Sirvi Märksõna "antimikroobne ravi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Early mucosal colonisation and its role in prediction of invasive infection in neonates at risk of early onset sepsis
(2012-02-27) Parm, Ülle
Uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli selgitada vastsündinute varase sepsise empiiriliseks raviks kasutatavate ravirežiimide (ampitsilliin ja penitsilliin kombinatsioonis gentamütsiiniga) mõju vastsündinute rektaalse ja ninaleelu kolonisatsioonile oportunistlike mikroobidega. Lisaks sellele hinnati perinataalsete, neonataalsete ja keskkonna faktoreite osa limaskestade kolonisatsiooni tekkes; seost kolonisatsiooni ja infektsioone põhjustavate mikroobitüvede vahel; ning kaks korda nädalas kogutud järelevalvekülvide olulisust sepsise prognoosimisel. Meetodid. Prospektivine, kahekeskuseline, klaster-randomiseeritud avatud uuring viidi läbi Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi laste- ja vastsündinute intensiivravi osakondades 02.08.2006 kuni 30.11.2007. Uuringusse kaasati 278 vastsündinut, kes olid osakonda saabudes nooremad kui 72 tundi, vajasid sepsise kahtluse või riskifaktorite olemasolu tõttu empiirilist antibakteriaalset ravi ning viibisid osakonnas vähemalt 24 tundi. Limaskestade kolonisatsiooni hindamiseks koguti nina-neelu materjal (n=1153) ja rektaalkaabe (n=1250) patsiendi osakonda saabumisel ja edaspidi kaks korda nädalas kuni osakonnas viibimise lõpuni või kuni 60-da ravipäevani. Uuringumaterjalid steriilsetest kehavedelikest (n=554) võeti patsiendi osakonda saabumisel enne antibakteriaalse ravi alustamist ja edaspidi vastavalt kliinilisele vajadusele. Materjal mikrobioloogilisteks uuringuteks külvati veri-, MacConkey ja Sabouraud agarile ning ampitsilliin-resistentsete tüvede selgitamiseks MacConkey agarile, kuhu oli lisatud 16 µg/ml ampitsilliini. Molekulaarseid uuringuid kasutati limaskestade ja invasiivsete tüvede klonaalsuse selgitamiseks. Nii emapoolsete kui ka keskkonnast ja lapsest sõltuvate kolonisatsiooni riskifaktorite (n=22) selgitamiseks kasutati ühest ja mitmest logistilist regressiooni. Järelevalvekülvide väärtuse hindamiseks sepsise prognoosimisel arvutati eraldi sensitiivsus, spetsiifilisus ning positiivne (PPV) ja negatiivne prognostiline väärtus iga võetud külvi kui ka patsiendi kohta. Tulemused ja järeldused. Esmased seedetrakti koloniseerijad olid Gram-positiivsed bakterid, milledest ülekaalukalt domineerisid koagulaas negatiivsed stafülokokid. 49-l (17,8%) esines rektaalne kolonisatsioon Candida spp-ga. Isoleeritud rektaalsest ja nina-neelu materjalist esines vastavalt 55,8%-l ja 42,8%-l Gram-negatiivseid mikroobe. Kuigi antud kahe piirkonna mikroobne kooslus oli sarnane, esines siiski ka piirkonna valikulist mõju. Näiteks oli rektaalselt võrreldes nina-neeluga 1,5-2,5 korda suurem šanss kolonisatsiooniks enterobakteritega ja väiksem šanss (OR=0,52; 95% CI 0,30-0,89) Acinetobacter spp-ga. Selgus, et limaskestade kolonisatsiooni E. coli, K. oxytoca ja C. albicans’ga mõjutasid peamiselt emapoolsed ja perinataalsed faktorid, kusjuures kolonisatsioon K. pneumoniae, E. cloaceae, MRSA ja mitte-albicans-Candida’ga oli peamiselt tingitud haigla keskkonnast ja lapse enneaegsusest. Riskifaktorite mõju (näiteks haiglas viibimise aeg, osakond, gestatsiooni vanus, sünniviis) sooletrakti ja nina-neelu kolonisatsioonile nii antibiootikum-tundlike kui ka ravimresistentsete tüvede osas oli sarnane, omavahel tihedalt seotud ja mikroobispetsiifiline ning seetõttu on neid võimalik üldistada mõlemale piirkonnale. Võrreldes ampitsilliini, kui laiema toimespektriga antibiootikumi mõju penitsilliiniga, võib väita, et esmamainitu toimet Gram-negatiivsele mikrofloorale ja ravimresistentsete tüvede tekkele on ilmselt ülehinnatud. Siiski esines valikulist mõju just Gram-positiivsele mikrofloorale. Näiteks koloniseeruti ampitsilliinravi korral võrreldes penitsilliiniga rohkem S. haemolyticus´e (erinevus +0,7; p=0,039) ja S. hominis´ga (+1,9, p=0,003), kuid vähem S. aureus’e (-1,9; p=0,006) ja enterokokkidega (-1,2; p<0,001). Seega peaks ravimrežiimi eelistus baseeruma lokaalsel olukorral; st millised on vastava osakonna sagedasemad infektsioonitekitajad ja nende ravimtundlikkus. Samuti tuleks arvestada enneaegsust ja muid lapsest sõltuvaid faktoreid. Eelnev limaskestade kolonisatsioon Gram-negatiivsete oportunistlike mikroobide ja MRSA-ga võib olla aluseks invasiivse infektsiooni väljakujunemisele. Siiski on järelevalvekülvide sensitiivsus, spetsiifilisus ja PPV invasiivse infektsiooni tekke prognoosimiseks madalad (väärtused vastavalt 27%, 66% ja 4%) ja seega on nad väheefektiivsed. Samuti on nende kogumine küllalt kulukas ja aeganõudev. Siiski on järelevalvekülve mõttekas koguda teatud spetsiifiliste mikroobide (K. pneumoniae, MRSA) poolt põhjustatud haiglainfektsioonide puhangute korral. See aitaks parandada infektsioonikontrolli meetmeid ja oleks abiks empiirilise ravi valikul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Postoperative antibacterial therapy in complicated appendicitis and appendectomy in pregnancy
(2024-02-16) Lipping, Edgar; Talving, Peep, juhendaja; Lepner, Urmas, juhendaja; Saar, Sten, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Enamikel juhtudel on pimesoolepõletik tüsistumata ja operatsioonijärgselt ei vaja patsiendid antibiootikume. Kolmandikul juhtudest on apenditsiit komplitseeritud ehk pimesoole seina terviklikkus on kadunud ning põletik on pimesoolest levinud edasi kõhuõõnde. Sellisel juhul vajavad patsiendid operatsioonijärgselt antibiootikume, et vältida tüsistuste tekkimist. Samas puudub üksmeel operatsioonijärgse antibakteriaalse ravi kestvuse osas. Lisaks eelnevale on erimeelsusi ka pimesoole ohutu eemaldamise osas rasedatel. Käesoleva uurimistöö käigus viidi läbi juhuslikustatud kontrolluuring, millise käigus komplitseeritud apenditsiidiga patsiendid juhuvaliti saama tavapärast pikka või lühikest (24 tundi) operatsioonijärgset antibakteriaalset ravi. Uuringu tulemustest selgus, et lühikest antibakteriaalset ravi saanud patsiendid viibisid haiglas lühemat aega ning neil ei esinenud rohkem tüsistusi võrreldes tavapärast ravi saanud uuritavatega. Lisaks vaatles käesolev uurimistöö lühikest suukaudset ja veenisisest antibakteriaalset ravi. Juhuslikustatud kontrolluuringu käigus juhuvaliti komplitseeritud apenditsiidiga patsiendid saama 24-tunni pikkust suukaudset või 24-tunni pikkust veenisisest antibakteriaalset ravi. Uuringu tulemustest selgus, et suukaudset ravi saanud uuritavatel ei esinenud rohkem tüsistusi kui veenisisest ravi saanud uuritavatel. Lisaks, kasutades kõikide Eestis 2010-2020 rasedatel tehtud pimesoole operatsioonide andmeid, võrreldi avatud ja laparoskoopilise apendektoomia ravitulemusi. Uuringu tulemustest selgus, et laparoskoopiline apendektoomia oli seotud lühema operatsiooniaja ja lühema haiglas viibimisega. Raseduse katkemise või enneaegse sünnituse osas puudus avatud ja laparoskoopilise apendektoomia vahel erinevus. Seega lõhkenud pimesoolega piisab vaid paarist tabletist operatsioonijärgselt ja rasedaid võib laparoskoopiliselt opereerida!
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Preparation and assessment of antimicrobial electrospun matrices for prospective applications in wound healing
(2024-04-10) Pozo Ramos, Celia Teresa; Kogermann, Karin, juhendaja; Tenson, Tanel, juhendaja; Laidmäe, Ivo, juhendaja; Putrinš, Marta, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Halvasti paranevad haavad on oluline koorem nii patsientidele kui ka tervishoiusüsteemidele. Tõhus haavahooldus on vajalik nakkuste ärahoidmiseks, mis võivad tekkida kui nahabarjäär on kahjustatud. Tavaliste paiksete ravimpreparaatide probleemiks on lühike toimeaeg haavas ning vähenenud efektiivsus liigse haavavedeliku juuresolekul, samas kui süsteemsed antibiootikumid võivad põhjustada toksilisust. Lisaks põhjustab antimikroobne resistentsus haavanakkuse ravi jaoks suuri väljakutseid ning vähendab võimalust leida sobivat ja toimivat ravimit. Käesolevas doktoritöös arendati uudseid ravimkandursüsteeme, mis võimaldaksid suurendada antimikroobsete ainete efektiivsust. Nano- kuni mikrokiulised elektrospinnitud haavakatted võimaldavad edukalt seondada raviaineid ja seeläbi parandada nende raviainete stabiilsust ning kontrollida vabanemist.. Lisaks sellele suurendavad elektrospinnitud maatriksid, mille morfoloogia ja füsiko-keemilised omadused sarnanevad loodusliku rakuvaheaine omadustega, niiskuse tasakaalu, imendumist ja gaasivahetust haavas, soodustades seeläbi haavade paranemist. Doktoritöö eesmärgiks oli valmistada ja iseloomustada antimikroobseid elektrospinnitud haavakatetena kasutamiseks mõeldud maatrikseid. Raviained klooramfenikool ja pleurotsidiin viidi elektrospinnitud maatriksitesse kasutades erinevaid polümeere, lahustisüsteeme ja elektrospinnimisetehnikaid. Esmalt võeti eesmärgiks valmistada poorseid kiudusid sisaldavad maatriksid. Näidati, et nende poorsete kiudude saamiseks on vajalik kasutada kõrget õhuniiskust ja sobivat lahustit. Elektrospinnitud maatriksite morfoloogiat ja mehaanilisi omadusi analüüsiti ja selgitati välja polümeeri kontsentratsiooni, kiu poorsuse ja lahustisüsteemide mõju maatriksi omadustele ja käitumisele. Elektrospinnimise protsess mõjutas nii raviaine kui ka polümeeri tahke faasi omadusi, põhjustades erinevaid faaside üleminekuid ja raviaine vabanemiskäitumist. Maatriksite hüdrofiilsus/hüdrofoobsus mõjutas raviaine vabanemiskineetikat, samas kui maatriksi morfoloogia mõjutas märgumist ja puhvri penetratsiooni. Maatriksite ohutust ja biosobivust tõestati MTS-testi ja konfokaalse fluorestsentsmikroskoopia abil. Antibakteriaalsed ja biofilmivastased omadused multiresistentsete haavapatogeenide vastu varieerusid vastavalt maatriksite erinevale morfoloogiale ja raviaine vabanemiskäitumisele. Selgus, et pleurotsidiini sisaldavate maatriksite antibakteriaalsed omadused ületasid tunduvalt värskelt valmistatud pleurotsidiini lahuse antibakteriaalseid omadusi. Lisaks näitas pleurotsidiini kombineerimine erinevate biotsiididega olulisi ja erinevaid koostoimeid. Viimaseid on vaja arvestada pleurotsidiini ja biotsiidide ravi samaaegsel kasutamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Stafülokokkide omadustest ja arvukusest kopsuhaigetel inimestel antibakteriaalsel ravil
(Tartu Riiklik Ülikool, 1974) Helm, Tiiu; Viileberg, Laine, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Антибактериальное лечение туберкулеза
(Tartu Ülikool, 1986) Силласту, Хейнарт, koostaja