreerimist, võimaldades mürgitatud jookide usaldusväärset tuvastamist eri tüüpi vedelikes ja tingimustes kuni 86% täpsusega. Kolmandaks, SNAKE hindab puuviljade kvaliteeti, jälgides ja analüüsides soojuse hajumist puuvilja pinnalt pärast inimese puudutust. Kuigi süsteem tugineb hetkel termokaamerale, loob antud töö uue võimaluse kasutada nutisõrmuseid puuviljade kvaliteedi hindamiseks miniatuursete termoandurite abil. SNAKE saavutab puuvilja kvaliteedi hindamisel 83%-se täpsuse, pakkudes praktilist ja väheste kuludega lahendust toidujäätmete vähendamiseks tavapäraste interaktsioonide kaudu. Kokkuvõttes laiendavad need panused nutisõrmuste kasutusvõimalusi läbi andurite kasutuse ja inimkäitumist arvestav disaini. Käesolev töö näitab nutisõrmuste potentsiaali mitmekülgse ja praktilise platvormina lausandmetöötluses, võimaldades luua ressursisäästlikke ja igapäevaeluga sujuvalt ühilduvaid lahendusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Data protection on blockchain in the context of the General Data Protection Regulation
(Tartu Ülikool, 2019) Miller, Anastasia; Kelli, Aleksei, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Data-driven analysis and optimization of waiting times in business processes
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-12-18) Lashkevich, Katsiaryna; Milani, Fredrik Payman, juhendaja; Dumas Menjivar, Marlon Gerardo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ooteajad on äriprotsessides vältimatud, kuid nende ignoreerimine võib viia märkimisväärsete ebaefektiivsusteni. Mõelge näiteks oma teadusartiklile, mis on valmis laiemale avalikulasele esitamiseks, kuid takerdub sellegipoolest retsensendi lauale — miks? Mis põhjustab sarnaseid ooteaegu ja kuidas neid vähendada? Enamik äriprotsesse toetuvad tarkvararakendustele, nagu näiteks retsensentide poolt kasutatavad käsikirjade haldamise süsteemid. Need süsteemid jälgivad protsessis osalejate tegevusi ja genereerivad sündmuslogisid, kuhu salvestatakse protsessi täitmise andmed. Protsessikaevetehnikad võimaldavad selliste sündmuslogide analüüsi, pakkudes seeläbi täiendavat informatsiooni protsessi jõudluse kohta. See väitekiri pakub välja komplekti protsessikaevele tuginevaid lähenemisviise tuvastamaks ooteaegade põhjuseid sündmuslogidest ja soovitamaks tõhusaid protsessideümberkorraldusi. Nendest esimene võimaldab rühmitamisest põhjustatud ooteaegade tuvastamist (näiteks suurema hulga käsikirjade ootamine enne retsenseerimisega alustamist) ja analüüsi paljastamaks võimalikke parendamisvõimalusi. Seejärel laiendatakse antud analüüsi teistele põhjustele, tutvustades lähenemisviisi, mis võimaldab viit tüüpi ooteaegade põhjuste tuvastamist: rühmitamine, ressursside hõivatus (retsensendid tegelevad teiste käsikirjadega), prioriseerimine (retsensendid eelistavad teatud käsikirju teie omale), ressursside puudumine (retsensendid on puhkusel) ja välised tegurid (retsensendid tegelevad teiste protsesside ülesannetega, näiteks valmistavad ette teadusprojektide taotlusi). Nende põhjuste analüüs aitab võimalikke parendusvõimalusi täpsemalt fokuseerida. Viimaks, tutvustatakse meetodit suurte keelemudelite peenhäälestamiseks eesmärgiga täiendavalt analüüsida tuvastatud ooteaegade põhjuseid ja soovitada protsesside ümberkorraldusi (näiteks artiklite arvu vähendamine rühmas või retsensentide töökoormuse ühtlasem tasakaalustamine), mis on suunatud tuvastatud põhjustele. Pakutud lähenemisviisid on rakendatud tarkvaratööriistas Kronos, mis võimaldab analüütikutel diagnoosida ooteaegade põhjuseid ja saada ettepanekuid protsesside ümberkorraldamiseks. See on samm äriprotsesside sujuvamaks muutmise poole, sealhulgas kiirendades ka teie uurimistöö avaldamise protsessi.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Detection of emission line stars from the Gaia space telescope
(Tartu Ülikool, 2009) Jänes, Jürgen; Laur, Sven, juhendaja; Kolka, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Developing and applying bioinformatics tools for gene expression data interpretation
(2021-05-19) Kolberg, Liis; Peterson, Hedi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad teadlastel korraga mõõta kõikide geenide avaldumise ehk ekspressiooni tasemeid erinevates tingimustes ja inimgruppides. Näiteks mõõdetakse geenide ekspressiooni kasvaja diagnoosiga inimeste vähi- ja normaalses koes. Tulemuseks on mahukad andmestikud kümnete tuhandete geenide ekspressioonitasemetega, kust otsitakse sarnase profiiliga geene, mis võivad olla kaasatud teatud vähitüübi avaldumisse. Selleks kasutatakse erinevaid andmekaeve meetodeid ning statistilisi teste, mis leiavad sarnaselt käituvate geenide grupid. Nende geenigruppide paremaks mõistmiseks koondatakse nende kohta teada olev info ja tuvastatakse sealt ühised kirjeldused. Nii võib leida varem vähem uuritud geenidele uusi funktsioone või uuritava haigusega seotud uusi geene. Sellise analüüsi raames on vaja rakendada mitmeid meetodeid ja teha suurel hulgal statistilisi teste, mille läbi viimiseks loovad bioinformaatikud erinevaid tööriistu. Käesolevas doktoritöös arendasime kahte tööriista, g:Profiler ja funcExplorer, mis aitavad geeniekspressiooni andmeid lihtsalt interpreteerida. g:Profiler leiab geeninimekirjade kirjeldustest olulise ühisosa, funcExplorer grupeerib sarnase profiiliga geenid, võttes arvesse ka g:Profileri leitud kirjeldusi. Muuhulgas esitavad antud tööriistad tulemusi jooniste abil ja interaktiivselt, võimaldades kiirelt hoomata andmete sisu ning jagada saadud tulemusi teistega. Töö teises osas uurisime geenide ekspressiooni mõjutavaid geneetilisi variante. Selleks leidsime funcExploreriga esmalt sarnase ekspressiooniga geenigrupid. Seejärel tuvastasime geneetilised variandid, mis mõjutavad nende geenide avaldumise taset. Lõpuks kasutasime g:Profilerit, et tõlgendada saadud gruppe ja seeläbi ka neid mõjutavaid geneetilisi variante. Tehtud analüüsi käigus leidsime uue seose, mille oluliseks osaks on ekspressiooni mõõtmise aeg ja tingimused ning kinnitasime mitmeid varasemalt leitud tugevaid seoseid geneetiliste variantide ja geeniekspressiooni vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digitaalse tööplatvormi ja platvormitööd tegeva isiku suhte töösuhteks kvalifitseerimise tingimused
(Tartu Ülikool, 2022) Kink, Anna-Mariel; Tavits, Gaabriel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digiteeritud teenuseprotsessi parendamine Costpocket OÜ näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2020) Juhanson, Mailis; Rootamm-Valter, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti tarbija kui andmesubjekti õiguste kaitse mobiilirakenduse poolt isikuandmete kasutamisel – Endomondo näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Nisu, Nele; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.