Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/35472

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 120

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A virtue ethical approach to banning child sex robots
(Tartu Ülikool, 2026) Läänesaar, Kirke; Francesco Orsi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis argues that one of the ways that child sex robots can be restricted, is through a virtue ethical framework. Since there is no empirical evidence that their use does harm to actual children, this thesis does not rely on other-regarding arguments. Instead, it argues that using child sex robots is morally harmful to the user because it habituates perverted sexual desire and therefore undermines their flourishing as a human. The thesis then connects this individual harm to moral ecology and argues that legal restriction can be partially justified through moralistic legal paternalism.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rationalism and mysticism in Spinoza's ethics : bachelor's thesis in philosophy
(Tartu Ülikool, 2026) Pesti, Kai; Roomet Jakapi, juhendaja; Meelis Friedenthal, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Spinoza’s three kinds of knowledge have sparked debate over their differences and implications for whether he should be seen as a rationalist or a mystic. I argue that the difference between the second and third kinds—reason and intuitive knowledge—is in reachable epistemic content. In my view, then, only intuitive knowledge, not reason, can reach ultimate truths, and in turn, blessedness, implying a mystic view of Spinoza. However, considering his own rational methodology and the impressive description of reason, I posit a more specific view: Spinoza, the rationally inclined mystic.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The epistemic status of patient testimony in ADHD diagnostic practice
(Tartu Ülikool, 2026) Kissina, Sofja; Simon Reginald Barker, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This bachelor’s thesis examines ADHD diagnostic practice as a case study in the epistemology of psychiatry. I argue that the problems produced during ADHD diagnostic practice are structural. ADHD depends heavily on testimony, which in the case of ADHD has a distinctive justificatory structure that cannot be evaluated by the same standards as laboratory evidence. This reveals tensions that arise in the diagnostic process: testimony from the patient and third-party informants is not treated equally, even though the patient is the one who has access to their internal experiences; the patient is not treated as a knower but as a source of data, and this comes from the institutional distribution of epistemic authority, which leads to epistemic and ethical problems within the diagnosis. This also reveals that the problems are not specific to ADHD and point to a broader tension in the epistemology of psychiatry.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valged valed ning nende eetilise normaliseerimise kriitika
(Tartu Ülikool, 2026) Väliste, Oskar; Heidy Meriste, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö uurib valgete valede eetilist staatust ja näidustab, miks valgede valede eetiline normaliseerimine on problemaatiline. Töös argumenteeritakse, et domineeriv arusaam valgetest valedest kui kahjututest ja altruistlikest tööriistadest on filosoofiliselt naiivne. Analüüsides valgeid valesid aristotellikku vooruseetika, kantianismi, utilitarismi ning W.D. Rossi prima facie kohustuste teooria raamistikus, näidatakse, et ükski neist ei paku valgetele valedele piisavat eetilist õigustust. Lisaks käsitletakse valgete valede normaliseerimise psühholoogilisi ja ühiskondlikke mehhanisme. Alternatiivina pakutakse välja taktitundeline ausus kui eetiliselt ja kommunikatiivselt parema lähenemine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Friedrich Hölderlini sotsiaalmetafüüsiline filosoofia tema teoreetilistes fragmentides
(Tartu Ülikool, 2026) Pärle, Robert; Eduard Parhomenko, juhendaja; Tanar Kirs, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev uurimus analüüsib Friedrich Hölderlini sotsiaalmetafüüsilist filosoofiat tema teoreetilistes fragmentides ja keskendub fragmendile „Vaimude kommunismus“. Väidan, et Hölderlini saab tinglikult pidada fragmendi autoriks, ja lähtun sellest oma analüüsis. Uurimuse põhiline argument on, et Hölderlin väljendab „Vaimude kommunismuses“ enda poliitilisi, filosoofilisi ja religioosseid probleeme, mida ta arendab edasi teistes teostes. Fragmendis on tähtsad teemad haridus, vormi ja mateeria eristus ning vaim (Geist). Fragmendi loomise inspiratsiooniks olid teiste hulgas Immanuel Kant, Friedrich Schiller ja Platon. Hölderlin arendab „Vaimude kommunismuse“ teemasid edasi fragmentides „Saksa idealismi vanim süsteemiprogramm“ ja „Otsustus ja olemine“ ning kiriromaanis „Hyperion“.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religioosse keele käsitlus Berkeley "Alciphroni" VII dialoogis
(Tartu Ülikool, 2026) Kuus, Mirjam; Roomet Jakapi, juhendaja; Uku Tooming, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Siinne bakalaureusetöö käsitleb George Berkeley religioosse keele käsitlust ,,Alciphroni” VII dialoogis. Täpsemalt puutub see viisidesse, kuidas kristlike müsteeriumide kohta käivad sõnad ja neid sisaldavad propositsioonid saavad olla tähenduslikud vaatamata ideelise vastavussuhte puudumisele. Berkeley teeb seda peamiselt sõnade ,,jõud” ja ,,arm” vahel paralleeli tõmbamise kaudu, millest tulenevat ta laiendab muudele kristlike müsteeriumide kohta käivatele sõnadele. Bakalaureusetöö läheneb sellele küsimusele kolme tõlgendusgrupi – tähendusteoreetilise mittekognitivistliku, tähendusteoreetilise kognitivistliku ja anti-tähendusteoreetilise epistemoloogilise – kaudu. Täpsemalt annan VII dialoogi lähilugemise ja sekundaarkirjanduse võrdleva analüüsi kaudu hinnangu, mida kinnitada ja kõrvale heita just David Bermani emotivistlikust ja Kenneth L. Pearce’i kasutusteoreetilisest tõlgendusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Leibnizi teodiike kui lahendus kurjuse probleemile
(Tartu Ülikool, 2026) Kirpu, Grete; Roomet Jakapi, juhendaja; Riin Sirkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolevas bakalaureusetöös käsitlen kurjuse probleemi Gottfried Wilhelm Leibnizi teodiike kontekstis, keskenduses moraalse kurjuse seletamisele. Minu eesmärk oli näidata, kuidas Leibniz püüab säilitada Jumala klassikalised omadused ja inimeste vaba tahte. Analüüsin Leibnizi käsitluses erinevaid kurjuse liike, tema vaba tahte käsitlust ning ka tema lahendust, mis tugineb küllaldase aluse printsiibile ja parima võimaliku maailma ideele. Samuti käsitlen enda töös John Leslie Mackie ja David Hume’i kriitikat. Järeldan, et Leibnizi teodiike on küll süsteemne, ent see ei ole lõpuni veenev.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Georges Bataille' kulutuse mõistest
(Tartu Ülikool, 2026) Koppel, Aleksander; Jaanus Sooväli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö käsitleb prantsuse mõtleja Georges Bataille’ kulutuse mõistet. Bataille rakendab kulutuse mõistet erinevate valdkondade analüüsimiseks: kunsti, erootika, majanduse, poliitika, religiooni ning antropoloogia. Mõiste analüüsi läbi esitlesin Bataille’ kriitikat kasulikkuse mõiste vastu ning selgitasin kulutuse mõiste toimimise põhimõtteid. Kulutuse mõistet analüüsides tõusevad esile probleemid, mis esmapilgul demonstreerivad antud mõiste nõrkuseid, kuid lähemal analüüsil lahenevad nüanseeritumaks kulutuse käsitluseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Distributiivne semantika tähenduse holismi kaitseks: vastus Fodori ja Lepore'i kriitikale
(Tartu Ülikool, 2026) Kruuse, Sirel; Alexander Stewart Davies, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö uurib, mil määral suudab distributiivne semantika vastata Fodori ja Lepore’i tähenduse holismi kohta esitatud kriitikale. Töö käsitleb tähenduse holismi põhiprobleeme, Churchlandi olekuruumi semantikat ning Fodori ja Lepore’i vastuväiteid Churchlandi teooriale. Seejärel analüüsitakse distributiivset semantikat holistlike tunnusjoontega korpusepõhise tähendussarnasuse mudelina. Töös järeldatakse, et Fodori ja Lepore’i Churchlandi-vastased argumendid ei rakendu DSM-ile samal kujul, kuid DSM ei lahenda täielikult kommunikatsiooni-, kompositsionaalsuse- ega psühholoogiliste seaduste probleeme.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Problemaatilised mänguelemendid eetikapädevuse mängustamisel
(Tartu Ülikool, 2026) Pilv, Tobias; Mari-Liisa Parder, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Selle bakalaureusetöö peateemaks on kirjeldada eetikapädevuse treenimiseks mõeldud eetikaalaseid tõsiseid mänge, nende teooriat ja tuua esile mänguelemendid, mis võivad osutuda eetikapädevuse mängustamisel ebasobivaks. Sobimatud mänguelemendid eetikapädevuse mängustamisel on: 1) valed vastused, 2) punktid, 3) konkurents ning 4) edetabelid. Need mänguelemendid lähevad vastuollu eetikapädevuse pluralistliku lähenemisega, mis kasutab nii normatiivset kui ka deskriptiivset eetika definitsiooni. Mänguelementide individuaalne analüüs eetikapädevuse mängustamisel on vajalik, sest kindla eriala mängustamisel tuleks analüüsida mänguelementide kasutuskõlblikkust just selle eriala kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Karl Marxi religioonikriitika
(Tartu Ülikool, 2026) Kuznetsova, Regina; Jaanus Sooväli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö analüüsib Karl Marxi religioonikriitikat, asetades selle tema laiemasse ühiskonnaõpetuse konteksti. Marxi käsitluses on religioon seotud kapitalismi püsimise ja arenguga, soodustades inimestes idealistlikku mõtlemist ja varajates töölisklassi viletsa elu tegelikke põhjusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eetiliste ja esteetiliste väärtuste vahekord John Watersi filmis "Roosad flamingod"
(Tartu Ülikool, 2026) Laan, Kärt; Uku Tooming, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Bakalaureusetöö analüüsib eetiliste-esteetiliste väärtuste vahekorda kunstiteostes, keskendudes täpsemalt John Watersi 1972. aasta filmile “Roosad flamingod”, mis on ebamoraalne ning samaaegselt esteetiliselt väärtuslik. Eesmärgiks on leida teooria, mis suudab edukalt selgitada filmi esteetilist väärtust. Esiteks analüüsin pakutud lahendusi eetiliste-esteetiliste väärtuste käsitlemiseks ning selgitan nende suutmatust filmi esteetilist väärtust selgitada; keskendun autonomismile, mis eitab suhet eetiliste-esteetiliste väärtuste vahel, moralismile, mille järgi panustab moraalne hüve esteetilisse väärtusesse, ning immoralismile, mille järgi panustab moraalne pahe esteetilisse väärtusesse. Viimaks käsitlen transgressiivset immoralismi – ideed, et transgressiivse kunsti eripärade tõttu panustab žanris ebamoraalsus esteetilisse väärtusesse. Väidan, et antud lähenemine selgitab edukalt “Roosade flamingode” esteetilist väärtust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neoliberaalse meritokraatia kriitiline analüüs Michael J. Sandeli teose "The Tyranny of Merit" põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Saal, Frederik; Kadri Simm, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Michael J. Sandel osutab, et neoliberaalne meritokraatia sisaldab sügavaid moraalseid ja poliitilisi probleeme, mis lõhestavad ühiskonda ja kahjustavad üldist hüve. Tekib küsimus – millest need probleemid täpsemalt tulenevad? Bakalaureusetöö teema on neoliberaalse meritokraatia kriitiline analüüs poliitikafilosoofia vaatenurgast, mis lähtub peamiselt Sandeli teosest „The Tyranny of Merit: What’s Become of the Common Good?“. Töö põhitees on: „Neoliberaalne meritokraatia on ühiskonnale kahjulik, sest see vähendab üldist hüve kogukondade hääbumise tõttu.“ Sandel ei erista neoliberalismi ja meritokraatiat selgepiiriliselt. Sellegipoolest võib tema positsiooniga nõustuda. Meritokraatia vähendab üldist hüve, sest see tekitab moraalset hierarhiat, õõnestab ühiskondlikku solidaarsust, lõhub sotsiaalset sidusust ja kahjustab demokraatlikku võrdsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
John Christmani positiivse vabaduse kontseptsioon ja selle kriitika
(Tartu Ülikool, 2026) Tenson, Tuule; Mats Volberg, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö käsitleb John Christmani positiivse vabaduse kontseptsiooni. Esmalt määratleb see positiivse vabaduse Isaiah Berlini ja Michael Garnetti põhjal ning siis tutvustab positiivse vabaduse kahte probleemi – türannia probleemi ja sisemise tsitadelli probleemi. Seejärel kirjeldatakse John Christmani positiivse vabaduse kontseptsiooni, mille järgi on positiivse vabaduse tingimusteks soovide tekke üle reflekteerimine, sellest tulenevalt autobiograafilisest narratiivist mitte-võõrandumine ning moondavate tegurite puudumine. Seejuures on Christmani positiivse vabaduse kontseptsioon ka autonoomia kontseptsioon. Nende tingimuste põhjal lahenevad eelmainitud probleemid. Viimasena kritiseeritakse Christmani Nancy J. Hirschmanni ja Marina A. L. Oshana põhjal. Hirschmanni põhjal väidetakse, et Christmani kontseptsioon pole piisav vabaduse määratlemiseks, sest see ei oma tingimusena kirjeldust sotsiaalse konteksti kohta. Oshana mitte-võõrandumise kriitikat aga ei saa pidada Christmani kohta käivaks, sest see ei kritiseeri sama sorti mitte-võõrandumise tingimust nagu see Christmanil esineb. Kas Christmani kontseptsioon on ka piisav autonoomiakontseptsioon, vajab veel edasist uurimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aja nool B-seerias
(Tartu Ülikool, 2026) Roio, Oliver; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev töö analüüsib aja noole võimalikkust B-seerias. McTaggarti B-seeria kohaselt eksisteerivad mineviku ja tuleviku sündmused üheaegselt muutumatus seoses, samas kui aja nool tähistab sündmuste asümmeetrilist kulgu tulevikust minevikku. Töös püütakse B-seeria ja aja noole ühitada, argumenteerides, et aja nool B-seerias on võimalik. Selle tõestuseks esitatakse kolm võimalust: entroopia kasv – aja suund ühtib entroopia kasvuga –, põhjuslikkuse asümmeetria – põhjuse eelnemine tagajärjele annab aja suuna põhjusest tagajärjele – ning psühholoogiline asümmeetria – infot koguvad süsteem ehk IGUS loon aja noole pidevalt täieneva mälu kaudu. Töö järeldab, et aja noole olemasolu võimatus B-seerias on võimalik, kui B-seeriale lisada inimpsühholoogia, eeldusel, et põhjuse eelnemine tagajärjele pole primaarne seos.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kellel peaks olema õigus valida ja kas igaühel peaks olema võrdne hääl?
(Tartu Ülikool, 2025) Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev töö uuris küsimust, kellel peaks olema valimisõigus ja kas igal kodanikul peaks olema võrdne hääl. Eesmärgiks oli selgitada, millistel tingimustel on valimisõiguse piiramine demokraatias õigustatud, ning milliseid filosoofilisi argumente saab selliste piirangute toetuseks või vastu kasutada. Analüüs keskendus kahele mõjukale lähenemisele: Jason Brennani pädevuspõhisele teooriale ja Robert Dahli ning Robert Goodini „all affected interests“ printsiibile ning rakendas neid Eesti juhtumile, kus arutatakse Vene kodanike valimisõiguse piiramist kohalikel omavalitsuse valimistel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heterofatalism – a false cure for heteronormativity
(Tartu Ülikool, 2025) Kiilberg, Kätri; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This BA thesis explored the problems created by heteronormativism and how heterofatalists could try to solve them, ultimately arguing that heterofatalism does not help to solve these problems.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tulutu ravi ja piiratud ressursid – kas ravi pakkumisest loobumine on õiglane lahendus?
(Tartu Ülikool, 2025) Hermaküla, Annette Maria; Vissak, Mirt, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Tulutu ravi on keeruline ja vastuoluline teema, mis on juba mõnda aega meditsiinieetikas õhus olnud, ent tähelepanuta jäänud, arvestades tõsiasja, et arstide hinnangul saavad mõnes riigis koguni üle 20% patsientidest ravi, mida arstid hindavad tulutuks (White & Pope 2018: 68). Ressursside piiratus sunnib tegema valikuid, kellele ravi osutada ja mis määral. Töös näitasin, et arvestades meditsiiniliste ressursside piiratust ja suurenevat rahalist survet tervishoiusüsteemidele, on elementaarse tähtsusega lahendada tulutu ravi probleem. Töö põhieesmärk oli näidata, miks olukorras, kus meditsiiniline sekkumine on tulutu, on ravi pakkumisest õigustatud loobuda, sest meditsiinilised ressursid on piiratud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inimkatsed ja eetika: ealisuse aspekt
(Tartu Ülikool, 2025) Viigand, Herlina-Helina; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva filosoofia bakalaureusetöö eesmärk on uurida eetika rolli eri vanusegruppide inimeksperimentide läbiviimisel. Sissejuhatuses käsitlen üldist eetika rolli meie igapäevaelus ja selle varieerumist vanusegruppide lõikes. Mainides, et vanusest tulenevad inimeste eetilised erinevused on seotud inimeste kogemuste ja perspektiivide muutumisega eluetappide jooksul. Hüpotees väidab, et inimeksperimentide eetilisuse aspektiga arvestamine on suurem väljakutse, kui kaasatud on erinevad vanusegrupid. Töö keskendub nende eksperimentide eetilistele aspektidele laste, täiskasvanute ja eakate puhul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Body schema: a solution to the epistemic dilemma of constrained imagination
(Tartu Ülikool, 2025) Fogel, Mark; Tooming, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This bachelor’s thesis investigates the epistemic role of imagination in response to the criticism that imagination cannot justify or play a role in the justification of knowledge. The work is built around the framework proposed by Amy Kind (Imagination under Constraints) and addresses the dilemma posed to her by Arnon Levy and Ori Kinberg. The dilemma presents a skeptical argument against the epistemic power of imagination, claiming that either the epistemic role of imagination is trivialized if the constraints are operating explicitly, or it remains mysterious and unexplained if they are applied implicitly. This thesis proposes the concept of the body schema from the theory of embodied cognition as a response to the dilemma, reinforcing Kind’s framework. The body schema links imagination to bodily experience, providing constrained reality-based simulations without collapsing into hypothetical reasoning or a mysterious “black box.” Although the response primarily applies to action-oriented imaginings, the argument still rebuts the absolute skeptical claim about the epistemic power of imagination. This also opens the way for further development of the framework and investigation of constraints in other types of imagination.

Sirvi

Viimati lisatud