Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/35472

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 105

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Feminism ja sotsiaalne õiglus Martha Nussbaumi käsitluses
(Tartu Ülikool, 2013) Meritam, Urve; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool.Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Poliitiliste otsuste legitiimsus
(Tartu Ülikool, 2013) Mikli, Susann; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
David Papineau eesmärgipärane arutlus ja kas seda saab ka loomadele rakendada
(Tartu Ülikool, 2013) Neemre, Eveli; Lõhkivi, Endla, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaalmajanduslik võrdsus R. H. Tawney ja M. Walzeri näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Sillak, Silver; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool.Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ruum ruudus
(Tartu Ülikool, 2013) Nõmmik, Maarja; Kask, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pinker’s Dilemma: Why Linguistic Relativity Is neither False in Principle nor Trivial
(Tartu Ülikool, 2013) Hallaste, Peeter-Paul; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Presentism ja erirelatiivsusteooria
(Tartu Ülikool, 2013) Kivimaa, Carel; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Identiteet ja kultuuride võrdse tunnustamise nõue. Medusa sündroom
(Tartu Ülikool, 2013) Tikkenberg, Kristiina; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Criticsism of the Propositionalist Approach to Solving the Problem of Opaque Attitude Contexts, and an Outline of an Alternative
(Tartu Ülikool, 2013) Lõbus, Indrek; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Are Reasons for Action Agent’s Psychological States or Facts of the World
(Tartu Ülikool, 2013) Reiljan, Merike; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Globaalne õiglus ja indiviidi vastutuse küsimus
(Tartu Ülikool, 2013) Nõmme, Triinu; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Paternalism spordis: vanemate autonoomiast ja lapse õigusest “avatud tulevikule
(Tartu Ülikool, 2013) Tilga, Henri; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Globaalne vaesus ning selle leevendamine
(Tartu Ülikool, 2014) Lillemets, Karmen; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on vaadelda vaesust üldiselt ning seejärel võimalusi, kuidas saaks seda leevendada. Vaesuse leevendamise võimaluste kirjeldamisel on antud töös käsitluse all kaks küsimust: kas meil on kohustus vaeseid aidata ning milline mõju on migratsioonil vaesusele ja kuidas see vaesust leevendab. Migratsioon ei pruugi olla esmapilgul parimaks lahenduseks vaesuse leevendamisel ning see ei peagi parim olema, kuid samas ei saa selle mõjusid ka tähele panemata jätta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvastiku kasvu reguleerimise moraalne õigustatus
(Tartu Ülikool, 2014) Ambrosius, Aina; Keerus, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva bakalaureusetöö keskmes on planeedi Maa ülerahvastatuse ja loodusliku keskkonna degradatsiooni probleem. Arvestades inimkonna suurust ja kasvutendentse, inimeste tarbimisharjumustega kaasnevat saastet ja looduslike ressursside tarbimist ning maakeral olemasolevaid mitte-lõputuid looduslikke ressursse, peetakse ülerahvastatust kriitiliseks probleemiks, mis võib ohustada inimkonna eksistentsi tervikuna. Käesoleva töö eesmärgiks on kaardistada ülerahvastatuse ja rahvastiku kiire kasvu reguleerimisega seonduvad eetilised dilemmad ning analüüsida neile tuginedes sündimuse reguleerimise moraalset õigustatust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mis on kollektiivne mälu?
(Tartu Ülikool, 2014) Beilmann, Kaia; Laanpere, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Käesolevas töös kavatsen selgitada, mis on kollektiivne mälu. Kollektiivsest mälust kui sellisest on räägitud juba alates kahekümnenda sajandi esimesest poolest. Alates ajast, mil kollektiivset mälu hakati uurima individuaalsest mälust eraldi nähtusena (eelkõige pärast M. Halbwachsi teose „Kollektiivne mälu“ ilmumist aastal 1950), on üha enam tähtsust omandanud mälu sotsiaalsed aspektid. Püüan selgitada kollektiivse mälu mõistet, kuna näib, et ühtne arusaam selle nähtuse asjus puudub. Teooriates, kus antud nähtust põhjalikumalt käsitletakse, võib täheldada 'kollektiivse mälu' üsna hägusat ning kohati ka vastuolulist lahtimõtestamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
David Hume'i maitsestandard kunstiteoste hindamisel
(Tartu Ülikool, 2014) Soikmets, Triinu; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Praktilise filosoofia õppetool
Käesolevas töö eesmärgiks on analüüsida, kas ja kuidas saab Hume’i maitsestandardi abil hinnata kunstiteoseid. Standard lahendaks Hume’i silmis paradoksi: kuigi inimeste maitsed on erinevad, on siiski selge, et üks kunstiteos on parem kui teine. Töö teema valikus lähtusin soovist leida seletusi sellele, kui põhjendatud on teoste headuse hindamine igapäevases kunstipraktikas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sokraatiline meetod - vahend moraaliteadmiste saavutamiseks või protreptika?
(Tartu Ülikool, 2014) Kask, Maarja; Lott, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
Sokrates, kui üks lääne filosoofia alusepanijatest, on veel tänapäevani üks diskuteeritumaid, aga ka vastuolulisemaid filosoofe. Tema küsitud küsimused on sellised, mille üle arutlevad siiani nii moraalifilosoofid kui ka epistemoloogid, ent mis kerkivad üles ka igapäevastes vestlustes. Sokrates julges küsida küsimusi, mis jäävad küsimusteks kogu inimkonna mõtteloo vältel. Paradoksaalsel kombel ei ole filosoof kirja pannud aga ühtegi teost. Arutelusid ja põnevust tekitabki ilmselt tema võrdlemisi mõistatuslikuks jäänud olemus ning isikupärane lähenemine moraaliküsimustele. Tänu Platonile, Xenophonile ja Aristophanesele on meil aga siiski olemas allikad Sokratese filosoofia tundma õppimiseks. Käesolevas töös üritangi jõuda sammu võrra lähemale Sokratese tundma saamisele, uurides tema põhilist tegevust – linnaelanikega vestlemist Vana-Ateena tänavail, mida nüüd nimetame sokraatiliseks meetodiks. Selle jaoks kasutan põhiliselt Platoni varaseid dialooge, kuna on arvatud, et just nendes dialoogides kujutab Platon Sokratest ning tema filosoofiat kõige tõetruumalt.Dialoogide kronoloogilises järjestuses ollakse uurijate hulgas enamjaolt üksmeelel. Varjasteks dialoogideks loetakse: „Sokratese apoloogia“, „Charmides“, „Kriton“, „Euthyphron“, „Gorgias“, „Hippias lühem“, „Ion“, „Laches“, „Protagoras“ ja „Politeia I“.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sissevaade Georg Hackenschmidti filosoofilisse õpetusse
(Tartu Ülikool, 2014) Sibul, Joosep; Matjus, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Filosoofia ajaloo õppetool
Käesoleva töö esimeses osas annan ülevaate Hackenschmidti elust, keskendudes sellele, kuidas temast kujunes filosoof, samas mitte täiesti unustamata tema elu esimest poolt, arvestades, et tema õpetus on tugevasti seotud tema atleedikarjääriga. Töö teises osas esitan sissevaate tema õpetusse, lähtudes mulle teadaolevatest ja kättesaadavatest kirjutistest. Hackenschmidti filosoofilise õpetuse olen jaganud tinglikult kahte perioodi: maailmasõja-eelne ja maailmasõja-järgne. Kronoloogiliselt liikudes annan ülevaate Hackenschmidti kirjutistest, põhjalikumalt keskendun ta filosoofilise õpetuse mõistmise seisukohalt tähtsamatele teostele. Viimases alapeatükis toon välja mõningaid erinevusi ja sarnasusi Hackenschmidti kahe perioodi vaadete vahel ning juhin tähelepanu filosoofilise õpetuse kesksete aspektide ja elukäigu seostele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fenomenoloogiline reduktsioon ja solipsismiküsimus Edmund Husserli mõtlemises
(Tartu Ülikool, 2014) Maine, Mati; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida fenomenoloogilise reduktsiooni seost solipsismiga, ühes solipsismi võimaliku tähenduse ja lahendusega Edmund Husserli mõtlemises. Uurimustöö keskendub Husserli teosele „Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast“, iseäranis selle esimese raamatu teisele jaole pealkirjaga „Fenomenoloogiline fundamentaalarutlus“. Husserl selles teoses solipsismi terminit ei kasuta, kuid küsimus solipsismist tõusetub eriti nimetatud jao puhul vältimatult. Ka isiklikumas eksistentsiaalses plaanis ei ole filosofeerival inimesl pääsu solipsismiküsimusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The normativity of truth in cognitive evaluation
(Tartu Ülikool, 2014) Vaus, Sander; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
In this essay I will defend Stephen Stich’s pragmatic theory of cognitive evaluation. The most striking feature of his view is that it doesn’t place truth center-stage as a criterion of a good cognitive system. In fact, he argues that having true beliefs is of little value, both intrinsically and instrumentally, and what we should really want is to have beliefs that allow us to attain the things that we actually value. This view is contested by Hilary Kornblith, who argues that even if truth is not something we value intrinsically, then it is always of instrumental value for attaining the things that we actually want to attain. For him, truth plays a pre-eminent role in cognitive evaluation, and placing value on truth is thus pragmatically preferable.

Sirvi

Sirvi Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses Kuupäev järgi