Sirvi Märksõna "areng" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 22

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Assessing the development of Germany’s influence at the EU level in three recent crises
(Tartu Ülikool, 2016) Meresma, Kerstin; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The aim of this thesis is to research the development of the projection of Germany’s influence through three crises that have fractured the project know as the European Union (EU). The crises in question are the security crisis, the refugee crisis and the Eurozone crisis. These three issues that the EU has faced have significantly influenced each state within the union and the EU as an organisation as a whole. Thus analysing Germany’s political influence on the policies made on the supranational level and comparing them with national policies is a good way to determine whether or not the policies practiced nationally and supra-nationally overlap. Firstly, liberal intergovernmentalism will be used as the theoretical framework for this thesis, it will be introduced and conceptualised. Additionally, critical discourse analysis will be used for an in depth analysis of the three cases subject to research in this thesis. Secondly, the methodology of the research will be provided and explained followed by the three case studies. The security crisis in the EU refers to Russia’s growing hostility towards the west and annexation of Crimea. Secondly, the refugee crisis refers to the Syria migrant crisis that started in the beginning of 2014. Since then, over a million people have travelled to the outer borders of the EU to seek asylum in Europe. Thirdly, The Eurozone crisis that began with the economic collapse of Greece and its inability to meet the requirements of ECB (European Central Bank) for financial aid greatly influenced the EMU (European Monetary Union) as a whole. The research will be based on official government documents available on the German Federal website and only material available in English will be used. Each case study will a have set of 5-7 indicators that will project the relationship between German and EU- level policies. The indicators are based on the articles of the Treaty of the European Union.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Defektse MED25 mõju hariliku müürlooga õhulõhede regulatsioonile
(Tartu Ülikool, 2020) Eelmets, Erki; Hõrak, Hanna, juhendaja; Koolmeister, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Taimede välises rakukihis on väiksed poorid, mille kaudu ammutatakse süsihappegaasi, kuid samaaegselt transpireerub vesi. Neid poore nimetatakse õhulõhedeks ning need on võimelised reageerima keskkonnatingimuste muutustele avanedes ja sulgudes. Niiviisi säästavad taimed vett näiteks stressitingimustes. Õhulõhede regulatsiooni täpsem kirjeldamine oleks kasulik muutuvale kliimale paremini adapteeruvate taimede loomisel. Selles töös uuriti MED25 defektide potensiaalset seost punase valguse toimeliste reaktsioonidega mudeltaimes harilik müürlook. Katseid tehti metsiktüüpide Col-0 ja Col-3 ning MED25 geenikatkestustega liinidega. Uuringu tulemustes ilmnes MED25 mõju õhulõhede reaktsioonivõimele punases valguses ja kõrge süsihappegaasi kontsentratsiooni korral, aga tuvastati ka MED25 potentsiaalne negatiivselt regulatoorne roll kõrge süsihappegaasi kontsentratsiooni toimelistes õhulõhede sulgumisreaktsioonides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti raamatukogudes kasutatavad infosüsteemid, nende vahetamine ja sellega kaasnevad probleemid
(Tartu Ülikool, 2016) Truija, Maret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Eesti raamatukogudes kasutusel olevaid infosüsteeme, nende vahetamist ja vahetamisega kaasnevaid probleeme. Selleks, et leida vastused uurimustöös seatud eesmärkidele ning püstitatud hüpoteesidele teostasin ankeetküsitluse. Läbiviidud ankeetküsitluse tulemustest selgus, et raamatukogutöötajad kasutavad infosüsteeme igapäevaselt ning kasutusel olev infosüsteem vastab täiesti nende vajadustele. Samuti selgus, et praegune infosüsteem on olnud peaaegu pooltel vastajatest kasutusel üle 10 aasta ning võttes arvesse ankeetküsitlusele vastajate kommentaare nähtub, et kasutusel olevaid infosüsteeme uuendatakse ja täiustatakse jooksvalt ning vahetamine ei ole prioriteetne. Kõige enam jagus vastajatelt kiitust ning tänusõnu infosüsteemile RIKS, kus paljudel kordadel oli esile toodud sealne töötaja ning kasutajatugi Meelis Lilbok. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel mõjutavad valikut kõige enam kasutajatugi ning teiste raamatukogude kogemus, need väited kinnitasid uurimustöös püstitatud hüpoteesi. Uurimustööst selgus, et uuele infosüsteemile üleminekul on peamisteks põhjusteks varasema süsteemi sobimatu funktsionaalsus ja töötajate pettumus vana süsteemi uues versioonis. Ollakse arvamusel, et raamatukogunduslikud infosüsteemid on liiga laialivalguvad ja otsingu sooritamine süsteemis on ülemäära keeruline. Oluliseks peetakse süsteemi loogilist ja lihtsat ülesehitust ning seda ka lugeja seisukohast. Vastajatest paljud avaldasid arvamust ja soovi, et Eestis võiks olla üks ühtne infosüsteem, kas kõigile või siis vähemalt sama tüüpi raamatukogudele. Selline muudatus lihtsustaks tarkvara tootjatel ja arendajatel infosüsteemide edendamist ning probleemide lahendamist. Läbiviidud uuringust selgus, et töötajad peavad enda kaasamist uue infosüsteemi valikul väga oluliseks ning soovitakse, et arvestataks nende ettepanekute ja arvamustega. Vastustele lisatud kommentaaridest selgus, et infosüsteemi RIKS puhul on kasutajate soove programmi muutmisel võetud arvesse, kuid URRAMi puhul võtab ettepanekutele ja muudatustele reageerimine kauem aega. On ju raamatukogutöötajad infosüsteemide igapäevased kasutajad ning nende kogemuste pagasit ja teadmisi raamatukogunduslikest infosüsteemidest saaks koostöös tarkvara arendajatega oskuslikult ära kasutada. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel võivad osutuda suurimateks takistusteks tehnilised tõrked, millest peamiseks peetakse operatsioonisüsteemi ühildamatust ning teisena toodi välja süsteemi teatavad funktsionaalsused. Raamatukogudes, kus infosüsteem on juba vahetatud, tuleb samuti ette kõige rohkem tehnilisi probleeme ning need takistavad raamatukogutöötajate igapäevast tööd. Saab väita, et kinnitust leidis ka uurimustöös püstitatud kolmas hüpotees. Loomulikult tuleb arvestada töötades arvuti ja infosüsteemidega, et tehnilist laadi tõrked ja probleemid on vältimatud ning probleemide lahenduseks on kiire ning kompententne kasutajatugi, mis annab jällegi tõestuse inimfaktori väga tähtsale rollile tehnoloogia ajastul. Valitud meetodit ankeetküsitluse näol saab pidada lõputöö eesmärkide ja hüpoteeside väljaselgitamiseks sobivaks, kuna saadud vastuste ja lisatud kommentaaride alusel läbiviidud analüüs, andis tulemuse nii püstitatud eesmärkidele, kui ka hüpoteesidele. Lõputöö autorina leian, et käesolevat uuringuteemat, raamatukogunduslike infosüsteemide vahetamise ja sellega kaasnevate probleemide kohta, võiks uurida täpsemalt, lähtudes küsitluse koostamisel konkreetsest infosüsteemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestisisene e-kaubanduse areng kriisidest tulenevate muutuste tõttu
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2021) Luik, Merili; Õun, Kandela, juhendaja; Ausmees, Ester, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
From Thatcher to May: framing the evolution of British Euroscepticism until Brexit
(Tartu Ülikool, 2017) Merila, Eliise; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Haridus ja areng Aafrikas - teoreetilisi lähtekohti
(Tartu Ülikool, 2008) Stamm, Nelly; Hiiemaa, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hiina ja Jaapani julgeolekupoliitiliste arengute mõju kahe riigi vahelistele suhetele: Senkaku saartetüli näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Parksepp, Alar; Pappel, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli anda vastust küsimusele, kuidas mõjutavad Jaapani ning Hiina Rahvavabariigi sisepoliitilised muutused kahe riigi vahelisi suhteid Senkaku saartetüli näitel. Antud töö keskendus peamiselt militaarjulgeoleku valdkonnaga seotud arengutele ning poliitikategijate seisukohtadele pärast 23. novembrit 2013, mil Hiina teatas õhukaitse turvatsooni loomisest ametlikult Jaapanile kuuluvate Senkaku saarte kohal. Dispuudi juured Hiina Rahvavabariigi ja Jaapani vahel Senkaku/Diaoyu saarte üle ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Siiski sai konflikt hoo sisse 1970ndatel, mil uurimised näitasid suurte naftavarude olemasolu saarte territoriaalvetes, ning on intensiivistunud viimasel kümnendil. Andmete kogumise allikatena kasutas antud töö peamiselt Hiina militaarstrateegia ja Jaapani riigikaitse valget raamatut ning CSIS’ise põhjalikku analüüsi Hiina militaarstrateegiate kohta. Allikate analüüsimisele kasutati induktiivset sisuanalüüsi. Tulemused näitasid, et mõlema riigi sees on toimunud murrangulised protsessid sõjalisjulgeoleku valdkonnas. Hiina suur energianõudlus on tekitanud vajadust suuremale ligipääsule meretagustele varadele, mille tõttu on Hiina loobunud põhimõttest, et maismaa kaalub üle mere, ning on moderniseerinud jõudsalt oma mereväge, sealhulgas suurendanud kohalolekut Ida-Hiina meres. Jaapan, mis oli pärast II maailmasõda patsifistlik riik, on muutnud oma põhiseaduse tõlgendust, mis lubab tal jälle kasutada militaarjõude väljaspool riigiterritooriumi, nimetades seda eelkõige vastukaaluks Hiina poolsele ohule. Mõlema riigi sees toimunud arengud ning poliitikategijate seisukohad pärast Hiina õhukaitse turvatsooni loomist Ida-Hiina mere kohal näitavad, et kuigi välditakse radikaalsete sammude tegemist, on konflikt Senkaku/Diaoyu saarte üle intensiivistunud ning ohustanud veelgi enam Jaapani ja Hiina kahepoolseid suhteid. Samas ei ole antud tüli üle kaalunud nende riikide majanduslikke huve, mistõttu on mõlema riigi tegevused seoses Ida-Hiina mere saartega olnud pigem provotseerivad ning diplomaatilised.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Impediments to the development of European Union's common security and defence policy
(Tartu Ülikool, 2017) Nozadze, David; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The global geopolitical rift has presented challenges as Russia's revisionism policy, a spread of Islamic extremism and terrorism, instability in Eastern and Southern neighbourhood causing migration crisis, the rise of ultranationalist populism igniting Euro-scepticism. The situation requires a coherent and comprehensive approach from the European Union, however, we observe the lack of motivation and sufficient instruments to react. The European security initiatives finally resulted into Common Security and Defence Policy (CSDP), however, Europeans inability to deliver an effective response to existing challenges is encapsulated into impediments derived from differences of views and goals of leading EU members. Therefore this work is designed to explore European security and defence initiative focusing on problem why CSDP failed to expand and develop deeper, and respond to the research question what are such a wide differences of views on CSDP of leading European countries such as the UK, France and Germany? Our tasks in the dissertation are at first to identify major strategic divergences of leading EU member states such as the UK, France, and Germany and secondly to identify and describe key factors that have contributed to those strategic divergences. To respond stated research tasks within dissertation has been used case study method exploring three EU state to see differences in their motivations and goals and trace the process in order to identify key ruptures which facilitated impediments to European security initiative. During research, we identified stumbling blocks which have been generalised into conclusion. It emphasises major problem of post-World War II European order inherited in modernity where the USA holds hegemonic power and plays the decisive role in foreign and security affairs of Europe preventing the emergence of European power core. The nature of EU and its internal settings are also causing for the imperfection of system which cannot overcome obstruction and develop the common defence. In addition, some states perceive European integration in foreign and security area as a threat to own sovereignty inducing them to act it in opposition.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Info- ja kommunikatsioonisüsteemide areng Harju Maakohtu näitel
(Tartu Ülikool, 2014-09-18) Mikkin, Kairit; Konsa, Kurmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jätkusuutlikkus ja areng elustiiliettevõttes TAUR Varahalduse osaühing
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2021) Raadik, Kaisa; Kandelin, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kalade noorjärkude kasvust Saadjärve järvederühmas
(Tartu, 1955) Ristkok, Jüri; Riikoja, Heinrich, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maailm 2.0 : looduse, inimese ja kultuuri tehislikustumine
([Tartu] : Ajalookirjanduse Sihtasutus "Kleio", 2009) Konsa, Kurmo
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
MED25 roll hariliku müürlooga õhulõhede regulatsioonis ja arengus
(Tartu Ülikool, 2019) Koolmeister, Kaspar; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Taimelehtede ja varte pinnal olevad õhulõhed on väikesed poorid atmosfääri süsihappegaasi ammutamiseks, kaasneva mõjuna kaotab taim õhulõhede kaudu ka vett. Õhulõhed on võimelised reageerima mitmetele keskkonnatingimustele oma suuruse muutmise läbi, mis aitab taimel näiteks põuatingimustes elutähtsat vett säästa. Taimede õhulõhede regulatsiooni täpsem mõistmine on seetõttu väga vajalik selleks, et tulevikus luua muutuvate keskkonnatingimustega paremini toime tulevaid taimi. Praegusel hetkel on õhulõhede regulatsioonist punases valguses vähe teada ja olemasolevad teooriad on vastuolulised. Seetõttu uuriti käesolevas töös MED25 kui võimaliku õhulõhede punase valguse regulatsiooni komponendi rolli õhulõhede regulatsioonis ja arengus metsiktüüpi hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) Col-0 ökotüüpi taimede ja MED25 katkestusega mutantide abil. Töö tulemustest selgus, et MED25 omab olulist rolli õhulõhede avanemises ja sulgumises ning nende arengus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nutiseadmete kasutamise võimalused ja riskid väikelaste arengus: Tartu linna sõimerühmade õpetajate hinnangud
(Tartu Ülikool, 2017) Agur, Inger; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks oli kaardistada võimalusi ja riske, mida Tartu linna sõimerühmade õpetajad tajuvad nutiseadmete kodusest kasutamisest väikelaste arengule. Lisaks sooviti teada saada, mida peavad õpetajad oluliseks lapse nutiseadmete kasutamise juures lähtuvalt enda kogemusest rühmaarvuti kaasamisel õppetöösse vahetult lastega. Vastuste saamiseks viidi läbi 14 poolstruktureeritud ekspertintervjuud staažikate sõimerühma õpetajatega. Tulemusi analüüsiti kvalitatiivse temaatilise sisuanalüüsi meetodiga. Selgus, et väikelaste õpetajad ei pea nutiseadmete kasutamist väikelapse arendamisel oluliseks. Nutiseadmete peamise võimalusena toodi välja seda, et ekraanimeediumid võivad olla üheks õppeprotsessi osaks, mis aitavad uusi teadmisi kinnistada ja nende vahel seoseid luua. Mõned õpetajad leidsid, et tahvelarvutiga tegutseda laskmine arendab lapse silma ja käe koostööd, kuid suurem enamus pedagoogidest arvasid, et nutiseadme ekraanil näppude liigutamine ei arenda üldist käelist tegevust, mis on kognitiivse arengu toetamisel oluline. Mõne intervjueeritava sõnul annavad nutiseadmed lastele ühise jututeema. Lisaks peeti ekraanimeediumeid headeks distsiplineerimisvahenditeks. Üle poolte õpetajatest ütlesid, et sõimerühmades on varasemast rohkem kähmlemist, mis pedagoogide arvates võib muuhulgas tuleneda vanemliku vahenduseta nutiseadmetes tegutsemisest. Veel leiti, et lapsed on kärsitud, sest nutiseadme kasutamine on väikelapse jaoks lihtne ning kõike, mis ekraanil valesti läheb, saab kiiresti kustutada ja tegevusega uuesti alustada. Õpetajad olid tähele pannud, et sõimeealistel lastel on nutiseadmete kasutamisest tekkinud moonutatud reaalsustaju ja raskusi mängus stsenaariumite järgimisel. Lisaks leiti, et nutiseadmete abil omandatud võõrkeele oskus on kiiduväärt, kuid sõimeeas võib see emakeelsete sõnade õppimise perioodil lastes segadust tekitada. Vaatamata ohtudele, leidsid kõik õpetajad, et nutiseadmeid võivad olla head abilised lapse õpetamisel, kuid enne ekraani ette istumist on vaja eseme või olukorraga reaalses elus tutvust teha. Seejärel soovitavad õpetajad uuest asjast rääkida, raamatuid vaadata ning alles siis täiendavalt nutiseadmes mõnda hästi läbimõeldud, esteetilist ja vanema poolt varasemalt üle kontrollitud multifilmi või mänguga tegeleda. Õpetajad ütlesid, et väga oluline on jälgida, et lapsel oleks vaadatava vastu aktiivne huvi ning rõhutasid seaduspärasusi, et mida väiksem laps, seda suurem peab olema ese või nutiekraan ning õppimise kvaliteet ei tulene mitte paljude väikeste infokillukeste andmisest, vaid vähese rahulikust selgitamisest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sotsiaaltöö korraldus Eesti kohalikes omavalitsustes ja selle arenguvõimalused
(Tartu Ülikool, 2016) Raidma, Mariliis; Kõre, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu magistritöö eesmärk oli uurida kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö korraldust Eesti kohalikus omavalitsuses, saada ülevaade sotsiaaltöötajate tööülesannetest ning tuua välja võimalused kohaliku tasandi sotsiaaltöö ja sotsiaaltöötajate arendamiseks. Oma uurimuse eesmärgi täitmiseks kogusin andmeid erinevatest allikatest. Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate seas viisin läbi küsitluse, lisaks sellele kogusin andmeid sotsiaaltöötajate ametijuhenditest ning viisin läbi üleriigiliste organisatsioonide esindajatega intervjuud. Erinevate andmete kombineerimisel püüdsin saada laia ülevaate Eesti kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööst. Kuna keskendusin neljale erinevale valdkonnale, siis sellest tulenevalt olen töös toonud ka peamised järeldused ning soovitused. Kuna kogutud andmed andsid olid üsna laiahaardelised, siis püüdsingi oma töös kirjelda eelkõige seda, et kohaliku omavalituse sotsiaaltöö ongi väga lai, ta hõlmab nii erinevaid ülesandeid, kuid ka on tihtipeale integreeritud teiste valdkondadega. Uurimuse tulemustest on näha, et tegelikult erinevad osapooled näevad vajadust, et senine sotsiaaltöö korraldus muutuks, seda on näiteks sotsiaaltöötajad toonud välja just haldusreformi kontekstis. Probleemiks võib pidada seda, et kuidas innovaatilised lahendused võiksid kohalikku omavalitsusse. Kindlasti seejuures ei saa jätta mainimata vajadust teha enam koostööd, et head lahendused jõuaksid rakendusteni. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö paremaks toimimiseks on vajalik valdkonda põhjalikumalt uurida ning keskenduda konkreetsetele probleemidele, millele oleks võimalik ka kohe lahendusi pakkuda. Kuna kohalikud omavalitsused on killustunud ning koostööd tehakse üldiselt vähe, siis on vajalik, et toimuks mingil tasandil ühine koordineerimine, kas see toimuks siis piirkonna või üleriigiliselt, seda oleks vaja täpsustada, kuid vajadus selle järgi kindlasti on olemas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Spirituaalsuse arengu toetamine koolis – Eesti ja Inglismaa õppekavade sisuanalüüs ja võrdlus
(Tartu Ülikool, 2017) Nemliher, Elise; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Taastuvate energiaallikate arengut soodustavad ja takistavad tegurid Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Nikonova, Svetlana; Raju, Olev, juhendaja; Eerma, Diana, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tundmatu geeni (PUSA) ja CYP707A3 toime iseloomustamine hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) taimedes
(Tartu Ülikool, 2025) Veigel, Madli Johanna; Tulva, Ingmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Taimedel on gaasivahetuseks lehtede pinnal õhulõhed, mida on võimalik liigse veekaotuse kontrollimiseks sulgeda. Õhulõhede sulgumiseks on oluline taimehormoon abstsiishape (ABA). Käesolevas töös uuriti abstsiishappe lagundamiseks vajalikku CYP707A3 geeni ja tundmatu, mutantsel fenotüübil põhineva esmase nimetusega PUSA geeni toimet hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) taimedes. Tundmatu PUSA geen avastati ja eraldati varasemalt ühest häirunud CYP707A3 geeni sisaldavast taimeliinist (SALK_078173), millel oli silmapaistev fenotüüp, mistõttu sooviti teada saada, kumma geeni häirumisest on põhjustatud SALK_078173 fenotüüp. Saadi teada, et CYP707A3 geeni toime oli uuritud taimeliinides madal ning tundmatu PUSA geen on oluline taimede kasvamiseks. Samuti selgus, et SALK_078173 fenotüüpi põhjustas tundmatu PUSA geeni häirumine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Viru-Nigula valla rahvaraamatukogude areng aastatel 1901-1991
(Tartu Ülikool, 2018) Lilleoja, Mervi; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Visuaalkuuldemängu "Vormsi perestroika" tekkelugu: ühe pärimusmuusiku kogetud muusikaareenide ja rollide analüüs
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2012) Joons, Sofia; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond
Minu lõputöö kirjalik osa toob välja ja analüüsib visuaalkuuldemängu „Vormsi perestroika“ tekkelugu. „Vormsi perestroika“ taga on kogemused, igatsused ja soov näidata seda miskit, mis mind kõige rohkem köidab pärimusmuusikas. Ühel hetkel tundsin, et olemasolevad muusikaareenid jäid väikseks Lars Johan Österblomi ja hiiukandle loo jaoks ning hakkasin otsima uut väljundit. Koos Kristiina Ehiniga jõudsime visuaalkuuldemängu formaadini. Analüüsides oma osa tööprotsessis koos Kristiina Ehiniga keskendun oma varasematele kogemustele erinevatel muusikaareenidel ning seal omandatud muusikurollidele. Selle asemel et luua kronoloogilist arengulugu võtan ma kokku oma tegevusi ja kogemusi enda loodud muusikaareenide ja muusikurollide tüpoloogiaga. Eesmärk on tuvastada ja välja tuua neid faktoreid, mis on mõjutanud ja mõjutavad minu arusaamist pärimusmuusika muusikaareenidest ja pärimusmuusiku rollidest, mis erineval viisil muusikalisi sõnumeid välja toovad