Sirvi Märksõna "arengusuunad" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 46

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
20 aastat Tallinna börsi - areng ja tulevikuperspektiivid
(Tartu Ülikool, 2016) Ruus, Elis; Kantšukov, Mark, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Concern with identity in modern English poetry (by the example of “Epithalamon”, “Duality” by Dannie Abse and “Confessions” and “River” by Kathleen Raine)
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2014) Malkus, Alina; Raud, Niina, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Võõrkeelte lektoraat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Curator as an expert and mediator in the paradigm of the new museum: a comparative case study of the Baltic and Finnish national museums
(2021-06-11) Reidla, Jana; Kõresaar, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö keskmes on muuseumitöötaja, üldistatud ametinimetusega kuraator, kes ajalooliselt on täitnud kõiki muuseumi põhifunktsioone, milleks on säilitamine, uurimine ja kommunikatsioon. Nii nagu muuseum tervikuna, on ka kuraatori amet viimastel aastakümnetel läbi teinud muutusi – toimunud on nii spetsialiseerumist kui uute ülesannete lisandumist. Tänaseks maailma muuseumimaastikul valdavalt aset leidnud paradigmamuutus sai lääneriikides alguse 20. sajandi lõpukümnenditel uue museoloogia ideest. See kutsus üles vähendama muuseumide konservatiivsust ja elitaarsust ning tõstis esiplaanile avatud suhtlemise ühiskonnaga ja publiku erinevate vajaduste arvestamise. Erinevalt klassikalisest muuseumist ei keskendu uus muuseum oma kogudele, vaid sihtgrupiks olevatele kogukondadele. Väitekiri käsitleb uue muuseumi paradigma omaksvõtu mõju kuraatori ametile Baltimaade ja Soome rahvusmuuseumide näitel. Rakendatud on etnograafilist meetodit, keskseks allikaks on aastatel 2016–2019 toimunud välitöödel tehtud intervjuud muuseumitöötajatega. Täpsemalt on uuritud, kuidas kommunikatsioonivaldkonna tähtsustamine on mõjutanud kuraatorite ülesandeid ja rollitaju ning milliseid järeldusi saab sellest muuseumipoliitika kujundamisel teha. Teema on avatud kuraatori kolme vastutusvaldkonna kaudu: 1) kuraator kui kogude hoidja, 2) kuraator kui teadur ja 3) kuraator kui muuseumi sisuliste teemade vahendaja ühiskonnale. Uues muuseumis on esiplaanil atraktiivsed näitused ja teenused. Sotsiaalselt tundliku ja suhtleva muuseumi ideaalid on tänapäeval suuresti põimunud turumajanduse loogika järgimisega, vajadusega teenida omatulu. Seetõttu on suurendatud kommunikatsiooni (sh turundus- ja müügivaldkonna) osakaalu organisatsiooni struktuuris. Tulemuseks on suundumus, milles väheneb kuraatorite roll näituse- ja uurimisteemade kujundamisel ning suureneb kommunikatsioonispetsialistide otsustusvõim. Vähenenud on ka museaalide kasutamine nii näitustel kui teadustöös, kuigi kogusid tähtsustatakse avalikkusega suhtlemise aspektist. Samas suureneb kuraatorite töökoormus veebiandmebaaside täitmisel ning külastajate nõustamisel. Kuraatori kui sisulise eksperdi identiteet on muutuste tulemusel ebakindlaks muutunud, töömotivatsioon on vähenenud. Doktoritöö pakub poliitikakujundajatele soovitusi, kuidas kuraatorite potentsiaali teadlase ja teadmiste vahendajana paremini rakendada.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesrindliku ühiskondliku mõtte areng Eestis XIX sajandi esimesel veerandil
(Tartu Riiklik Ülikool, 1953) Meri, Lennart; Eringson, Linda, juhendaja; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti masinatööstuse hetkeseis ja arengusuunad
(Tartu Ülikool, 2011) Roolaht, Tõnu, toimetaja; Varblane, Uku; Espenberg, Kerly; Varblane, Urmas
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti prostitutsioonipoliitika võimalikud arengusuunad: seksi ostmise kriminaliseerimine või prostitutsiooni legaliseerimine
(Tartu Ülikool, 2017) Pahk, Gaius-Nicholas; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Prostitutsioon, kuigi võib tavainimesele tihti märkamatuks jääda, on Eestis laialdasemalt levinud kui enamikes Euroopa riikides. Olenemata sellest, kas vaatleme prostitutsiooni ennast probleemina või mitte, on prostitutsioon tihedalt seotud muude probleemide, eelkõige suguhaiguste, levikuga. HIV leviku osas edestab Eesti samuti teisi Euroopa Liidu riike ning eriti levinud on nakkus prostituutide seas. Praegune dekriminaliseeriv prostitutsioonipoliitika ei ole olnud tõhus võitlemaks prostitutsiooniga seotud probleemide vastu ning viimane aeg oleks kaaluda muid lahendusi. Käesolev töö võrdleb kahte enim kõneainet pakkunud prostitutsioonipoliitika mudelit, mis erinevad nii prostitutsiooni käsitluste, eesmärkide kui meetodite poolest. Nendeks on Rootsi mudel ehk seksi ostmise kriminaliseerimine ning Madalmaade mudel ehk prostitutsiooni legaliseerimine ja reguleerimine. Töö eesmärk on välja selgitada kahest sobivaim alternatiiv Eesti praegusele prostitutsioonipoliitikale. Sobivuse selgitamiseks hindab autor prostitutsioonipoliitikate Rootsis ja Madalmaades avaldunud mõjusid Eestis esinevate probleemide lõikes; mudelite vastavust Eesti elanike ootustele prostitutsioonipoliitika osas ning võrdleb poliitikate rakendamisele eelnenud olukordi riikides, hindamaks mil määral on Rootsis ja Madalmaades avaldunud mõjud Eestis tõenäolised. Autor leiab töös, et ühetaolist arusaama Eesti elanikel prostitutsioonist ei ole. Olenevalt küsimusest, samastutakse kohati nii feministliku kui funktsionalistliku käsitlusega. Olukorra poolest seoses prostitutsiooniga sarnaneb Eesti rohkem Madalmaadele. Sarnane on prostituutide osakaal elanikkonnast; kohad, kus prostitutsioon aset leiab; ning mõlema näol on tegemist seksiturismi sihtriigiga. Peamisteks prostitutsiooniga seotud probleemideks Eestis on autori hinnangul suguhaiguste levik; prostituutide vastu suunatud vägivald ning inimkaubandus. Rootsi prostitutsioonipoliitika mudel ei parendaks olukorda Eestis nende probleemide lõikes. Madalmaade mudel omab potentsiaali vähendamaks vägivalda prostituutide vastu. Suguhaiguste leviku osas on muutused Madalmaades olnud samuti positiivsemad kui Rootsis. Inimkaubanduse osas ei pea autor tõenäoliseks märkimisväärseid mõjusid kumbagi mudeli rakendamisel. Eesti jaoks kahest variandist sobilikumaks hindab autor sellest tulenevalt Madalmaade mudelit. Madalmaade mudeli näol ei ole tegemist optimaalse lahendusega Eesti jaoks. Näiteid legaliseeriva ja reguleeriva prostitutsioonipoliitika rakendamisest on aga veel – edaspidisetes uurimustes võiks autori hinnangul võrrelda Eestit just nendega. Märksõnad: prostitutsioon, prostitutsioonipoliitika, feminism, funktsionalism
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti tootmisreservide rakendamisvõimalusi = The potential economic reserves of Estonia
(1937) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 tajutav mõju Tartu arenguperspektiivile
(Tartu Ülikool, 2024) Järg, Angela; Uiboleht, Urmo; Kindsiko, Eneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Golfiturismi arendusvõimalused Eestis Pärnu Bay Golf Links näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2022) Kaevats, Eva Maria; Kärp, Margrit, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heaolu- ja spaatoote arendamine Estonia Spa Hotels AS näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Jääger, Anna-Britta; Tomasberg, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heaolupõhimõtete kasutamine vibuspordiklubi Arcum arendamisel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2014) Pärn, Merike; Tooman, Heli, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Heaolusihtkoha arendamine Rakvere linna näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2023) Balõtšev, Birgith; Kärp, Margrit, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Turismiosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Integreeritud aruandluse arengusuunad Balti energeetikaettevõtete näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Nestra, Jaanus; Haldma, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Järva maakonna üldhariduskoolide võrgu areng ja prognoos aastaks 2010: koolikorralduse kutsemagistriõppe lõputöö
(Tartu Ülikool, 2003) Raudsepp, Elle; Kukemelk, Hasso, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Journalism at the crossroads : perspectives on research : [the First Nordic-Baltic Seminar on Contemporary Theory and Methods in Media Research]
(Tartu Ülikool, 1997) Koivisto, Juha, koostaja; Lauk, Epp, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juhtimistrendid ja Eesti tippjuhtide juhtimislik kognitsioon
(Tartu Ülikool, 2022) Vann, Georg; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keskkonnariskiga monofunktsionaalse kohaliku omavalitsuse arengusuunad Vaivara valla näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2017) Šlõkova, Natalja; Vihman, Maret, juhendaja; Rootamm-Valter, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koduteenuse tegelik olukord ja arengusuunad Tartu vallas
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2022) Ott, Anne-Mai; Alliksoo, Ewe, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kohtla-Järve koolid: perspektiivid ja arengusuunad aastaks 2010
(Tartu Ülikool, 2006) Ivanova, Olga; Kukemelk, Hasso, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kõrgema hariduse areng Nõukogude Eestis
(1971) Schmidt, Eduard