Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Superintellekti väärtuste joondamise probleem(Tartu Ülikool, 2024) Vilu, Karl; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesoleva bakalaureusetöö peamine eesmärk on tuua esile superintellektiga seotud väärtuste seadistamise suurimaid probleeme ning esitleda probleemseid aspekte varasemate teooriatega, näiteks koherentse ekstrapoleeritud tahtluse teooriaga, aga näiteks ka ettepanekuga, et superintellekt ise väärtusteooria välja mõtleb. Kirjutise juhatab sisse kirjeldus tehisintellektist kui tehislikust arvutimõistusest ning kuidas sellest võib välja areneda superintellekt. Kui niisugune superintelligentne agent peaks läbima intellektiplahvatuse, mille vältel see muutub targemaks kui kõige targemad inimesed maailmas, võib sellega kaasneda suuri ohtusid inimkonnale. Välistatud ei ole, et superintellekt on inimeste suhtes vaenulik või ükskõikne. Sellepärast on oluline, et inimeste ja superintellekti väärtused oleksid omavahel kooskõlas.Item Argumendid looduskeskkonna kaitseks Albert Schweitzeri essee “Aukartus elu ees” käsitluses(Tartu Ülikool, 2024) Viik, Kerttu-Kaisa; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondLoodushoiu teemad on tänapäeval taas rohkem aktualiseerunud, mis on tõeliselt oluline iga üksikisiku ning kogu ühiskonna jaoks. Keskkonnaeetikaga seonduvaid probleeme hakati algul teadvustama 1960. aastatel, kui inimeste halvad keskkonnaga seonduvad harjumused oleksid ühiskonna ökoloogilisse kriisi viinud. Sealt sai alguse mõistmine, et inimesed peavad oma keskkondlikku käitumist muutma hakkama. Keskkonnaeetika kui filosoofiline distsipliin sai alguse 1970. aastal. Traditsioonilised eetikakoolkonnad ei ole suutelised keskkonnaga seotud küsimustes adekvaatseid vastuseid andma, kuna need eetikasüsteemid seonduvad ikkagi eelkõige inimeste omavaheliste suhete ning seetõttu tekib nende läbi keskkonnaküsimustega seonduvat juureldes “sein ette”, kuna, nagu juba mainitud, on need piiratud inimesega ning seega oli tarvis, et eetika laieneks ja tekiks eraldi keskkonnaeetika distsipliin.Item Kriitika õiglase sõja põhimõtete kehtivusele partisanide ja terroristide kontekstis Michael Walzeri teooriate põhjal(Tartu Ülikool, 2024) Valk, Carl; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesolevas uurimistöös käsitlesin õiglase sõja teooriat ning Michael Walzeri perspektiivi õiglase sõja teooriast, et leida partisanisõja ja terrorismi kontekstis õigustust. Seletasin kõigepealt lahti õiglase sõja teooria alused ning ajaoo, kus käsitlesin õiglase sõja teooria tekkimist ning tähtsamad isikud, kes on varasemalt seda teemat käsitlenud. Seejärel analüüsisin jus ad bellum ning jus in bello teooriaid ning kriteeriume, et avada uurimistöö teoreetiline taust koos asümmeetrilise sõjapidamise ning võitlejate ja mitte-võitlejate eristusega. Esimene peatükk lõppes Michael Walzeri käsitluse tutvustusega õiglase sõja teooriast. Järgnevalt arutlesin õiglase sõja teooriat partisanide kontekstis ning leidsin, et kuigi partisanidele võivad õiglase sõja teooria kriteeriumid kehtida, ei ole sõja potentsiaalne tulemus siiski piisav põhjus partisanide tegevuse õigustamiseks. Lisaks sellele kasutavad nad tihti inimkilbina tsiviilisikuid, mis seab ohtu järjekordselt õiglase sõja põhimõtted. Kolmandas peatükis analüüsisin õiglase sõja teooriat terrorismi kontekstis ning leidsin, et nende puhul on raske leida kriteeriumite täitmist, sest tegu on olemuselt halbade kavatsustega ning rõhutud on kättemaksule, mis ei ole kooskõlas õiglase sõja põhimõtetega. Partisanide tegevus on aga õiglasem kui terroristide oma, sest partisanid täidavad rohkem õiglase sõja teooria kriteeriume kui terroristid. Võin aga järeldada, et õiglase sõja põhimõtted, läbi Michael Walzeri õiglase sõja teooriate käsitluse, ei anna õigustust terrorismile ega partisanisõja tegevusele, olenemata sellest, et nii partisanidel kui terroristidel võib olla tagamõte üllas eesmärk päästa oma rahvas või küla, kätte maksta nendele, kes neile kahju teinud, vastates kurjale kurjaga.Item Arvo Valtoni varajastest novellidest tõukuv debatt võõrandumise üle nõukogude eesti ühiskonnas. Filosoofiline vaade(Tartu Ülikool, 2024) Aksiim, Maria; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondBakalaureusetöö keskendus 1960. aastate teises pooles Nõukogude Eesti ühiskonnas esile kerkinud võõrandumisteemalisele debatile, mille põhjustas väidetavate võõrandumise elementide olemasolu Arvo Valtoni novellides. Töö eesmärgiks oli vastata kolmele küsimusele: kas Arvo Valtoni novellides saab täheldada võõrandumisele viitavaid tunnuseid; missugused tingimused võisid panustada võõrandumise ilmnemisse Valtoni novellides ning missugused võisid olla need tegurid, mis aitasid kaasa Eduard Pälli ja Rem Blumi erinevate seisukohtade kujunemisele.Item Heather Burnetti persoona-põhisest vaenusõnade käsitlusest(Tartu Ülikool, 2024) Soon, Liis; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesolev bakalaureusetöö sukeldus Heather Burnetti käsitlusse sõnadest ‘dyke’ ja ‘lesbian’. Burnetti persoonadel põhinev ekstensioonide eristus toob jätkuvat selgust vaenusõnade ja nende neutraalsete vastete vahekorra küsimusse. Ideoloogilistel struktuuridel põhinev vaenusõna halvustava efekti seletus on huvitav, aga lõppkokkuvõttes jätab soovida. Esimene peatükk tutvustas laiemat tausta, teine peatükk esitas Burnetti teooria ning asetas selle konteksti.Item Kas utilitarism on rahuldav teooria moraalsete dilemmade tuvastamiseks ja lahendamiseks?(Tartu Ülikool, 2024) Ojatamm, Kristi; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondTöö eesmärgiks oli vastata küsimusele, kas utilitarism on rahuldav teooria moraalsete dilemmade tuvastamiseks ja lahendamiseks? Küsimuse lahendamise jaoks oli oluline selgitada dilemma ja utilitarismi mõisted. Moraalne dilemma kujutab endast olukorda, kus tegutseja on kohustatud tegema mõlemat kahest või enamast tegevusest, tegutseja võib teha mõlemat tegevust, kuid tegutseja ei saa teha mõlemat või kõiki tegevusi. Samuti moraalse dilemma puhul ei kaalu ükski valik teineteisest üle ning tegutseja on õigustatud tundma peale valiku tegemist püsivat kohustust teha see valik, mis jäi tegemata. Utilitarism, täpsemalt teoutilitarism, mida käsitlesime siin töös, põhineb suurima õnne printsiibil, mille kohaselt need teod mis maksimeerivad õnne on moraalsel õiged. Tähtis on leida parim balanss õnne ja ebaõnne mõttes.Item Ebamoraalse kunstniku Roman Polański loomingu tarbimise vastu(Tartu Ülikool, 2024) Aasmäe, Tristan Czar; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond1977. aastal vahistati hinnatud režissöör ja stsenarist Roman Polański kahtlustatuna 13aastase Samantha Geimeri uimastamises ja vägistamises. Süüdi mõisteti ta vaid alaealisega seksuaalvahekorda astumises ning karistuseks määrati talle 90päevane vangistus, millest pidi täitma ainult 42 päeva. Pikema vanglakaristuse vältimiseks põgenes Polański Ameerika Ühendriikidest sünniriiki Prantsusmaale, kus jätkas edukat karjääri filmitööstuses. Alates sellest juhtumist võib Roman Polańskit pidada ebamoraalseks kunstnikuks ning käesoleva uurimistöö eesmärk oligi näidata, et Roman Polański kui ebamoraalse kunstniku filmide tarbimine on ebamoraalne.Item Fenomenilised seosed kui kombinatsiooniprobleemi lahendus(Tartu Ülikool, 2023) Kask, Hanna-Ita; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondAntud bakalaureusetöö eesmärk on tuua välja, miks kaasteadvuslikkus pakub fenomeniliste sidemetena seletuse kombinatsiooniprobleemile kuid siiski kaasab ühe suure probleemi: kaasteadvuslikkusega kaasneb raskus seletada inimeste kui mikrosubjektide eksistentsi, sest kaasteadvuslikkus paistab küündivat ühtse ja üleinimliku teadvuse tekke poole. Selle asjaolu valguses ei saa kaasteadvuslikkus kombinatsiooniprobleemi reaalse maailma kontekstis.Item George Berkeley immaterialism ja kvantfüüsika Kopenhaageni tõlgendus(Tartu Ülikool, 2023) Nahkur, Markus; Roomet Jakapi, juhendaja; Piret Kuusk, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondEpistemoloogilises mõttes on nii Berkeley immaterialismil kui ka kvantfüüsika Kopenhaageni tõlgendusel üsna suur kattuvus. Mõlemad rõhutavad tajujast sõltuvust, mida näitas ka formaalloogiline seos. Kuna objektide omaduste puhul on alati vajalik viide tajujale või mõõtmise ajal olnud tingimustele, on mõlemal juhul tegu ka antirealistliku epistemoloogilise positsiooniga. Edasist metafüüsilist spekuleerimist saatis algul edu, kuid arutelu lõpus tekkisid siiski vastuolud. Mõlemad positsioonid väidavad, et tajujal pole kontrolli selle üle, mida ta tajub, ning mõõtja ei tea, mis arvväärtusi ta saab mõõtmisi teostades. Järelikult pole meelelised ideed inimese kontrollida, vaid Berkeley järgi Jumala juhatuse all. Lainefunktsiooni kollaps on vaid kirjeldus Jumala mõistuses toimuvast protsessist ning seda on ka kvantolekute superpositsioon. Ent idealistliku jätkuvuse teesiga edasi minnes järeldub sellest, et meelelised ideed, mida tajub ainult Jumal, võrreldes nii inimese kui ka Jumala poolt tajutavate ideedega, on erinevad, kuid mitte ontoloogilises mõttes. Tegu on ikkagi meeleliste ideedega, nad vaid käituvad erinevalt sõltudes sellest, milline vaim neid tajub – piiratud või piiramatu. Kvantfüüsika seadusi on vaja selleks, et piiratud vaimudele paistaks meeleline maailm korrapärane ja mõistetav. Teiselt poolt võivadki aga kvantfüüsika printsiibid kirjeldada Jumala mõistust. Siiski lõppevad siin kooskõlad ja sarnasused, sest kuigi Belli teoreemi järgi ei saa kvantosakestele omistada omadusi enne mõõtmist, on kvantosake endiselt olemas. See läheb aga vastuollu Berkeley vaadetega. Kuigi asjad saavad inimese tajust lahus eksisteerida Jumala kaudu, ei saa ükski asi eksisteerida ilma omadusteta ehk ideedeta, sest iga objekt ongi vaid ideede kogum. Samuti erinevad positsioonid üksteisest determinismi küsimuses, sest kvantfüüsika seadused ei ole deterministlikud, vaid pelgalt tõenäosuslikud, Berkeley järgi aga peaks Jumala tõttu maailm olema deterministlik. Teadusfilosoofilises lähenemises on lainefunktsiooni kirjeldus kooskõlas Berkeley instrumentalismiga – seda nähakse matemaatilise objektina ning mitte reaalsuse kirjeldajana. Kui nõnda käsitleda kõiki kvantfüüsika printsiipe pelgalt kui tööriistu, saab ületada ennist ette tulnud raskused, kui neid tõlgendada Berkeley metafüüsika raames. Kvantfüüsika on katsetulemuste kirjeldamisel edukas ning Berkeley’l pole selle vastu midagi, kui seda tõlgendada instrumentalistlikult ning omistada põhjuslikkus Jumalale, mitte aga kvantmehaanikaseadustele.Item Muusikateose identiteedi probleemist Roman Ingardeni fenomenoloogia ja nüüdisaegse muusikateaduse valguses(Tartu Ülikool, 2023) Ruus, Aurora; Eduard Parhomenko, juhendaja; Toomas Siitan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesoleva uurimistöö eesmärk oli esiteks muusikafilosoofia tematiseerimine ning teiseks muusikateose ja selle identiteedi probleemi käsitlemine, milles tuginesin eeskätt Roman Ingardeni uurimusele „The work of music and the problem of its identity”. Kuna nii uurimistöö teema kui ka töö ise on tulenevalt muusikafilosoofia käsitlemisest interdistsiplinaarsed, on töös esindatud nii muusikateadusest kui ka filosoofiast lähtuvad perspektiivid. Uurimistöö fookuses on muusikateose kontseptsioon, mille avamise läbi soovisin vastata küsimusele, kas ja mille poolest erinevad muusikateaduse ja filosoofia meetodid ning arusaamad muusikateose ja selle identiteedi uurimisel ning millised probleemid või eelised kummagi distsipliini puhul esile kerkivad.Item An assessment of Katharine Gelber's speaking back argument in the context of ethnic russians living in Estonia(Tartu Ülikool, 2023) Stamberg, Renee; alexander Stewart Davies, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondThe thesis focused on assessing whether the speaking back policy presented by Katharine Gelber would work in a context like Estonia. I started by introducing hate speech, which is a growing problem in today's society. Hate speech causes harm to victims, which in turn diminishes the target’s speech capabilities and takes away their feeling of inclusion in society. I found that there are two ways to combat hate speech, one is speech restricting laws and the other is using alternative approaches such as the speaking back approach.Item Psychiatry meets philosophy of mind: a defence of externalism about the constitutionof mental disorders(Tartu Ülikool, 2023) Eiche, Jane; Vivian Puusepp, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondThis bachelor’s thesis aimed to determine which philosophy of mind – internalist or externalist – provides us with a more adequate understanding of mental disorders. This is an important question, as the currently presupposed ontology of the mind has implications for psychiatric interventions.Item Peter Singeri argumendid loomkatsete vastu biomeditsiinis(Tartu Ülikool, 2023) Lang, Heldi Marleen; Kadri Simm, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondLoomkatsed on levinud viis testida inimestele kasutamiseks mõeldud toodete turvalisust organismile ning kõiki uusi ravimeid katsetatakse esmalt loomade peal. See tõstatab eetilisi probleeme, kuna loomad on tundmisvõimelised olendid. Kuigi loomkatseid on tehtud juba väga pikka aega, siis on inimeste suhtumine nendesse eri ajastutel olnud erinev. Bakalaureusetöös keskendusin Peter Singeri kolmele argumendile selle kohta, miks loomkatsed biomeditsiinis pole eetilised, ja nende vastuväidetele, et luua sellest debatist terviklik analüüs. Esimene neist oli argument, et loomade peal katsetades käituvad inimesed liikistlikult ehk ei arvesta loomade kannatusvõimega. Teised kaks argumenti olid utilitaristlikud ehk lähtusid põhimõttest, et tuleb teha neid tegusid, mille tulemusena võimalikult paljud olendid saavad hüve. Singeri argumentidest tundub kõige veenvam olevat liikismi argument, kuna see suhestub kõigi valdkondadega, kus inimesed loomi kasutavad. Kui aga vaadata ainult biomeditsiini katsete poolt, siis võiks just utilitaristlikud argumendid tugevamad olla, sest puudutavad otsesemalt inimeste heaolu.Item Ruum ruudus(Tartu Ülikool, 2013) Nõmmik, Maarja; Kask, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Värvitaju Maurice Merleau-Ponty kunstifilosoofias Paul Cézanne`i maalikunsti valguses(Tartu Ülikool, 2022) Vaha, Vivian; Parhomenko, Eduard; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesoleva bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks on näidata, kuidas Merleau-Ponty ja prantsuse maalikunstniku Cézanne`i maailmanägemised tuumküsimustes ühtivad. Soovivad nad ju mõlemad näidata, et Eluilmal on talle omane tähendus ja struktuur, mille olemasolu argiteadvusel on raske hoomata. Nad mõlemad olid silmatorkavas kontrastis oma valdkonna traditsioonilisemate arusaamadega. Merleau-Ponty astus oma fenomenoloogiaga vastu levinud kalduvusele näha teaduslikke konstruktsioone ja teaduslikku maailmavaadet ontoloogilist reaalsust esindamas. Ta oli veendunud, et seda maailma, milles me elame, ei saa vähendada mingiteks objektiivseteks muutujateks ja talitluslikeks suheteks nagu loodusteadused seda näitavad. Kõige olulisem on Merleau-Ponty tahe näidata, et keha on see, mis aitab meil saavutada tõest teadmist. Ta on seisukohal, et keha pigem on igasuguseks vaimseks tegevuseks hädavajalik, olles selleks nii eeldus kui abinõu. Võime väita, et Merleau-Ponty fenomenoloogia keskseks avastuseks on motoorne intentsionaalsus, mis ütleb, et taju terviklikkuse saavutamine ei ole üksnes tunnetuslik, vaid see on ka keha liikumise tulemus. Keha ei ole ruumis neutraalselt, vaid asustab ja elustab seda.Item Kas tehisintellekti teadvus on võimalik?(Tartu Ülikool, 2021) Mõttus, Lilian; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKiire tehnika on tekitanud üha rohkem küsimusi ja arvamusi sellest, milliseks võivad tulevikutehnoloogiad kujuneda ning kuidas need inimkonda mõjutavad. Nõrgast tehisintellektist on saanud igapäevane abikäsi, selle suure populaarsuse tõttu arendatakse kiiresti üha uuemaid tehnikavahendeid, millesse on tehisintellekt integreeritud. Selle bakalaureusetöö probleemsituatsiooniks oli küsimus, kas tehisintellekti teadvus ja eneseteadvus on võimalik, ning millised oleksid nende tekke tingimused. Tehisintellekt on teooria programmist, mis käitub kui inimene. Selline programm on arenenum versioon tänapäeval kasutusel olevatest nõrkadest tehisintellektidest, mida kasutatakse nii isesõitvates autodes, telefonirakendustes kui ka robottolmuimejates. Kui aga tehisintellekt on inimintellekti põhjal loodud programm, tekib küsimus, kas on võimalik, et sellisel programmil võiks tekkida teadvus?Item Haridusfilosoofia paradigmad põhikooli sotsiaalainete õppekava näitel(Tartu Ülikool, 2022) Kangur, Kärt; Volberg, Mats, juhendaja; Nummert, Mari-Liis; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli tutvustada, mis on haridusfilosoofilised paradigmad ning kuidas on need seotud sotsiaalainete õppekavaga. Kuna haridus on igal inimesel olulisel kohal – inimene veedab siiski koolis ja haridussüsteemis suure osa ajast – siis seetõttu saigi valituks haridusfilosoofiline teema. Antud teema uurimine ja seoste loomine andis parema arusaama, kuidas erinevad paradigmad aitavad lahti mõtestada erinevaid õppeaineid ning võivad olla ka aluseks mõne õppeaine teemadel.Item Hans-Georg Gadamer ja kantiaanlikud kunstikäsitlused(Tartu Ülikool, 2022) Piir, Martin; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondGadameri filosoofia peamiseks taotluseks on näidata, et kunstis leidub teatud sorti tõde, mis võimaldab avardada meie maailma- ja enesemõistmist ning suudab inimest muuta. Moodsa loodusteaduse arenedes ja Kanti filosoofia vaimus said aga hoopis loodusteadused tõe etaloniks. Kunsti hakati selle taustal vaatlema kui pelgalt esteetilist nähtust, mis pakub inimestele vaid esteetilisi elamusi. Taolist kunstikogemust nimetab Gadamer esteetiliseks teadvuseks. Esteetilise teadvuse juures taandatakse teose tähendus vaid selle esteetilistele omadustele, mis on lahutatud teose ajaloolisest kontekstist. Gadamer vastandub sellisele kunstikäsitlusele, sest Gadameri järgi on kunst ajalooliselt kujunenud mõistuse ja vaimu tulemus.Item Suveräänsuse mõistele värske lähenemise loomine Foucault' ja Arendti teooriate valguses(Tartu Ülikool, 2022) Daniel, Oliver; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondAntud töö eesmärgiks oli välja töötada alternatiivne lähenemine suveräänsuse mõistest rääkimisele. Selleülesande täitmiseks valisin Michel Foucault’ja Hannah Arendtiteooriad võimust ja autoriteedist. Kumbki autor onkritiseerinud suveräänsuse mõistet, aga pole kirjutanud otseselttöid suveräänsuse mõiste kohta. Siinkohal avaneb võimalus täita see lünk.Tõlgendades suveräänsuse mõistetFoucault’ja Arendtiteooriate valguses, saabki kujundada alternatiivse lähenemise suveräänsusele. Töö hüpoteesiks võtsin, et Foucault’ja Arendtiteooriad on kohaldatavad suveräänsuse mõistele, et tuua esile selle varjatudaspektid.Item Dostojevski ja Nietzsche - sarnasus kahe autori nihilismiteooriate vahel teoste "Kurjad vaimud" ja "Võimu tahe" näitel(Tartu Ülikool, 2021) Põhjakas, Tuuli; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesoleva bakalaureusetöö töö eesmärk oli pakkuda omapoolset tõlgendust, milline on seos Fjodor Dostojevski ja Friedrich Nietzsche nihilismi vahel - millisel määral on Nietzsche nihilismi teooria taga Dostojevski teostest pärit teoreetilised mõjutused? Kui palju ja kuidas Nietzsche oma tõenäolist algallikat tõlgendas ja ümber kujundas? Milline on ühisosa kahe teooria vahel ehk kuidas ja miks on Dostojevski Nietzsche loomingut mõjutanud? Oma seisukohtade esitamisel vastandun Paolo Stellino väitele (2015: 189), et Dostojevski ja Nietzsche vaheline sarnasus on tegelikkuses olematu, sest nendevahelise sarnasuse leidmine tuleneb enamasti Nietzsche eelarvamuslikust tõlgendamisest, mille peamine põhjus on, et Nietzsche filosoofiat on vaadeldud läbi Dostojevski. See väide esitati esmakordselt Stellino 2010. aasta doktoritöös „Nietzsche y Dostoievski: psicología, resentimiento y moral“.