Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi märksõna järgi

Sirvi Märksõna "araabia" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 6 6
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Adonise "Araabia poeetika". Tõlge, saatesõna, seletavad märkused ja kommentaarid
    (Tartu Ülikool, 2019) Jürmann, Ester; Annus, Amar, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesoleva töö raames valmis täielik tõlge araabia kirjanduse elava klassiku, luuletaja, tõlkija, esseisti ja kirjanduskriitiku Adonise neljast essee-loengust, mis ilmusid nii araabia kui ka prantsuse keeles eraldi raamatuna 1985. aastal. „Araabia poeetika” (Aš-šiʿriyya al-ʿarabiyya) kutsub üles avastama araabia luule rikkalikku maailma, selle ainete avarust ja keele ilu. Adonis läheneb luule sõnumile ja teemadele alati kirglikult, kirjutab kaasakiskuvaid luuleülevaateid, jagades lugejaga oma lugemismõnu ja armastust araabia keele vastu. Avaessee ongi sissevaade araablaste filoloogilisse entsüklopeediasse, just araabia filoloogia varamu ja vaimu kirjeldamise ning õpetlaste loodud teadmiste süsteemi väärtustamisega Adonis oma ülevaadet kirjutatust alustabki, püüeldes ühtlasi araabia poeetika geneesi konstrueerimise või rekonstrueerimise poole. Ühelt poolt on tegu kummardusega vanale traditsioonile, ent samas on siin – eriti kolmandas ja neljas loengus – omal kohal ka kutse iseseisvale lugemisele ja mõtlemisele ning vabanemisele (vanade) autoriteetide eestkoste alt, kusjuures autoriteetide surm annab võimaluse lugeja sünniks. Nii kavandabki Adonis uusi lähenemisi araabia kirjanduse alustekstidele, mõtestab piiripealselt positsioonilt, s.t Ida ja Lääne, Euroopa ja araabia kirjandustraditsioonide vahealalt vabalt ümber araablaste klassikalist kirjanduspärandit. Tema uuenduslikud esseed, mille sisust annab aimu ka „Araabia poeetika”, viisid araabia kirjanduskriitika ja –teooria uuele tasemele. Võib veendunult väita, et ta on unikaalne, võimekas meister.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Araabia kultuur Hispaanias
    (Tartu Riiklik Ülikool, 1972) Kerge, Viktor; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
    Eksitusest päästja ; Lampide orv [Helisalvestis]
    (2007) Al-Ghazālī, Abū Hāmid
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    In hoc volvmine continentvr : Insignium Medicorum, Ioan. Serapionis Arabis De simplicibus medicinis opus praeclarum & ingens. Averrois Arabis De eisdem liber eximius. Rasis filii Zachariae De eisdem opusculum perutile. Incerti item avtoris de centaureo libellus hactenus Galeno inscriptus. Dictionvm Arabicarvm ivxta atque latinarum index ualde necessarius. In qvorum emendata excvsione, ne quid omnino desyderatur, Othonis Brunfelsij singulari fide & diligentia cautum est
    (Argentorati (Strasbourg) : excudebat Georgius Ulricher Andlanus, 1531) Serapion, noorem
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Tacvini sanitatis Ellvchasem Elimithar Medici de Baldath, De sex Rebus non naturalibus, earum naturis, operationibus, & rectificationibus, publico omnium usui, conseruandae Sanitatis, recens exarati. Albengnefit De uirtutibus medicinarvm, & ciborvm. Iac. Alkindvs De rervm gradibvs
    (Argentorati (Strasbourg) : apud Ioannem Schottum Librarium, 1531) Ibn Butlan, al-Muhtar ibn al-Hasan ibn Abdun ibn Sa'dun
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    حيات الحيوان الكبرى
    (المطبعة الأميرية, المطابع الأميرية‎ Al-Matba'a al-Amiriya; Amiria Press, 1857) كمال الدين محمد بن موسى الدميري; Kamal al-Din Muhammad ibn Musa al-Damiri

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet