Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/35472

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 105

Kellel peaks olema õigus valida ja kas igaühel peaks olema võrdne hääl?
(Tartu Ülikool, 2025) Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev töö uuris küsimust, kellel peaks olema valimisõigus ja kas igal kodanikul peaks olema võrdne hääl. Eesmärgiks oli selgitada, millistel tingimustel on valimisõiguse piiramine demokraatias õigustatud, ning milliseid filosoofilisi argumente saab selliste piirangute toetuseks või vastu kasutada. Analüüs keskendus kahele mõjukale lähenemisele: Jason Brennani pädevuspõhisele teooriale ja Robert Dahli ning Robert Goodini „all affected interests“ printsiibile ning rakendas neid Eesti juhtumile, kus arutatakse Vene kodanike valimisõiguse piiramist kohalikel omavalitsuse valimistel.
Heterofatalism – a false cure for heteronormativity
(Tartu Ülikool, 2025) Kiilberg, Kätri; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This BA thesis explored the problems created by heteronormativism and how heterofatalists could try to solve them, ultimately arguing that heterofatalism does not help to solve these problems.
Tulutu ravi ja piiratud ressursid – kas ravi pakkumisest loobumine on õiglane lahendus?
(Tartu Ülikool, 2025) Hermaküla, Annette Maria; Vissak, Mirt, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Tulutu ravi on keeruline ja vastuoluline teema, mis on juba mõnda aega meditsiinieetikas õhus olnud, ent tähelepanuta jäänud, arvestades tõsiasja, et arstide hinnangul saavad mõnes riigis koguni üle 20% patsientidest ravi, mida arstid hindavad tulutuks (White & Pope 2018: 68). Ressursside piiratus sunnib tegema valikuid, kellele ravi osutada ja mis määral. Töös näitasin, et arvestades meditsiiniliste ressursside piiratust ja suurenevat rahalist survet tervishoiusüsteemidele, on elementaarse tähtsusega lahendada tulutu ravi probleem. Töö põhieesmärk oli näidata, miks olukorras, kus meditsiiniline sekkumine on tulutu, on ravi pakkumisest õigustatud loobuda, sest meditsiinilised ressursid on piiratud.
Inimkatsed ja eetika: ealisuse aspekt
(Tartu Ülikool, 2025) Viigand, Herlina-Helina; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva filosoofia bakalaureusetöö eesmärk on uurida eetika rolli eri vanusegruppide inimeksperimentide läbiviimisel. Sissejuhatuses käsitlen üldist eetika rolli meie igapäevaelus ja selle varieerumist vanusegruppide lõikes. Mainides, et vanusest tulenevad inimeste eetilised erinevused on seotud inimeste kogemuste ja perspektiivide muutumisega eluetappide jooksul. Hüpotees väidab, et inimeksperimentide eetilisuse aspektiga arvestamine on suurem väljakutse, kui kaasatud on erinevad vanusegrupid. Töö keskendub nende eksperimentide eetilistele aspektidele laste, täiskasvanute ja eakate puhul.
Body schema: a solution to the epistemic dilemma of constrained imagination
(Tartu Ülikool, 2025) Fogel, Mark; Tooming, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This bachelor’s thesis investigates the epistemic role of imagination in response to the criticism that imagination cannot justify or play a role in the justification of knowledge. The work is built around the framework proposed by Amy Kind (Imagination under Constraints) and addresses the dilemma posed to her by Arnon Levy and Ori Kinberg. The dilemma presents a skeptical argument against the epistemic power of imagination, claiming that either the epistemic role of imagination is trivialized if the constraints are operating explicitly, or it remains mysterious and unexplained if they are applied implicitly. This thesis proposes the concept of the body schema from the theory of embodied cognition as a response to the dilemma, reinforcing Kind’s framework. The body schema links imagination to bodily experience, providing constrained reality-based simulations without collapsing into hypothetical reasoning or a mysterious “black box.” Although the response primarily applies to action-oriented imaginings, the argument still rebuts the absolute skeptical claim about the epistemic power of imagination. This also opens the way for further development of the framework and investigation of constraints in other types of imagination.
Kunsti transformatiivse jõu käsitlus Friedrich Schilleri esteetikas
(Tartu Ülikool, 2025) Napa, Annabel; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö uuris, milline on kunstiteose inimest transformeeriv mõju Schilleri kunstiteoorias. Schilleri esteetika tugineb kahele vastastikku täiendavale ilukäsitlusviisile – transtsendentaalsele ja kausaalsele. Transtsendentaalne analüüs toob subjekti ajalooülest struktuuri analüüsides välja ilu võimalikkuse tingimused ja nende tingimuste täiusliku realiseerumise – ilu ideaali, mis on ühtlasi inimsuse ideaali vajalik tingimus. Kausaalne käsitlus näitab, millised on selle iluideaali realiseerumise võimalused empiirilises maailmas. Töö keskne järeldus on, et kunstiteose transformeeriv mõju indiviidi puhul seisneb esteetilise seisundi esilekutsumises. Sellises seisundis on inimeses kooskõla tema mõistuse ja meeleliste jõudude vahel ning temas on saavutatud vabadus. Teooria rakendust näitlikustatakse Schilleri kaasaegse Thorvaldseni skulptuuri „Veenus õunaga“ kaudu.
Ornament ja nihilism modernistlikus arhitektuuris Adolf Loosi loomingu näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Porss, Stella; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö uuris 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses arhitektuuris aset leidnud muutusi, mille tulemusel loobuti ornamentikast arhitektuuri elemendina. Uurimuse keskmes oli Austria arhitekt ja arhitektuuriteoreetik Adolf Loos, kelle suurema funktsionaalsuse võtmes projekteeritud hoonete arhitektuurilisi lahendusi on iseloomustatud nihilistlikena. Töö eesmärk oli vaadelda mil moel on arhitektuuri ja nihilismi ilmingute kõrvutus võimalik. Nihilismi puhul oli peamiseks referendiks Friedrich Nietzsche. Kõrvutuse jaoks toetusin mõnele nihilismitüübile, millest selle töö kontekstis olid tähtsamad aktiivne ja passiivne nihilism. Nimetatud nihilismitüüpide ilminguid kõrvutasin arhitektuuris toimunuga. Samuti toetusin peamistele Nietzsche nihilismiga seotud võtmesõnadele, milleks olid: üleinimene, väärtuste väärtusetustumine ja võimutahe. Nihilismitüüpide ja Nietzsche nihilismikäsitusega seotud võtmesõnade läbi oli Adolf Loosi loominguga kõrvutatus võimalik. Täiendavaks toeks sellel võrdlusel oli afektiivsus, mille esinemist sai täheldada nii nihilismis kui ka arhitektuuris. Tundeline aspekt andis võimaluse siduda nihilistlikku mõtteteisenemist arhitektuuris täide viidud muutuste ja suundumustega. Arvestades Adolf Loosi essee „Ornament ja kuritegu“ tuntust, olid just tema kirjutised võetud arhitektuurilis-nihilistliku seose ilmestamiseks, olgugi et ta polnud ainus omaaegne arhitekt, kes sarnaseid muutusi taotles.
On Retraction: a way for the truth-relativist to respond to the truth-contextualist
(Tartu Ülikool, 2024) Kaeramaa, Erik; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In conclusion, the results presented in the article Public Retractions offers the relativist a way to respond to the results presented in the article Predicates of Personal Taste. If the results in Predicates of Personal taste showed, that ordinary language speaker`s intuitions do not support retraction of statements that involve predicates of personal taste, then the results in Public Retractions show, that ordinary language speakers think that in public settings, it is necessary to retract statements that involve predicates of personal taste and are no longer true.
Superintellekti väärtuste joondamise probleem
(Tartu Ülikool, 2024) Vilu, Karl; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on tuua esile superintellektiga seotud väärtuste seadistamise suurimaid probleeme ning esitleda probleemseid aspekte varasemate teooriatega, näiteks koherentse ekstrapoleeritud tahtluse teooriaga, aga näiteks ka ettepanekuga, et superintellekt ise väärtusteooria välja mõtleb. Kirjutise juhatab sisse kirjeldus tehisintellektist kui tehislikust arvutimõistusest ning kuidas sellest võib välja areneda superintellekt. Kui niisugune superintelligentne agent peaks läbima intellektiplahvatuse, mille vältel see muutub targemaks kui kõige targemad inimesed maailmas, võib sellega kaasneda suuri ohtusid inimkonnale. Välistatud ei ole, et superintellekt on inimeste suhtes vaenulik või ükskõikne. Sellepärast on oluline, et inimeste ja superintellekti väärtused oleksid omavahel kooskõlas.
Argumendid looduskeskkonna kaitseks Albert Schweitzeri essee “Aukartus elu ees” käsitluses
(Tartu Ülikool, 2024) Viik, Kerttu-Kaisa; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Loodushoiu teemad on tänapäeval taas rohkem aktualiseerunud, mis on tõeliselt oluline iga üksikisiku ning kogu ühiskonna jaoks. Keskkonnaeetikaga seonduvaid probleeme hakati algul teadvustama 1960. aastatel, kui inimeste halvad keskkonnaga seonduvad harjumused oleksid ühiskonna ökoloogilisse kriisi viinud. Sealt sai alguse mõistmine, et inimesed peavad oma keskkondlikku käitumist muutma hakkama. Keskkonnaeetika kui filosoofiline distsipliin sai alguse 1970. aastal. Traditsioonilised eetikakoolkonnad ei ole suutelised keskkonnaga seotud küsimustes adekvaatseid vastuseid andma, kuna need eetikasüsteemid seonduvad ikkagi eelkõige inimeste omavaheliste suhete ning seetõttu tekib nende läbi keskkonnaküsimustega seonduvat juureldes “sein ette”, kuna, nagu juba mainitud, on need piiratud inimesega ning seega oli tarvis, et eetika laieneks ja tekiks eraldi keskkonnaeetika distsipliin.
Kriitika õiglase sõja põhimõtete kehtivusele partisanide ja terroristide kontekstis Michael Walzeri teooriate põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Valk, Carl; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolevas uurimistöös käsitlesin õiglase sõja teooriat ning Michael Walzeri perspektiivi õiglase sõja teooriast, et leida partisanisõja ja terrorismi kontekstis õigustust. Seletasin kõigepealt lahti õiglase sõja teooria alused ning ajaoo, kus käsitlesin õiglase sõja teooria tekkimist ning tähtsamad isikud, kes on varasemalt seda teemat käsitlenud. Seejärel analüüsisin jus ad bellum ning jus in bello teooriaid ning kriteeriume, et avada uurimistöö teoreetiline taust koos asümmeetrilise sõjapidamise ning võitlejate ja mitte-võitlejate eristusega. Esimene peatükk lõppes Michael Walzeri käsitluse tutvustusega õiglase sõja teooriast. Järgnevalt arutlesin õiglase sõja teooriat partisanide kontekstis ning leidsin, et kuigi partisanidele võivad õiglase sõja teooria kriteeriumid kehtida, ei ole sõja potentsiaalne tulemus siiski piisav põhjus partisanide tegevuse õigustamiseks. Lisaks sellele kasutavad nad tihti inimkilbina tsiviilisikuid, mis seab ohtu järjekordselt õiglase sõja põhimõtted. Kolmandas peatükis analüüsisin õiglase sõja teooriat terrorismi kontekstis ning leidsin, et nende puhul on raske leida kriteeriumite täitmist, sest tegu on olemuselt halbade kavatsustega ning rõhutud on kättemaksule, mis ei ole kooskõlas õiglase sõja põhimõtetega. Partisanide tegevus on aga õiglasem kui terroristide oma, sest partisanid täidavad rohkem õiglase sõja teooria kriteeriume kui terroristid. Võin aga järeldada, et õiglase sõja põhimõtted, läbi Michael Walzeri õiglase sõja teooriate käsitluse, ei anna õigustust terrorismile ega partisanisõja tegevusele, olenemata sellest, et nii partisanidel kui terroristidel võib olla tagamõte üllas eesmärk päästa oma rahvas või küla, kätte maksta nendele, kes neile kahju teinud, vastates kurjale kurjaga.
Arvo Valtoni varajastest novellidest tõukuv debatt võõrandumise üle nõukogude eesti ühiskonnas. Filosoofiline vaade
(Tartu Ülikool, 2024) Aksiim, Maria; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Bakalaureusetöö keskendus 1960. aastate teises pooles Nõukogude Eesti ühiskonnas esile kerkinud võõrandumisteemalisele debatile, mille põhjustas väidetavate võõrandumise elementide olemasolu Arvo Valtoni novellides. Töö eesmärgiks oli vastata kolmele küsimusele: kas Arvo Valtoni novellides saab täheldada võõrandumisele viitavaid tunnuseid; missugused tingimused võisid panustada võõrandumise ilmnemisse Valtoni novellides ning missugused võisid olla need tegurid, mis aitasid kaasa Eduard Pälli ja Rem Blumi erinevate seisukohtade kujunemisele.
Heather Burnetti persoona-põhisest vaenusõnade käsitlusest
(Tartu Ülikool, 2024) Soon, Liis; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö sukeldus Heather Burnetti käsitlusse sõnadest ‘dyke’ ja ‘lesbian’. Burnetti persoonadel põhinev ekstensioonide eristus toob jätkuvat selgust vaenusõnade ja nende neutraalsete vastete vahekorra küsimusse. Ideoloogilistel struktuuridel põhinev vaenusõna halvustava efekti seletus on huvitav, aga lõppkokkuvõttes jätab soovida. Esimene peatükk tutvustas laiemat tausta, teine peatükk esitas Burnetti teooria ning asetas selle konteksti.
Kas utilitarism on rahuldav teooria moraalsete dilemmade tuvastamiseks ja lahendamiseks?
(Tartu Ülikool, 2024) Ojatamm, Kristi; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Töö eesmärgiks oli vastata küsimusele, kas utilitarism on rahuldav teooria moraalsete dilemmade tuvastamiseks ja lahendamiseks? Küsimuse lahendamise jaoks oli oluline selgitada dilemma ja utilitarismi mõisted. Moraalne dilemma kujutab endast olukorda, kus tegutseja on kohustatud tegema mõlemat kahest või enamast tegevusest, tegutseja võib teha mõlemat tegevust, kuid tegutseja ei saa teha mõlemat või kõiki tegevusi. Samuti moraalse dilemma puhul ei kaalu ükski valik teineteisest üle ning tegutseja on õigustatud tundma peale valiku tegemist püsivat kohustust teha see valik, mis jäi tegemata. Utilitarism, täpsemalt teoutilitarism, mida käsitlesime siin töös, põhineb suurima õnne printsiibil, mille kohaselt need teod mis maksimeerivad õnne on moraalsel õiged. Tähtis on leida parim balanss õnne ja ebaõnne mõttes.
Ebamoraalse kunstniku Roman Polański loomingu tarbimise vastu
(Tartu Ülikool, 2024) Aasmäe, Tristan Czar; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
1977. aastal vahistati hinnatud režissöör ja stsenarist Roman Polański kahtlustatuna 13aastase Samantha Geimeri uimastamises ja vägistamises. Süüdi mõisteti ta vaid alaealisega seksuaalvahekorda astumises ning karistuseks määrati talle 90päevane vangistus, millest pidi täitma ainult 42 päeva. Pikema vanglakaristuse vältimiseks põgenes Polański Ameerika Ühendriikidest sünniriiki Prantsusmaale, kus jätkas edukat karjääri filmitööstuses. Alates sellest juhtumist võib Roman Polańskit pidada ebamoraalseks kunstnikuks ning käesoleva uurimistöö eesmärk oligi näidata, et Roman Polański kui ebamoraalse kunstniku filmide tarbimine on ebamoraalne.
Fenomenilised seosed kui kombinatsiooniprobleemi lahendus
(Tartu Ülikool, 2023) Kask, Hanna-Ita; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Antud bakalaureusetöö eesmärk on tuua välja, miks kaasteadvuslikkus pakub fenomeniliste sidemetena seletuse kombinatsiooniprobleemile kuid siiski kaasab ühe suure probleemi: kaasteadvuslikkusega kaasneb raskus seletada inimeste kui mikrosubjektide eksistentsi, sest kaasteadvuslikkus paistab küündivat ühtse ja üleinimliku teadvuse tekke poole. Selle asjaolu valguses ei saa kaasteadvuslikkus kombinatsiooniprobleemi reaalse maailma kontekstis.
George Berkeley immaterialism ja kvantfüüsika Kopenhaageni tõlgendus
(Tartu Ülikool, 2023) Nahkur, Markus; Roomet Jakapi, juhendaja; Piret Kuusk, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Epistemoloogilises mõttes on nii Berkeley immaterialismil kui ka kvantfüüsika Kopenhaageni tõlgendusel üsna suur kattuvus. Mõlemad rõhutavad tajujast sõltuvust, mida näitas ka formaalloogiline seos. Kuna objektide omaduste puhul on alati vajalik viide tajujale või mõõtmise ajal olnud tingimustele, on mõlemal juhul tegu ka antirealistliku epistemoloogilise positsiooniga. Edasist metafüüsilist spekuleerimist saatis algul edu, kuid arutelu lõpus tekkisid siiski vastuolud. Mõlemad positsioonid väidavad, et tajujal pole kontrolli selle üle, mida ta tajub, ning mõõtja ei tea, mis arvväärtusi ta saab mõõtmisi teostades. Järelikult pole meelelised ideed inimese kontrollida, vaid Berkeley järgi Jumala juhatuse all. Lainefunktsiooni kollaps on vaid kirjeldus Jumala mõistuses toimuvast protsessist ning seda on ka kvantolekute superpositsioon. Ent idealistliku jätkuvuse teesiga edasi minnes järeldub sellest, et meelelised ideed, mida tajub ainult Jumal, võrreldes nii inimese kui ka Jumala poolt tajutavate ideedega, on erinevad, kuid mitte ontoloogilises mõttes. Tegu on ikkagi meeleliste ideedega, nad vaid käituvad erinevalt sõltudes sellest, milline vaim neid tajub – piiratud või piiramatu. Kvantfüüsika seadusi on vaja selleks, et piiratud vaimudele paistaks meeleline maailm korrapärane ja mõistetav. Teiselt poolt võivadki aga kvantfüüsika printsiibid kirjeldada Jumala mõistust. Siiski lõppevad siin kooskõlad ja sarnasused, sest kuigi Belli teoreemi järgi ei saa kvantosakestele omistada omadusi enne mõõtmist, on kvantosake endiselt olemas. See läheb aga vastuollu Berkeley vaadetega. Kuigi asjad saavad inimese tajust lahus eksisteerida Jumala kaudu, ei saa ükski asi eksisteerida ilma omadusteta ehk ideedeta, sest iga objekt ongi vaid ideede kogum. Samuti erinevad positsioonid üksteisest determinismi küsimuses, sest kvantfüüsika seadused ei ole deterministlikud, vaid pelgalt tõenäosuslikud, Berkeley järgi aga peaks Jumala tõttu maailm olema deterministlik. Teadusfilosoofilises lähenemises on lainefunktsiooni kirjeldus kooskõlas Berkeley instrumentalismiga – seda nähakse matemaatilise objektina ning mitte reaalsuse kirjeldajana. Kui nõnda käsitleda kõiki kvantfüüsika printsiipe pelgalt kui tööriistu, saab ületada ennist ette tulnud raskused, kui neid tõlgendada Berkeley metafüüsika raames. Kvantfüüsika on katsetulemuste kirjeldamisel edukas ning Berkeley’l pole selle vastu midagi, kui seda tõlgendada instrumentalistlikult ning omistada põhjuslikkus Jumalale, mitte aga kvantmehaanikaseadustele.
Muusikateose identiteedi probleemist Roman Ingardeni fenomenoloogia ja nüüdisaegse muusikateaduse valguses
(Tartu Ülikool, 2023) Ruus, Aurora; Eduard Parhomenko, juhendaja; Toomas Siitan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli esiteks muusikafilosoofia tematiseerimine ning teiseks muusikateose ja selle identiteedi probleemi käsitlemine, milles tuginesin eeskätt Roman Ingardeni uurimusele „The work of music and the problem of its identity”. Kuna nii uurimistöö teema kui ka töö ise on tulenevalt muusikafilosoofia käsitlemisest interdistsiplinaarsed, on töös esindatud nii muusikateadusest kui ka filosoofiast lähtuvad perspektiivid. Uurimistöö fookuses on muusikateose kontseptsioon, mille avamise läbi soovisin vastata küsimusele, kas ja mille poolest erinevad muusikateaduse ja filosoofia meetodid ning arusaamad muusikateose ja selle identiteedi uurimisel ning millised probleemid või eelised kummagi distsipliini puhul esile kerkivad.
An assessment of Katharine Gelber's speaking back argument in the context of ethnic russians living in Estonia
(Tartu Ülikool, 2023) Stamberg, Renee; alexander Stewart Davies, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The thesis focused on assessing whether the speaking back policy presented by Katharine Gelber would work in a context like Estonia. I started by introducing hate speech, which is a growing problem in today's society. Hate speech causes harm to victims, which in turn diminishes the target’s speech capabilities and takes away their feeling of inclusion in society. I found that there are two ways to combat hate speech, one is speech restricting laws and the other is using alternative approaches such as the speaking back approach.
Psychiatry meets philosophy of mind: a defence of externalism about the constitutionof mental disorders
(Tartu Ülikool, 2023) Eiche, Jane; Vivian Puusepp, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This bachelor’s thesis aimed to determine which philosophy of mind – internalist or externalist – provides us with a more adequate understanding of mental disorders. This is an important question, as the currently presupposed ontology of the mind has implications for psychiatric interventions.

Sirvi

Viimati lisatud