Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/35472

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 105

Are Reasons for Action Agent’s Psychological States or Facts of the World
(Tartu Ülikool, 2013) Reiljan, Merike; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Sotsiaalmajanduslik võrdsus R. H. Tawney ja M. Walzeri näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Sillak, Silver; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool.Filosoofia osakond
Ruum ruudus
(Tartu Ülikool, 2013) Nõmmik, Maarja; Kask, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Identiteet ja kultuuride võrdse tunnustamise nõue. Medusa sündroom
(Tartu Ülikool, 2013) Tikkenberg, Kristiina; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Presentism ja erirelatiivsusteooria
(Tartu Ülikool, 2013) Kivimaa, Carel; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Pinker’s Dilemma: Why Linguistic Relativity Is neither False in Principle nor Trivial
(Tartu Ülikool, 2013) Hallaste, Peeter-Paul; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Criticsism of the Propositionalist Approach to Solving the Problem of Opaque Attitude Contexts, and an Outline of an Alternative
(Tartu Ülikool, 2013) Lõbus, Indrek; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Poliitiliste otsuste legitiimsus
(Tartu Ülikool, 2013) Mikli, Susann; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
David Papineau eesmärgipärane arutlus ja kas seda saab ka loomadele rakendada
(Tartu Ülikool, 2013) Neemre, Eveli; Lõhkivi, Endla, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Feminism ja sotsiaalne õiglus Martha Nussbaumi käsitluses
(Tartu Ülikool, 2013) Meritam, Urve; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool.Filosoofia osakond
Paternalism spordis: vanemate autonoomiast ja lapse õigusest “avatud tulevikule
(Tartu Ülikool, 2013) Tilga, Henri; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Globaalne õiglus ja indiviidi vastutuse küsimus
(Tartu Ülikool, 2013) Nõmme, Triinu; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Fenomenoloogiline reduktsioon ja solipsismiküsimus Edmund Husserli mõtlemises
(Tartu Ülikool, 2014) Maine, Mati; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida fenomenoloogilise reduktsiooni seost solipsismiga, ühes solipsismi võimaliku tähenduse ja lahendusega Edmund Husserli mõtlemises. Uurimustöö keskendub Husserli teosele „Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast“, iseäranis selle esimese raamatu teisele jaole pealkirjaga „Fenomenoloogiline fundamentaalarutlus“. Husserl selles teoses solipsismi terminit ei kasuta, kuid küsimus solipsismist tõusetub eriti nimetatud jao puhul vältimatult. Ka isiklikumas eksistentsiaalses plaanis ei ole filosofeerival inimesl pääsu solipsismiküsimusest.
Loomade heaolu käsitlused ja problemaatika aretuse kontekstis
(Tartu Ülikool, 2014) Proover, Marika; Keerus, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Käesolev töö on pühendatud loomade heaolu erinevate käsitluste nõrkustele aretuse kontekstis, samuti heaolu mõjutavatele faktoritele, keskendudes seejuures koduloomade heaolu problemaatikale. Väidan, et aretusest ei saa rääkida indiviidipõhiselt, seetõttu käsitlen lähemalt ka liigi mõistet loomade heaolu diskussioonis. Minu töö esimene pool on pühendatud heaolu mõistele ja selle kolmele käsitlusele. Loomade heaolu ise on väärtuskoormatud kontseptsioon, ehkki selle taotluseks on kirjeldada looma elukvaliteeti, nii nagu tema ise seda tajub. Heaolu hindamisel saadav tulemus võib aga olulisel määral sõltuda sellest, milliseid fakte võetakse arvesse selle määramisel. Nii peavad tihtipeale tootjad ja avalikkus (või loomakaitsjad) loomade heaolust rääkides relevantseks erinevaid fakte ja jõuavad seetõttu nende heaolu hindamisel erinevate tulemusteni. Kõik kolm vaatluse alla tulevat käsitlust peegeldavad erinevaid suuri muresid, mis inimestel on seoses loomadega: kas loom on terve, ega loom ei kannata ja kas ta on õnnelik, kas loom saab elada ja käituda loomupäraselt (Palmer & Sandøe, 2011: 1). Samas kõnelevad need ka erinevatest eetilistest hoiakutest loomade suhtes (Rollin, 2003a: 30). Ka David Fraser ja Daniel Weary (2004: 55) rõhutavad, et loomade heaolu on sotsiaalselt konstrueeritud ja on oluline teada ning mõista selle taga olevaid eetilisi muresid.
Mis kasu on Sokratesega vestlemisest? Sokratese kirjeldused oma metodoloogiast "Sokratese apoloogias", "Menonis" ja "Theaitetoses"
(Tartu Ülikool, 2014) Trink, Juhan; Lott, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade sokraatilisest meetodist ja sellest, mis kasu see toob Sokratese vestluskaaslasele. Selle jaoks analüüsin Sokratese kui tegelase enda antud kirjeldusi oma metodoloogiast Platoni teostes, kus selgelt selline kirjeldus olemas on: „Sokratese apoloogia“, „Menon,“ ja „Theaitetos“. Leian, et ühise joonena nendes teostes esitatud meetodite vahel võib igal juhul sokraatilise meetodi teeneks vestluskaaslasele lugeda talle eneseteadmise andmist ehk teadmiste piiride näitamist. Töö käigus pean silmas kaht käsitlust, mille kohaselt nendes teostes esitatud kirjeldused omavahel seotud on, ja nende käsitluste implikatsioone. Need on David Sedley käsitlus raamatust „The Midwife of Platonism: Text and Subtext in Plato’s Theaetetus“ ja Zina Giannopoulou oma raamatust „Plato’s Theaetetus as a Second Apology“. Sedley lähenemise puhul on „Theaitetos“ ja „Menon“ omavahel tihedalt ühendatud, eesmärgiga kujundada Platonist pilt kui Sokratesele väärikast järeltulijast ja Sokratesest kui platonismile hädavajalikust eelkäijast. Giannopoulou vaadete puhul on aga „Theaitetosega“ tihedalt seotud „Sokratese apoloogia“; Platon esitab hilisemas „Theaitetoses“ edasiarenduse Sokratese kaitsekõnest eesmärgiga teda kaitsta kohtus esitatud süüdistuste vastu. Sel puhul võib laiendada „Theaitetoses“ sokraatilisele meetodile antava positiivse hinnangu ka „Sokratese apoloogia“ meetodile.
Õigusfilosoofiliste teooriate rakendamine õigusemõistmisel
(Tartu Ülikool, 2014) Asi, Astrid; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolevas töös tuleb vaatluse alla positiivse õiguse staatus juhul, kui see on vastuolus ühiskonna või kohtu arusaamaga kehtivatest eetikanormidest ja õiglusest. Näiteks juhul, kui seaduse kohaselt oleks ilma igasuguste eranditeta keelatud ja karistatav teise inimese tapmine ning kodanik A tapab omakasu motiivil kodaniku B, siis tõenäoliselt ei teki ei seaduse rakendajatel ega ka ühiskonnas vaidlust küsimuses, kas A on teinud midagi keelatut ja kas teda peaks selle eest karistama. Kui aga A tapab B seetõttu, et viimane tungis öisel ajal relvastatuna tema koju ning ähvardas tappa A last, siis on tõenäoliselt ühiskond ja kohus samuti ühisel arvamusel, kuid mitte A karistamise vajalikkuse osas, vaid pigem selles, et A tegu oli õigustatud ning tema karistamine oleks ebaõiglane. Kas oleks mõeldav, et selles situatsioonis võiks otsustamisel jätta kõrvale kehtiva õiguse ning lähtuda sellega vastuolus olevast moraalinormist või muust põhimõttest?
Orientalismi filosoofia: kriitika
(Tartu Ülikool, 2014) Raudsik, Peeter; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Sissevaade Georg Hackenschmidti filosoofilisse õpetusse
(Tartu Ülikool, 2014) Sibul, Joosep; Matjus, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Filosoofia ajaloo õppetool
Käesoleva töö esimeses osas annan ülevaate Hackenschmidti elust, keskendudes sellele, kuidas temast kujunes filosoof, samas mitte täiesti unustamata tema elu esimest poolt, arvestades, et tema õpetus on tugevasti seotud tema atleedikarjääriga. Töö teises osas esitan sissevaate tema õpetusse, lähtudes mulle teadaolevatest ja kättesaadavatest kirjutistest. Hackenschmidti filosoofilise õpetuse olen jaganud tinglikult kahte perioodi: maailmasõja-eelne ja maailmasõja-järgne. Kronoloogiliselt liikudes annan ülevaate Hackenschmidti kirjutistest, põhjalikumalt keskendun ta filosoofilise õpetuse mõistmise seisukohalt tähtsamatele teostele. Viimases alapeatükis toon välja mõningaid erinevusi ja sarnasusi Hackenschmidti kahe perioodi vaadete vahel ning juhin tähelepanu filosoofilise õpetuse kesksete aspektide ja elukäigu seostele.
Mis on kollektiivne mälu?
(Tartu Ülikool, 2014) Beilmann, Kaia; Laanpere, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Käesolevas töös kavatsen selgitada, mis on kollektiivne mälu. Kollektiivsest mälust kui sellisest on räägitud juba alates kahekümnenda sajandi esimesest poolest. Alates ajast, mil kollektiivset mälu hakati uurima individuaalsest mälust eraldi nähtusena (eelkõige pärast M. Halbwachsi teose „Kollektiivne mälu“ ilmumist aastal 1950), on üha enam tähtsust omandanud mälu sotsiaalsed aspektid. Püüan selgitada kollektiivse mälu mõistet, kuna näib, et ühtne arusaam selle nähtuse asjus puudub. Teooriates, kus antud nähtust põhjalikumalt käsitletakse, võib täheldada 'kollektiivse mälu' üsna hägusat ning kohati ka vastuolulist lahtimõtestamist.
David Hume'i maitsestandard kunstiteoste hindamisel
(Tartu Ülikool, 2014) Soikmets, Triinu; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Praktilise filosoofia õppetool
Käesolevas töö eesmärgiks on analüüsida, kas ja kuidas saab Hume’i maitsestandardi abil hinnata kunstiteoseid. Standard lahendaks Hume’i silmis paradoksi: kuigi inimeste maitsed on erinevad, on siiski selge, et üks kunstiteos on parem kui teine. Töö teema valikus lähtusin soovist leida seletusi sellele, kui põhjendatud on teoste headuse hindamine igapäevases kunstipraktikas.

Sirvi

Sirvi Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses Kuupäev järgi