Ornament ja nihilism modernistlikus arhitektuuris Adolf Loosi loomingu näitel
Date
2025
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesolev bakalaureusetöö uuris 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses arhitektuuris aset leidnud muutusi, mille tulemusel loobuti ornamentikast arhitektuuri elemendina. Uurimuse keskmes oli Austria arhitekt ja arhitektuuriteoreetik Adolf Loos, kelle suurema funktsionaalsuse võtmes projekteeritud hoonete arhitektuurilisi lahendusi on iseloomustatud nihilistlikena. Töö eesmärk oli vaadelda mil moel on arhitektuuri ja nihilismi ilmingute kõrvutus võimalik. Nihilismi puhul oli peamiseks referendiks Friedrich Nietzsche. Kõrvutuse jaoks toetusin mõnele nihilismitüübile, millest selle töö kontekstis olid tähtsamad aktiivne ja passiivne nihilism. Nimetatud nihilismitüüpide ilminguid kõrvutasin arhitektuuris toimunuga. Samuti toetusin peamistele Nietzsche nihilismiga seotud võtmesõnadele, milleks olid: üleinimene, väärtuste väärtusetustumine ja võimutahe. Nihilismitüüpide ja Nietzsche nihilismikäsitusega seotud võtmesõnade läbi oli Adolf Loosi loominguga kõrvutatus võimalik. Täiendavaks toeks sellel võrdlusel oli afektiivsus, mille esinemist sai täheldada nii nihilismis kui ka arhitektuuris. Tundeline aspekt andis võimaluse siduda nihilistlikku mõtteteisenemist arhitektuuris täide viidud muutuste ja suundumustega. Arvestades Adolf Loosi essee „Ornament ja kuritegu“ tuntust, olid just tema kirjutised võetud arhitektuurilis-nihilistliku seose ilmestamiseks, olgugi et ta polnud ainus omaaegne arhitekt, kes sarnaseid muutusi taotles.
Description
This thesis investigated the potential interplay between Nietzsche’s nihilism and modernist architecture, probing whether the rejection of ornamentation and emphasis on functionality within modernist architectural theory may harbor nihilistic implications. The study focused on the Austrian architect and theorist Adolf Loos, whose architectural solutions, designed to emphasize greater functionality, have been characterized as nihilistic. Drawing on the philosophical insights of Friedrich Nietzsche alongside the architectural theories of Adolf Loos, the study navigates through the possibilities of such connection. Nihilism, as a philosophical stance characterized by the negation of traditional values or an attempt to establish new ones, finds resonance in architecture where it is notably expressed through the deliberate rejection of preceding architectural conventions. The thesis focuses on ornamentation and its absence, exploring the architectural transformations of the late 19th and early 20th centuries, when attention shifted toward questions of values. Therefore Adolf Loos’s “Ornament and Crime” is the focal point of the thesis, although he was not the only architect of his time striving for similar changes.
Keywords
nihilism, arhitektuur, filosoofia, architecture, philosophy