Sirvi Märksõna "arvamused" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 56

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
16–18-aastaste vene keelt emakeelena kõnelevate noorte arvamus populaarteaduslikest sotsiaalmeediakanalitest ja sellega seotud tegurid
(Tartu Ülikool, 2024) Auli, Karina; Pilt, Ebe, juhendaja; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5-6-aastaste laste arvamus lasteaiaõpetaja isikuomadustest ja tööst
(Tartu Ülikool, 2022) Ansip, Kristiina; Leola, Heily, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6–9aastaste laste mälestuste ja arvamuste emotsionaalne valents koroonapandeemia perioodi kohta
(Tartu Ülikool, 2024) Kruusla, Kendra; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesmärgiks oli uurida, millise emotsionaalse valentsiga (negatiivne, neutraalne, positiivne) olid 6–9aastaste laste arvamused ja mälestused koroonapandeemia perioodi kohta. Viisin läbi intervjuud (N = 30, 15 tüdrukut ja 15 poissi) ning kodeerisin laste nimetatud negatiivsed, neutraalsed ja positiivsed hinnangud. Samuti kodeerisin esiletoodud negatiivsed ja positiivsed aspektid. Kõige rohkem esines negatiivse valentsiga hinnanguid ning enim nimetati negatiivseid aspekte. Peamiselt saab järeldada, et lapsed nägid koroonapandeemiat ja sellega seotud muutusi negatiivsena. Samuti võib järeldada, et autobiograafiline mälu ning muud arengutrajektoorilised tegurid ei pruugi piirata emotsionaalselt negatiivsete mälestuste tekkimist lastel, kes olid koroonapandeemia ajal vanuses 3–6. Eksploratiivselt leidsin, et vanus seostus ainult neutraalsete valentside nimetamisega, mis võib näidata, et nii nooremad kui ka vanemad lapsed viitavad negatiivse ja positiivse valentsiga kogemustele sarnaselt.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6. klassi inglise keele õpetajate grammatika õpetamise praktika ja arvamused grammatika õpetamise kohta
(Tartu Ülikool, 2023) Kitsing, Helina; Ruutmets, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7. ja 10. klassi õpilaste arvamused vahetunni kohta ühe kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Sepping, Marge; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alaealiste uimastitarvitajate rehabilitatsioon Tallinna Laste Turvakeskuse töötajate arvamuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2014) Lee, Kadri-Ann; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Selles bakalaureusetöös uurisin kvalitatiivse meetodiga alaealiste uimastitarvitajate rehabilitatsiooniteenuse tugevusi ja nõrkusi ning arengusuundi läbi Tallinna Laste Turvakeskuse töötajate arvamuse. Kolm poolstruktureeritud intervjuudes osalenud erineva töökogemusega töötajat jagasid oma arvamusi ja mõtteid seoses alaealiste uimastitarvitajate, neile mõeldud sotsiaalprogrammi plusside ja miinuste ning rehabilitatsiooniteenuse võimaliku edendamise kohta. Töötajate alaealise sõltlase kirjeldused keskendusid peamiselt lapse uimastite tarvitamise põhjustele, milleks nende arvates on peaasjalikult kodused probleemid, kuid välja toodi ka sõprade mõjukust seoses uimastite proovimisega. Intervjueeritavad pöörasid sotsiaalprogrammi kirjeldamisel enam tähelepanu nõrkustele ning tõid esile mitmeid probleeme. Paljud probleemid olid seotud pigem Eesti sotsiaalsüsteemi nõrkustega, kuid ka programmil on töötajate arvates mitmeid puudujääke. Rõhutati individuaalse lähenemise olulisust, mis peaks kajastuma nii teenuse pikkuses kui ka režiimis ning koostöö tähtsust vanemate ja teiste lapse võrgustikuliikmetega. Lisaks peaks tegelema rohkem vanemate ning nende sotsiaalsete oskustega, et tekiks vastutustunne ja pädevus lapsega tegelemiseks. Intervjueeritavate arvates võiks teenust osutada linnast väljas, et lastel oleks rohkem vabadust ja ruumi ning saaks paremini keskenduda rehabilitatsiooni eesmärgile, sest linna keskkonnast tulenevaid segajaid on vähem. Lisaks saaks maal lastega matkata ja viibida looduses, mis vastajate arvates mõjub rahustavalt ja vabastab lapsi pingetest. Oluliseks peeti ka huvitegevuse arendamist, et iga laps leiaks midagi huvipakkuvat ja võimaliku asendustegevuse uimastitarvitamisele. Samuti võiks lapsed käia praktikatel ning teha erinevaid töid, et tekiks oskused ja teadmised. Töötajate arvates on üheks suuremaks probleemiks nõrk järelhooldus, mis on märk sellest, et Eesti sotsiaalsüsteemis ei osutata teenuseid süstemaatiliselt, sest pärast programmi katkevad paljude lastega sidemed ning tagasilanguse või muude probleemide korral pole lapsel kuhugi pöörduda. Alaealiste uimastitarvitajate ravi peaks olema Eestis ühtne süsteem, mille alla kuuluks ravi, rehabilitatsioon ja järelhooldus. Lisaks peaks olema ravi ja rehabilitasiooni kättesaadavus suurem, et võimalikult suur osa lastest saaks vajadusel abi. Ehkki sõltlaste ravis ei pruugi tulemusi kohe näha olla, siis rehabilitatsiooniteenuse jooksul lapsed arenevad, õpivad ja omandavad erinevaid oskusi, mis võivad saada asendustegevusteks, annavad enesekindlust ning tulevad kasuks hilisemas elus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et alaealistele uimastitarvitajatele pakutakse küll rehabilitatsiooniteenust, kuid programmi oleks võimalik arendada ja tuua sisse rohkem individuaalset lähenemist. Intervjuudest tuli välja mitmeid ideid, kuidas rehabilitatsiooniteenust paremaks muuta ning pakuti lahendusi praegustele probleemidele. Uurimustööst võiks olla kasu sotsiaalprogrammi edaspidiseks arendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arengulise keelepuude teraapia tajutud efektiivsus – lapsevanemate perspektiiv
(Tartu Ülikool, 2025) Ungro, Ave; Themas, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asenduskodus elavate laste suhtumine samasooliste paaride lapsendamisõigusesse
(Tartu Ülikool, 2014) Heinma, Gerda; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida asenduskodus elavate laste ja noorte kui potent-siaalsete poliitikakujundajate käsitlusi samasooliste paaridega perekondade ning samasooliste paaride lapsendamisõiguse suhtes. Uurimise aspektist oli oluline teada saada, milline on asenduskodus elavate laste suhtumine samasoolistesse paaridesse ja nende lapsendamis-õigusesse, mida peavad asenduskodus elavad lapsed perekonna juures oluliseks ja kas sama-soolised paarid on noorte arvates võimelised lapsevanematena neid olulisi aspekte tagama. Uurimuse valimi moodustasid viis asenduskodus kasvavat noort. Uurimuse juures pidasin sil-mas laste osalemise olulisust ning sellest tulenevalt olid lapsed mitte ainult uurimuses osale-jad vaid ka kaasuurijad. Uurimusest selgus, et noorte käsitlustes homoseksuaalsusest ning samasoolistest paaridest esines pooldavat, pelglikku ning hukkamõistvat suhtumist. Noorte suhtumine samasoolistesse paaridesse on seotud nende arvamusega sellest, kuidas homoseksuaalsus kujuneb. Selgus, et noortes tekitab ebakindlust samasooliste vanematega peres kasvamine, sest üldine ühiskondlik hoiak samasooliste paaride suhtes pole salliv. Samasooliste paaridega perekondadest eelis-taksid noored elada sellises peres, kus lapsevanemad on lesbid, sest see tundub neile turva-lisem. Lisaks selgus, et lapsed peavad oma arvamust oluliseks ning soovivad kaasa rääkida neid puudutavate poliitiliste otsuste tegemisel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi fookusgrupi intervjuus osalenud noored usuvad, et sama-soolised paarid on võimelised täitma ühiskonna poolt vanematele seatud ootusi, siis eba-kindlus homoseksuaalsuse suhtes üldisemalt paneb neid pigem muretsema ning küsimusi kü-sima. Noored ootavad, et nende arvamust kuulataks ning neid otsuste tegemisse kaasataks. Seetõttu loodan, et sellel bakalaureusetööl ning teistel lastega koos tehtud uurimustel on edaspidi praktiline väärtus poliitiliste otsuste tegemisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik-õigusliku ringhäälingu eesmärgid ja tulevik Eestis: ERRi töötajate, ajakirjanike ja ajakirjanduspoliitika kujundajate arvamused
(Tartu Ülikool, 2016) Põld, Anna; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
C. R. Jakobsoni (1841-1882) ühiskondlik-poliitilised vaated
(1957) Štein, Otto
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Doctoral students’ perspectives on learning about teaching in the higher education context
(2024-06-04) Soomere, Triinu; Karm, Mari, juhendaja; Roxå, Torgny, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoriõpingute ajal õpetama õppimine võib tunduda teisejärguline teadustööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamise kõrval. Samas on teada, et paljud doktorandid jätkavad oma karjääri nii akadeemilises kontekstis, kus õpetamine on üks nende tööülesannetest, kui ka mitteakadeemilistes valdkondades konsultantidena või täiskasvanute koolitajana, kus nad vajavad õpetamisega sarnaseid oskusi. Lisaks on poliitikadokumendid nii Euroopa Liidus kui ka Eestis suunanud ülikooliõpet muutuma õppimiskeskseks. Varasemad uuringud näitavad, et doktorandid ei tunne end õpetamiseks hästi ette valmistatutena, neil puudub süstemaatiline ettevalmistus õpetamiseks ning doktorantide õpetamisarusaamad võivad olla nii õppimiskesksed kui ka õpetajakesksed. Käesoleva doktoritöö eesmärk on välja selgitada doktorantide arvamused kuidas erinevad õppimisviisid nende õpetama õppimist kujundavad. Empiirilised andmed koguti poolstruktureeritud intervjuude vormis 25 doktorandilt neljast Eesti ülikoolist. Tulemused näitasid, et uuringus osalenud doktorandid pidasid õpetamise väärtust rõhutava ja õppimiskesksele lähenemisele keskendunud pedagoogilise kursuse läbimist toetavaks ja tähtsaks õpetamise õppimiseni viivate vestluste kujundamisel. Mitteformaalsetest vestluste toel õpetama õppimine oli uuringus osalejate sõnul seotud refleksiooniga. Veel selgus tulemustest, et osad doktorandid ei vestle õpetamisest kellegagi ja ilmnes ka doktoritöö juhendajatega õpetamisteemaliste vestluste puudumine. Lisaks näitasid tulemused, et mida rohkem on omaks võetud ülikooli õpetamiskultuuri normid, seda hõlpsam on saada kogukonna poolt aktsepteeritud. Kogukonna poolt aktsepteerimine võib hõlbustada või takistada õpetama õppimist. Tulemustest ilmnes ka, et transformatiivse õppimise protsessi ja liikumist õppimiskesksuse suunas kirjeldasid osalejad seoses kogetud rahulolematusega oma õpetamises ning oma õpetamise kriitilise refleksiooniga, mis põhines teoreetilistele pedagoogikateadmistele. Kontekst võib toetada või takistada transformatiivset õppimist, kuid osalejate sõnul sügaval tasandil toimuv transformatsioon jätkub olenemata kogetud toetusest ümbritsevas keskkonnas. Tulemuste põhjal tehti mitmeid ettepanekuid seoses formaalse ja informaalse õpetamise kohta doktorantidele, doktorantide juhendajate rolli kohta õpetama õppimisel ja ülikooli karjäärimudeli kohta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eelkooliealiste laste õpetajate arvamused laste agressiivse käitumise kohta
(Tartu Ülikool, 2022) Noot, Ketlin; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti elanikkonna meelolud aastatel 1939-1940
(Tartu Ülikool, 2004) Karelsohn, Agu; Ant, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elanikkonna ning huvigruppidega konsulteerimine Narva linna arengukava menetlemisel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2018) Nikitina, Veronika; Kiisla, Aet, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estländarnas åsikt om ABBAs återkomst och ABBAs verk
(Tartu Ülikool, 2024) Albert, Anastassia; Elken, Maiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Skandinavistika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian native speaker EFL students’ views on english medium Instruction at the University of Tartu
(Tartu Ülikool, 2021) Neerut, Carmen; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
This master’s thesis studies Estonian native speaker students’ views on English-medium instruction (EMI) at the University of Tartu. The growth of EMI in higher education is a situation many countries face, including Estonia. It is accompanied by a set of problems ranging from societal to personal. The opinions of Estonian native speaker English as a foreign language (EFL) students at the University of Tartu on this topic have not been researched before. The aim is to answer three research questions: 1. What are Estonian native speaker EFL students’ general attitudes towards EMI in Estonia and at the University of Tartu? 2. What do Estonian native speaker EFL students consider the benefits of EMI? 3. What challenges do Estonian native speaker EFL students experience in EMI?
listelement.badge.access-status Embargo ,
Euroopa Liit eesti ajakirjanduses (juuni 1997-detsember 1998)
(Tartu Ülikool, 1999) Rihvk, Piret; Medijainen, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fraseologismide kasutamine koolieelses lasteasutuses ühe valla lasteaedade näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Haasma, Käty; Võik, Ilona, juhendaja ; Krass, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
I kooliastme lapsevanemate arusaamad küberkiusamisest
(Tartu Ülikool, 2016) Varik, Anneli; Luik, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ida-Virumaa noorsootöötajate ja noorte väärtushinnangud noorsootöötajate arvamusel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2014) Konovalova, Anna; Araste, Lii, juhendaja; Žuravljova, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž. Ühiskonnateaduste lektoraat