Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 90
  • Item
    Fenomenilised seosed kui kombinatsiooniprobleemi lahendus
    (Tartu Ülikool, 2023) Kask, Hanna-Ita; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Antud bakalaureusetöö eesmärk on tuua välja, miks kaasteadvuslikkus pakub fenomeniliste sidemetena seletuse kombinatsiooniprobleemile kuid siiski kaasab ühe suure probleemi: kaasteadvuslikkusega kaasneb raskus seletada inimeste kui mikrosubjektide eksistentsi, sest kaasteadvuslikkus paistab küündivat ühtse ja üleinimliku teadvuse tekke poole. Selle asjaolu valguses ei saa kaasteadvuslikkus kombinatsiooniprobleemi reaalse maailma kontekstis.
  • Item
    George Berkeley immaterialism ja kvantfüüsika Kopenhaageni tõlgendus
    (Tartu Ülikool, 2023) Nahkur, Markus; Roomet Jakapi, juhendaja; Piret Kuusk, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Epistemoloogilises mõttes on nii Berkeley immaterialismil kui ka kvantfüüsika Kopenhaageni tõlgendusel üsna suur kattuvus. Mõlemad rõhutavad tajujast sõltuvust, mida näitas ka formaalloogiline seos. Kuna objektide omaduste puhul on alati vajalik viide tajujale või mõõtmise ajal olnud tingimustele, on mõlemal juhul tegu ka antirealistliku epistemoloogilise positsiooniga. Edasist metafüüsilist spekuleerimist saatis algul edu, kuid arutelu lõpus tekkisid siiski vastuolud. Mõlemad positsioonid väidavad, et tajujal pole kontrolli selle üle, mida ta tajub, ning mõõtja ei tea, mis arvväärtusi ta saab mõõtmisi teostades. Järelikult pole meelelised ideed inimese kontrollida, vaid Berkeley järgi Jumala juhatuse all. Lainefunktsiooni kollaps on vaid kirjeldus Jumala mõistuses toimuvast protsessist ning seda on ka kvantolekute superpositsioon. Ent idealistliku jätkuvuse teesiga edasi minnes järeldub sellest, et meelelised ideed, mida tajub ainult Jumal, võrreldes nii inimese kui ka Jumala poolt tajutavate ideedega, on erinevad, kuid mitte ontoloogilises mõttes. Tegu on ikkagi meeleliste ideedega, nad vaid käituvad erinevalt sõltudes sellest, milline vaim neid tajub – piiratud või piiramatu. Kvantfüüsika seadusi on vaja selleks, et piiratud vaimudele paistaks meeleline maailm korrapärane ja mõistetav. Teiselt poolt võivadki aga kvantfüüsika printsiibid kirjeldada Jumala mõistust. Siiski lõppevad siin kooskõlad ja sarnasused, sest kuigi Belli teoreemi järgi ei saa kvantosakestele omistada omadusi enne mõõtmist, on kvantosake endiselt olemas. See läheb aga vastuollu Berkeley vaadetega. Kuigi asjad saavad inimese tajust lahus eksisteerida Jumala kaudu, ei saa ükski asi eksisteerida ilma omadusteta ehk ideedeta, sest iga objekt ongi vaid ideede kogum. Samuti erinevad positsioonid üksteisest determinismi küsimuses, sest kvantfüüsika seadused ei ole deterministlikud, vaid pelgalt tõenäosuslikud, Berkeley järgi aga peaks Jumala tõttu maailm olema deterministlik. Teadusfilosoofilises lähenemises on lainefunktsiooni kirjeldus kooskõlas Berkeley instrumentalismiga – seda nähakse matemaatilise objektina ning mitte reaalsuse kirjeldajana. Kui nõnda käsitleda kõiki kvantfüüsika printsiipe pelgalt kui tööriistu, saab ületada ennist ette tulnud raskused, kui neid tõlgendada Berkeley metafüüsika raames. Kvantfüüsika on katsetulemuste kirjeldamisel edukas ning Berkeley’l pole selle vastu midagi, kui seda tõlgendada instrumentalistlikult ning omistada põhjuslikkus Jumalale, mitte aga kvantmehaanikaseadustele.
  • Item
    Muusikateose identiteedi probleemist Roman Ingardeni fenomenoloogia ja nüüdisaegse muusikateaduse valguses
    (Tartu Ülikool, 2023) Ruus, Aurora; Eduard Parhomenko, juhendaja; Toomas Siitan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Käesoleva uurimistöö eesmärk oli esiteks muusikafilosoofia tematiseerimine ning teiseks muusikateose ja selle identiteedi probleemi käsitlemine, milles tuginesin eeskätt Roman Ingardeni uurimusele „The work of music and the problem of its identity”. Kuna nii uurimistöö teema kui ka töö ise on tulenevalt muusikafilosoofia käsitlemisest interdistsiplinaarsed, on töös esindatud nii muusikateadusest kui ka filosoofiast lähtuvad perspektiivid. Uurimistöö fookuses on muusikateose kontseptsioon, mille avamise läbi soovisin vastata küsimusele, kas ja mille poolest erinevad muusikateaduse ja filosoofia meetodid ning arusaamad muusikateose ja selle identiteedi uurimisel ning millised probleemid või eelised kummagi distsipliini puhul esile kerkivad.
  • Item
    An assessment of Katharine Gelber's speaking back argument in the context of ethnic russians living in Estonia
    (Tartu Ülikool, 2023) Stamberg, Renee; alexander Stewart Davies, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    The thesis focused on assessing whether the speaking back policy presented by Katharine Gelber would work in a context like Estonia. I started by introducing hate speech, which is a growing problem in today's society. Hate speech causes harm to victims, which in turn diminishes the target’s speech capabilities and takes away their feeling of inclusion in society. I found that there are two ways to combat hate speech, one is speech restricting laws and the other is using alternative approaches such as the speaking back approach.
  • Item
    Psychiatry meets philosophy of mind: a defence of externalism about the constitutionof mental disorders
    (Tartu Ülikool, 2023) Eiche, Jane; Vivian Puusepp, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    This bachelor’s thesis aimed to determine which philosophy of mind – internalist or externalist – provides us with a more adequate understanding of mental disorders. This is an important question, as the currently presupposed ontology of the mind has implications for psychiatric interventions.
  • Item
    Peter Singeri argumendid loomkatsete vastu biomeditsiinis
    (Tartu Ülikool, 2023) Lang, Heldi Marleen; Kadri Simm, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Loomkatsed on levinud viis testida inimestele kasutamiseks mõeldud toodete turvalisust organismile ning kõiki uusi ravimeid katsetatakse esmalt loomade peal. See tõstatab eetilisi probleeme, kuna loomad on tundmisvõimelised olendid. Kuigi loomkatseid on tehtud juba väga pikka aega, siis on inimeste suhtumine nendesse eri ajastutel olnud erinev. Bakalaureusetöös keskendusin Peter Singeri kolmele argumendile selle kohta, miks loomkatsed biomeditsiinis pole eetilised, ja nende vastuväidetele, et luua sellest debatist terviklik analüüs. Esimene neist oli argument, et loomade peal katsetades käituvad inimesed liikistlikult ehk ei arvesta loomade kannatusvõimega. Teised kaks argumenti olid utilitaristlikud ehk lähtusid põhimõttest, et tuleb teha neid tegusid, mille tulemusena võimalikult paljud olendid saavad hüve. Singeri argumentidest tundub kõige veenvam olevat liikismi argument, kuna see suhestub kõigi valdkondadega, kus inimesed loomi kasutavad. Kui aga vaadata ainult biomeditsiini katsete poolt, siis võiks just utilitaristlikud argumendid tugevamad olla, sest puudutavad otsesemalt inimeste heaolu.
  • Item
    Ruum ruudus
    (Tartu Ülikool, 2013) Nõmmik, Maarja; Kask, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
  • Item
    Värvitaju Maurice Merleau-Ponty kunstifilosoofias Paul Cézanne`i maalikunsti valguses
    (Tartu Ülikool, 2022) Vaha, Vivian; Parhomenko, Eduard; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Käesoleva bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks on näidata, kuidas Merleau-Ponty ja prantsuse maalikunstniku Cézanne`i maailmanägemised tuumküsimustes ühtivad. Soovivad nad ju mõlemad näidata, et Eluilmal on talle omane tähendus ja struktuur, mille olemasolu argiteadvusel on raske hoomata. Nad mõlemad olid silmatorkavas kontrastis oma valdkonna traditsioonilisemate arusaamadega. Merleau-Ponty astus oma fenomenoloogiaga vastu levinud kalduvusele näha teaduslikke konstruktsioone ja teaduslikku maailmavaadet ontoloogilist reaalsust esindamas. Ta oli veendunud, et seda maailma, milles me elame, ei saa vähendada mingiteks objektiivseteks muutujateks ja talitluslikeks suheteks nagu loodusteadused seda näitavad. Kõige olulisem on Merleau-Ponty tahe näidata, et keha on see, mis aitab meil saavutada tõest teadmist. Ta on seisukohal, et keha pigem on igasuguseks vaimseks tegevuseks hädavajalik, olles selleks nii eeldus kui abinõu. Võime väita, et Merleau-Ponty fenomenoloogia keskseks avastuseks on motoorne intentsionaalsus, mis ütleb, et taju terviklikkuse saavutamine ei ole üksnes tunnetuslik, vaid see on ka keha liikumise tulemus. Keha ei ole ruumis neutraalselt, vaid asustab ja elustab seda.
  • Item
    Kas tehisintellekti teadvus on võimalik?
    (Tartu Ülikool, 2021) Mõttus, Lilian; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Kiire tehnika on tekitanud üha rohkem küsimusi ja arvamusi sellest, milliseks võivad tulevikutehnoloogiad kujuneda ning kuidas need inimkonda mõjutavad. Nõrgast tehisintellektist on saanud igapäevane abikäsi, selle suure populaarsuse tõttu arendatakse kiiresti üha uuemaid tehnikavahendeid, millesse on tehisintellekt integreeritud. Selle bakalaureusetöö probleemsituatsiooniks oli küsimus, kas tehisintellekti teadvus ja eneseteadvus on võimalik, ning millised oleksid nende tekke tingimused. Tehisintellekt on teooria programmist, mis käitub kui inimene. Selline programm on arenenum versioon tänapäeval kasutusel olevatest nõrkadest tehisintellektidest, mida kasutatakse nii isesõitvates autodes, telefonirakendustes kui ka robottolmuimejates. Kui aga tehisintellekt on inimintellekti põhjal loodud programm, tekib küsimus, kas on võimalik, et sellisel programmil võiks tekkida teadvus?
  • Item
    Haridusfilosoofia paradigmad põhikooli sotsiaalainete õppekava näitel
    (Tartu Ülikool, 2022) Kangur, Kärt; Volberg, Mats, juhendaja; Nummert, Mari-Liis; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli tutvustada, mis on haridusfilosoofilised paradigmad ning kuidas on need seotud sotsiaalainete õppekavaga. Kuna haridus on igal inimesel olulisel kohal – inimene veedab siiski koolis ja haridussüsteemis suure osa ajast – siis seetõttu saigi valituks haridusfilosoofiline teema. Antud teema uurimine ja seoste loomine andis parema arusaama, kuidas erinevad paradigmad aitavad lahti mõtestada erinevaid õppeaineid ning võivad olla ka aluseks mõne õppeaine teemadel.
  • Item
    Hans-Georg Gadamer ja kantiaanlikud kunstikäsitlused
    (Tartu Ülikool, 2022) Piir, Martin; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Gadameri filosoofia peamiseks taotluseks on näidata, et kunstis leidub teatud sorti tõde, mis võimaldab avardada meie maailma- ja enesemõistmist ning suudab inimest muuta. Moodsa loodusteaduse arenedes ja Kanti filosoofia vaimus said aga hoopis loodusteadused tõe etaloniks. Kunsti hakati selle taustal vaatlema kui pelgalt esteetilist nähtust, mis pakub inimestele vaid esteetilisi elamusi. Taolist kunstikogemust nimetab Gadamer esteetiliseks teadvuseks. Esteetilise teadvuse juures taandatakse teose tähendus vaid selle esteetilistele omadustele, mis on lahutatud teose ajaloolisest kontekstist. Gadamer vastandub sellisele kunstikäsitlusele, sest Gadameri järgi on kunst ajalooliselt kujunenud mõistuse ja vaimu tulemus.
  • Item
    Suveräänsuse mõistele värske lähenemise loomine Foucault' ja Arendti teooriate valguses
    (Tartu Ülikool, 2022) Daniel, Oliver; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Antud töö eesmärgiks oli välja töötada alternatiivne lähenemine suveräänsuse mõistest rääkimisele. Selleülesande täitmiseks valisin Michel Foucault’ja Hannah Arendtiteooriad võimust ja autoriteedist. Kumbki autor onkritiseerinud suveräänsuse mõistet, aga pole kirjutanud otseselttöid suveräänsuse mõiste kohta. Siinkohal avaneb võimalus täita see lünk.Tõlgendades suveräänsuse mõistetFoucault’ja Arendtiteooriate valguses, saabki kujundada alternatiivse lähenemise suveräänsusele. Töö hüpoteesiks võtsin, et Foucault’ja Arendtiteooriad on kohaldatavad suveräänsuse mõistele, et tuua esile selle varjatudaspektid.
  • Item
    Dostojevski ja Nietzsche - sarnasus kahe autori nihilismiteooriate vahel teoste "Kurjad vaimud" ja "Võimu tahe" näitel
    (Tartu Ülikool, 2021) Põhjakas, Tuuli; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Käesoleva bakalaureusetöö töö eesmärk oli pakkuda omapoolset tõlgendust, milline on seos Fjodor Dostojevski ja Friedrich Nietzsche nihilismi vahel - millisel määral on Nietzsche nihilismi teooria taga Dostojevski teostest pärit teoreetilised mõjutused? Kui palju ja kuidas Nietzsche oma tõenäolist algallikat tõlgendas ja ümber kujundas? Milline on ühisosa kahe teooria vahel ehk kuidas ja miks on Dostojevski Nietzsche loomingut mõjutanud? Oma seisukohtade esitamisel vastandun Paolo Stellino väitele (2015: 189), et Dostojevski ja Nietzsche vaheline sarnasus on tegelikkuses olematu, sest nendevahelise sarnasuse leidmine tuleneb enamasti Nietzsche eelarvamuslikust tõlgendamisest, mille peamine põhjus on, et Nietzsche filosoofiat on vaadeldud läbi Dostojevski. See väide esitati esmakordselt Stellino 2010. aasta doktoritöös „Nietzsche y Dostoievski: psicología, resentimiento y moral“.
  • Item
    Euroopa Liidu pagulaspoliitika egalitaaride ja kommunitaaride migratsioonifilosoofilise debati valguses
    (Tartu Ülikool, 2021) Pulst, Siim; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Migratsioonifilosoofia keskseks küsimuseks on see, millisel määral on riikidel õigus enda sisserändepoliitika üle otsustada. Ma käsitlesin seda küsimust liberalismi raamistikus egalitaaride ja kommunitaaride eristusega, mis lähtuvad vastavalt indiviidide ja kogukondade primaarsetest õigustest. Ma tegin filosoofilisest debatist ülevaate läbi kolme keskse vaidluspunkti: liberaalsete väärtuste ulatus, liikumine kui inimõigus ja demokraatlik suveräänsus. Seejärel andsin ma lühiülevaate ka Euroopa Liidu pagulaspoliitikast aastail 2014-2020 nende kolme nimetatud vaidluspunkti põhjal.
  • Item
    Domineerimine nähtusena kolmes võimukäsitluses
    (Tartu Ülikool, 2021) Paas, Olle; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Käesoleva töö eesmärk oli uurida võimu kellegi/millegi üle ja domineerimise samastamist. Selleks valisin välja kolm mõjukat võimu kellegi/millegi üle käsitlust ning uurisin kuivõrd nendes käsitlustes toimub domineerimise ja võimu kellegi/millegi üle võrdsustamine. Siit pärines ka minu hüpotees. Selle kohaselt toimub võimu kellegi/millegi üle ja domineerimise samastumine ehk välja valitud kolm võimukäsitlust vaatlevad võimu kellegi/millegi üle ja domineerimist samade nähtustena. Teooria ladusamaks esituseks illustreerisin käsitluste nägemust võimust Mina Mori juhtumiga.
  • Item
    Sotsiaalabi pakkumise filosoofiline mõtestamine tulenevalt tänase sotsiaaltöö põhimõtetest
    (Tartu Ülikool, 2021) Rootare, Liisa; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Käesolev bakalaureusetöö argumenteerib, et kõikidel inimestel peaks olema õigus sotsiaalabile, olenemata nende panusest ühiskonda. Töö aktsepteerib ja võtab aluseks Eestis ja läänemaailmas valitseva sotsiaaltöö ja selle põhimõtted, mis on humanistlikud ja liberaalsed, ja uurib, kuidas peaks sotsiaalabi osutama neid silmas pidades.
  • Item
    Probleem C. Thi Nguyeni kajakambri definitsioonis
    (Tartu Ülikool, 2021) Tsirel, Kaur-Eerik; Davies, Alexander Stewart; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli demonstreerida probleemi Nguyeni definitsiooni ja seda kirjeldavate näidete vahel. Nguyen kirjeldab näidetega kajakambri episteemilist ebatervislikkust, kuid kajakambri definitsioonist see kindlapiiriliselt ei väljendu. Selleks, et demonstreerida, et antud definitsioonis on viga, vaatlesin teemat reliabilistlikus ja evidentsialistlikus interpretatsioonis. Nende kahe teooria valguses hindasin, kas Nguyeni kajakambri definitsiooni kohaselt toimub episteemiline ebatervislik praktika, ehk kas sedalaadi töötava struktuuri uskumused on õigustatud. Selleks esitasin eluliselt reaalse teoreetilise olukorra, mis puhul rakenduks Nguyeni kajakambri definitsioon korraga nii kajakambrina kui ka episteemiliselt tervisliku sotsiaalse struktuurina. Kajakambri definitsioon rakendub antud teoreetilises situatsioonis nii reliabilistlikus kui ka evidentsialistlikus interpretatsioonis.
  • Item
    The problems of social justice in health care
    (Tartu Ülikool, 2021) Jukkum, Julius; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    In this bachelor's thesis, I focus on the problems of social justice in health care. This thesis gives an overview of the main theories and principles of distributive justice - especially highlighting the various problems and aspects relating to health care. The statement of this thesis is that none of the theories can solve the problems of justice entirely by itself because each of the theories faces some challenges. Therefore it would seem plausible to apply different theories on different levels and areas of health care simultaneously. Nevertheless, on moral grounds, some theories seem to be better aligned and more coherent with the various requirements and needs of health care and justice in general, and can better cope with the main task of the health care system – which is to protect people against the failure to enjoy the species-typical normal functioning and to guarantee the fair equality of opportunity in society. Some medical conditions can often cause the inequalities in opportunities. Additionally, levelling the issues of social justice in health care can be determined by the health-related needs and preferences, which of course vary significantly among people, and also by the formal definitions and societal norms that underlie the notions of health and disease – which can therefore also have a crucial influence in determining at which point some conditions of ill health turns out to be a dangerous disease instead. For example, in contemporary highly competitive societies, depression is a widespread condition that is often left unnoticed and untreated. Depression can also cause significant unfairness in opportunities in society as a result of cumulative stress and burnout.
  • Item
    Eetilise egoismi kaitseks
    (Tartu Ülikool, 2021) Matsuk, Aleksandra; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Oma lõputöö raames uurisin eetilist egoismi, selle kaitsmise katsetust ja ka selle kriitikat. Mu eesmärgiks oli näidata, et on olemas mõistlikke põhjuseid, miks inimesed võivad seda teooriat toetada.
  • Item
    Lastele suunatud reklaamid võivad kahjustada laste autonoomiat
    (Tartu Ülikool, 2021) Tiimus, Agnes; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Kokkuvõttes saab öelda, et eetilisuse probleem lastele suunatus reklaamides on olemas ja paljud reklaamid ei vasta eetilisuse nõuetele. Eriti kahjulikult mõjutab lapsi kiiroitureklaam, sest toidu näol on tegemist millegagi, milles lapsena välakujunenud harjumused võetakse täiskasvanu ellu kaasa. Reklaami puhul on probleem see, et see mõjutab laste autonoomiat, mis pole veel välja kujunenud. Mõjutades väärtusi, mis inimesel tekivad. Reklaamid kujundavad paljusid harjumusi ja seega tehakse reklaamide näol inimese eest ära ka nii mõnigi tuleviku otsus. Teiselt poolt aga reklaamid aitavad autonoomiat arendada, sest reklaamid teavutavad lapsi uutest toodetest, mis on neile nende arenguks vajalikud. Reklaame lastele ei tohiks kindlasti ära keelata, kuid hoolikalt peaks jälgima seda, et reklaam vastaks eetilisuse nõuetele ja eriti toidu osas ei reklaamitaks toitainevaseseid toite. Uurimistöö käigus leidis tõestust hüpotees, et reklaamimine lastele võib mõjutada nende autonoomiat kahjulikus suunas, sest täiskasvanute poolt loodud reklaamid võivad neid potentsiaalselt suunata mitte kõige paremate valikuteni. Kindlasti on reklaamide vaatamisel lastele vajalik lapsevanema selgitus.