Sirvi Märksõna "antibiootikumiresistentsus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antimikroobsete ainete mõju E. coli CSH26 ja P. putida KT2440 vahelise konjugatsiooni efektiivsusele
(Tartu Ülikool, 2025) Pella, Laura Maria; Ainelo, Hanna , juhendaja; Ivask, Angela, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Antibiootikumiresistentsus on ülemaailmne probleem, mida süvendavad antibiootikumide ebakorrektne ja liigne kasutamine. Üheks põhiliseks resistentsusgeenide leviku mehhanismiks bakteripopulatsioonides on horisontaalne geeniülekanne, täpsemalt konjugatsioon. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kas mõnel üldlevinud antimikroobsel ainel, nagu hõbedal, vasel või bensalkooniumkloriidil, on mõju Escherichia coli CSH26 (pKJK5) ja Pseudomonas putida KT2440 tn7 GFP vahelisele konjugatsioonile. Katsed viidi läbi nii vedelates tingimustes kui tahketel pindadel, kasutades iga ühendi kolme eelnevalt valitud kontsentratsiooni lisaks kontrollile. Transkonjugantide isoleerimiseks kasutati selektiivset LB tardsöödet. Tulemused näitasid, et antud katsetingimustes ja kontsentratsioonidel testitud ühendid konjugatsioonile märkimisväärset mõju ei avaldanud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antimikroobsetele metallpindadele eksponeeritud Escherichia coli ATCC 8739 fenotüübi iseloomustamine
(Tartu Ülikool, 2024) Umerov, Sigrit; Rosenberg, Merilin, juhendaja; Park, Sandra, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Antimikroobseid metallpindu kasutatakse laialdaselt patogeensete bakterite leviku piiramiseks. Siiski ei ole põhjalikult uuritud, kas krooniline ekspositsioon metallist pindadele võib mõjutada bakterite tundlikkust antimikroobsete ainete suhtes. Käesolevas töös uuriti vase ja hõbeda pindadel adapteerunud E. coli ATCC 8739 bakteripopulatsioonide antimikroobset tundlikkust. Leiti, et vase ja hõbeda pindadele eksponeerimine ei muutnud bakterite vase- ja hõbedaioonide tundlikkust ning ei tekitanud ristresistentsust antibiootikumidega. Populatsioonide testimisekäigus selekteeriti vedelas katsekeskkonnas kiiresti vase- ja hõbedaioonide väljavoolusüsteeme aktiveerivaid mutatsioone, mis aga ei andnud eelist pinnaekspositsioonis. Seega võivad bakteriaalsed kaitsemehhanismid ja nende selektsioon erinevates ekspositsioonitingimuses üksteisest oluliselt erineda ning krooniline kokkupuude metallpindadega ei pruugi suurendada ristresistentsuse tekkimise ohtu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bioinformaatiliste tööriistade ResFinder ja RGI võrdlus Eestis isoleeritud kliiniliste Escherichia coli tüvede antibiootikumiresistentsuse tuvastamisel
(Tartu Ülikool, 2025) Arna, Sander; Brauer, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Töös kasutati Eestis kogutud kliiniliselt isoleeritud antibiootikumi suhtes resistentseid ja tundlike Escherichia coli tüvede sekveneeritud genoome, MIK väärtuseid ja vastavate antibiootikumide EUCAST murdepunkte, et hinnata kahe levinud homoloogipõhise programmi ResFinderi ja RGI resistentsusfenotüübi määramise efektiivsust. Programmide võrdlemiseks arvutati mõlema programmi spetsiifilisus, sensitiivsus, täpsus ja F1 skoori. Töö tulemusena tuvastati, et nii RGI kui ResFinderi ertapeneemi, amikatsiini ja norfloksatsiini resistentsuse ennustus võime on halb. ResFinder suudab hästi ennustada piperatsilliini, tseftasidiimi ja astreonaami resistentsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestis isoleeritud Klebsiella pneumoniae kliiniliste tüvede antibiootikumiresistentsuse tuvastamine sekveneerimisandmetest programmiga DeepARG
(Tartu Ülikool, 2025) Monso, Kethel; Brauer, Age,juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Antibiootikumiresistentsus on üheks suurimaks globaalseks probleemiks, põhjustades patsientide pikemajalist ravi, kõrgemat suremust ning suuremaid ravikulusid. Ligikaudu kolmandik gramnegatiivsete bakterite põhjustatud haigustest on seotud Klebsiella pneumoniae’ga. Käesolevas töös analüüsitakse DeepARG programmi võimekust ennustada Eestis levivate K. pneumoniae tüvede resistentsusfenotüüpe, võrreldes programmiga ResFinder. Töö tulemusena järeldati, et üldiselt on kõige spetsiifilisem DeepARG-LS mudel ning kõige sensitiivsemad on DeepARG-SS ja ResFinder. Programmide PPV sõltus palju antibiootikumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
K-meeridel põhinev antibiootikumiresistentsuse markerite tuvastamine bakteris Pseudomonas aeruginosa
(Tartu Ülikool, 2017) Aun, Erki; PhD Age Brauer, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Antibiootikumide kasutamist on piiranud nende kasutusele võtmisele järgnenud kiire resistentsuse ilmumine bakterite seas. Resistentsete bakterite vastu võitlemisel on oluline identifitseerida bakterites uusi resistentsust põhjustavaid geene ja mutatsioone. Need teadmised võimaldavad näiteks disainida uusi kiireid DNA põhiseid teste resistentsete fenotüüpide tuvastamiseks ja optimiseerida antibiootikumikuure. Käesoleva magistritöö kirjanduse ülevaates tutvustatakse resistentsust, selle levikut, mehhanisme ja muid aspekte. Praktilises osas loodi k-meeridel põhinev töövoog, mille abil tuvastati P. aeruginosa genoomist nii varem teadaolevaid kui potentsiaalseid uusi resistentsusega seotud markereid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pseudomonas aeruginosa kui antibiootikumiresistentsuse siirutaja erinevate keskkondade vahel
(Tartu Ülikool, 2015) Tamm, Lagle-Marie; Laht, Marilis, juhendaja; Kisand, Veljo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
SOS vastuse induktsioon vähiravimite poolt kasvavas ja mittepaljunevas bakterikultuuris
(Tartu Ülikool, 2024) Andersson, Naomi Charlotta; Kaldalu, Niilo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Antibiootikumiresistentsuse ajastul on kõige kriitilisema tähtsusega gram-negatiivsete bakterite poolt põhjustatud infektsioonid. Kroonilistes infektsioonides leidub mittejagunevaid “uinuvaid” gram-negatiivseid baktereid, kes ei allu antibiootikumiravile aktiivsete märklaudade puudumise tõttu ning põhjustavad haiguse pideva tagasituleku. Resistentsuse tekke ühe võimaliku põhjustajana on kirjeldatud DNA-s mutatsioone tekitavat SOS vastust. Käesoleva töö eesmärgiks oli leida sobilik katseprotokoll ning reporterplasmiid, et tuvastada kuue mittejagunevate bakterite vastu aktiivse vähiravimi võimet indutseerida uropatogeenses E.colitüves CFT073 SOS vastust. Kasvavas kultuuris indutseeriti mõne ravimiga SOS vastus, kuid statsionaarses faasis ning sellejärgsel kasvamahakkamisel ei indutseeritud SOS vastust vaatamata kasvu inhibitsioonile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sulfoonamiidi resistentsus prügila metaanilagunduskattes
(Tartu Ülikool, 2025) Muromägi, Aap; Truu, Jaak, juhendaja; Tiirik, Kertu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Antibiootikumiresistentsus prügilates on oluline osa resistentsuse üldisest levikust, kuna prügilad toimivad antibiootikumiresistentsusgeenide (ARG) reservuaaridena, olles sobilik keskkond ARG-ide kogunemiseks, paljunemiseks ja levimiseks. Käesolevas töös uuritakse sulfoonamiidi resistentsusgeenide (sul1, sul2 ja sul3) arvukust ja osakaalu prügilakatte erinevates sügavustes ja looduslikus foonis ning tulemusi võrreldakse omavahel. Samuti töötatati välja sobiv praimeripaar sul3 geeni kvantifitseerimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sünteetiliste hõbeda nanoosakeste mõju vankomütsiini resistentsusgeenide esinemisele ja arvukusele Nõo kombineeritud tehismärgalapuhasti vertikaalfiltris ja väljavoolus
(Tartu Ülikool, 2018) Simoniš, Edith; Nõlvak, Hiie, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antibiootikumide pidev kasutamine inimeste ja loomade ravis toob endaga kaasa tõsiseid keskkonna- ning terviseprobleeme. Sageli on see tingitud antibiootikumijääkide ja antibiootikumiresistentsete organismide kõrgest kontsentratsioonist reovees, milles lisaks sellele leidub veel nanoosakesi ning muid aineid, mis võivad soodustada ARBte ja ARGde teket ja paljunemist. Eriti nanohõbeda kasutamine on tõusuteel ning selle kogused olmereovees suurenevad, samas on selle mõju ARBde ja ARGde arvukusele vähe uuritud. Käesolevas töös hinnati sünteetiliste hõbeda nanoosakeste mõju vankomütsiini resistentsusgeeni vanO arvukusele ning määrati vankomütsiiniresistentsust kodeerivate vanA ja vanC geenide olemasolu Nõo tehismärgalapuhasti VF filtermaterjalist ning väljavoolu vee bakterikoosluses qPCR meetodil. Töö käigus saadud tulemused näitavad, et sünteetiliste hõbeda nanoosakeste ja hõbenitraadi olemasolu reovees ei oma olulist mõju vankomütsiiniresistentsust kodeerivate vanA, vanC, vanO geenide esinemisele ja arvukusele tehismärgalapuhasti vertikaalfiltrites. Nõo tehismärgalapuhastis esineb nii vanA kui ka vanC geeni sporaadiliselt.Vankomütsiiniresistentsust kodeeriva vanO geeni arvukused olid VF filtermaterjali proovides kõikuvad, kuid enamasti suurenesid VF väljavoolusdes (v.a. VF3). Tulemuste põhjal saab järeldada, et vankomütsiini resistentsust kodeerivate vanA, vanC ja vanO geenide sisaldus Nõo tehismärgalapuhastis on suhteliselt madal. Siiski satub neid geene puhasti väljavoolust looduskeskkonda. Põhjusena võib tuua asjaolu, et vankomütsiin, viimase võimaluse ravim, ei ole kõige levinum ning tarbitavam antibiootikum Eestis. Samuti ei voola Nõo tehismärgalapuhastisse haigla reovesi, kus kasutatakse vankomütsiini suuremal määral. Antud töös uuriti madala (0,1 mg Ag/l) sünteetiliste hõbeda nanoosakeste kontsentratsioonide mõju tehismärgala mikroobikooslusele. Tulevikus võiks uurida eri tüüpi nanoosakeste mõju tehismärgalas elavate mikroorganimikooslustele ning nende poolt läbiviidavatele protsessidele.