Sirvi Märksõna "architecture" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 3 3
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Architecture of the 5th and 4th Millennia BC in the northwestern part of the East European plain(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-04) Khrustaleva, Irina; Kriiska, Aivar, juhendaja; Nordqvist, Kerkko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondIda-Euroopa lauskmaa loodeosa kiviaegsete kütt-kalur-korilaste elamud jäetakse sageli teenimatult välja arhitektuuri määratlusest, kuigi need täidavad kõik selle mõiste kriteeriumid. Käesolev väitekiri on esimene regiooniülene koondvaade, mis sisaldab andmeid enam kui kahesaja Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest väljakaevatud kiviaegse elamu kohta. Uurimuse keskmes on V ja IV aastatuhande eKr süvendpõhjalised elamud. Need on väärtuslikud arhitektuuriajaloo allikad, kuna neist on jäänud suhteliselt selged arheoloogilised jäljed, mida saab hoonepõhjade täitematerjalist leitud esemete alusel enam-vähem usaldusväärselt seostada arheoloogiliste kultuuridega ning dateerida. Elamute tüpoloogia ja kartograafia võimaldasid tuvastada kahe erineva süvendpõhjalise elamutraditsiooni levialad Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas V ja IV aastatuhandel eKr – ovaalsed Põhja-Eestis (seotud Soome ja Karjalaga) ja ümarad Kagu-Leedus ja Valgevenes. IV aastatuhande eKr kammkeraamika kultuurikompleksi raames eksisteerisid koos erinevad elamutüübid – ovaalsed süvendpõhjalise ehitised Põhja-Eestis ja maapealsed ristkülikukujulised hooned Lätis. Ühe geograafilise piirkonna eriaegsed elamud olid sageli sarnased kuju ja suurusega, mis aga ei tähenda tingimata kultuurilist järjepidevust. Minu uuringud osutavad, et vastupidiselt seni sageli esitatud arvamustele, ei saa kiviaegsete elamutüüpide erinevusi seletada ainuüksi asulate sesoonsuse, kultuurilise kuuluvuse või piirkondlike ja looduslike erinevustega nende asukohas. Küllap mõjutasid neid korraga mitmed ja ehk ka seni määratlemata tegurid. Kogutud andmed osutavad, et süvendpõhjalised ehitised ei olnud kiviajal peamine elamutüüp Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas. Selle piirkonna kiviaja arhitektuuri edaspidiseks uurimiseks tuleks otsida võimalusi kuidas selgitada välja elamuid, millest ei jää nii selgeid arheoloogilisi jälgi kui süvendpõhjalistest hoonetest.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ornament ja nihilism modernistlikus arhitektuuris Adolf Loosi loomingu näitel(Tartu Ülikool, 2025) Porss, Stella; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesolev bakalaureusetöö uuris 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses arhitektuuris aset leidnud muutusi, mille tulemusel loobuti ornamentikast arhitektuuri elemendina. Uurimuse keskmes oli Austria arhitekt ja arhitektuuriteoreetik Adolf Loos, kelle suurema funktsionaalsuse võtmes projekteeritud hoonete arhitektuurilisi lahendusi on iseloomustatud nihilistlikena. Töö eesmärk oli vaadelda mil moel on arhitektuuri ja nihilismi ilmingute kõrvutus võimalik. Nihilismi puhul oli peamiseks referendiks Friedrich Nietzsche. Kõrvutuse jaoks toetusin mõnele nihilismitüübile, millest selle töö kontekstis olid tähtsamad aktiivne ja passiivne nihilism. Nimetatud nihilismitüüpide ilminguid kõrvutasin arhitektuuris toimunuga. Samuti toetusin peamistele Nietzsche nihilismiga seotud võtmesõnadele, milleks olid: üleinimene, väärtuste väärtusetustumine ja võimutahe. Nihilismitüüpide ja Nietzsche nihilismikäsitusega seotud võtmesõnade läbi oli Adolf Loosi loominguga kõrvutatus võimalik. Täiendavaks toeks sellel võrdlusel oli afektiivsus, mille esinemist sai täheldada nii nihilismis kui ka arhitektuuris. Tundeline aspekt andis võimaluse siduda nihilistlikku mõtteteisenemist arhitektuuris täide viidud muutuste ja suundumustega. Arvestades Adolf Loosi essee „Ornament ja kuritegu“ tuntust, olid just tema kirjutised võetud arhitektuurilis-nihilistliku seose ilmestamiseks, olgugi et ta polnud ainus omaaegne arhitekt, kes sarnaseid muutusi taotles.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Procedural Generation of Unique Buildings(Tartu Ülikool, 2021) Plans, Mathias; Tunnel, Raimond-Hendrik, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut