Sirvi Märksõna "asüül" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Diplomaatiline asüül: olemus ja andmise õiguspärasus
(Tartu Ülikool, 2007) Virks, Karel; Värk, René, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elanikkonna hoiakud pagulaste suhtes ja seda mõjutavad individuaalsed tegurid
(Tartu Ülikool, 2015) Asser, Kristi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapoliitika temaatiline saksa-eesti valiksõnastik
(Tartu Ülikool, 2018) Saar, Kerli; Bender, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Käesoleva magistritöö raames koostas töö autor Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapoliitika teemalise saksa-eesti valiksõnastiku. Teemavalikul sai autori jaoks määravaks isiklik kogemus rändepoliitika valdkonnas ning teema ühiskondlik aktuaalsus. Olles viibinud praktikal Saksa parlamendis ning puutudes seal igapäevaselt kokku poliitiliste aruteludega rändekriisi ja pagulaste teemal, tundis autor, et eesti keeles ei ole vastava valdkonna terminoloogia piisaval määral välja kujunenud ning sel teemal rääkimine seetõttu raskendatud. Käesoleva töö eesmärk oli võrrelda Euroopa Liidu rändepoliitika ja ühise varjupaigasüsteemi alusdokumentide saksa- ja eestikeelseid versioone ning anda ülevaade mõlemas keeles kasutusel olevast terminoloogiast. Töö on suunatud kõigile, kelle jaoks on oluline kasutada õiget terminoloogiat rändepoliitika valdkonnas. Autor ise arvab, et sõnastik võiks kasulik olla eeskätt tõlkidele/tõlkijatele, aga kindlasti ka ajakirjanduses töötavatele inimestele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ühise asüülipoliitika järgimine Euroopa Liidu liikmesriikides: Austria ja Ungari näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Käo, Markus; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli süveneva põgenikekriisi valguses vaadelda, mil moel on Euroopa asüülipoliitika ühiseid põhimõtteid rakendatud Austrias ja Ungaris aastatel 2004-2014. Kahe riigi märkimisväärne erinevus asüülitaotluste statistikas ning nende erinev paiknemine Euroopa geograafilisel kaardil andsid põhjust eeldada, et üleliidulist asüülipoliitikat kohaldatakse kummaski riigis erinevalt. Vaatlusalusel perioodil kehtinud Euroopa Liidu Nõukogu miinimumnõuete direktiivi ja vastavasisulisi riiklike dokumentide võrdlemise käigus said eelmainitud eeldused ka kinnitust. Ungari, kus heaks kiidetud asüülitaotluste osakaal on ligi kümme korda väiksem kui Austrias, rakendab miinimumnõuete direktiivi kohaldamisel rangemaid ja jäigemaid meetmeid, mis võib olla üheks oluliseks statistikat mõjutavaks teguriks. Lisaks kahe riigi seadusandluse kõrvutamisele on töös vaatluse all ka riikide geograafiline paiknemine ning selle potentsiaalne mõju nii miinimumnõuete direktiivi erinevale kohaldamisele kui ka statistilistele erisustele. Töös on lähtutud mitmete autorite poolt varasemalt välja toodud ideest, mille kohaselt on Euroopa Liidu üheks eesmärgiks kujunenud kontrolli tugevdamine liidu välispiiridel ning seeläbi liidu kaitse põgenikevoo ja soovimatu immigratsiooni eest. Sedasorti idee on töö autori hinnangul aga kahtlemata üheks põhjuseks, miks liikmesriigid üleliidulisi norme erinevalt kohaldavad ja miks on Ungari asüülipoliitika vähemasti miinimumnõuete direktiivi kohaldamisel rangem kui Austrias. Seejuures on töö autor aga veendunud, et on äärmiselt oluline samalaadsete ja põhjalikemate uuringute teostamine tulevikus, sest käesolev töö on käsitlenud vaid miinimumnõuete direktiivi. Samas ei saa alahinnata ka teiste vaatlusalusel perioodil kehtinud programmide ja dokumentide mõju, kuid töö piiratud mahu tõttu need siinkohal kajastamist ei leidnud. Samuti peab autor vajalikuks geograafilise asukoha ja sellest tuleneva liikmesriikide erinevate rollide mõju põhjalikumat analüüsi nii asüülipoliitikale kui ka teisi valdkondi reguleerivatele seadustele ja normidele, mis võiksid aidata selgitada niivõrd suurt erinevust kahe võrdlemisi sarnase naaberriigi vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Varjupaigasaajad kui tööjõud maapiirkonnas: ühe Šveitsi põllumajandusliku ettevõtte kogemus
(Tartu Ülikool, 2016) Weber, René Armas; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kvalitatiivne uurimisviis ja poolstruktureeritud intervjuude meetod olid antud uurimuse korras põhjendatud, kuna koguti laiahaardelist informatsiooni intervjueeritavate tähendustest, hoiakutest ja motiividest. Kvalitatiivse sisuanalüüsi raames kategoriseeriti intervjuude ja privaatvestluse kaudu saadud empiirilist materjali ning vastati püstitatud uurimisküsimustele. Vastatavalt püstitatud uurimisküsimustele saadi andmeanalüüsi tulemuste arutelu käigus teada, et: 1. Ettevõtte omanikud põhjendavad varjupaigasaajate töölevõtmist selle kaudu, et otsiti viisi, kuidas vastata oma firma hooajaliselt muutuvale lihttööliste vajadusele. Varjupaigasaajate töölevõtmine on alternatiiviks külalistööliste värbamisele. Ettevõtte juht kirjeldab ka mõningat omapoolset vastutust pakkuda tööd inimestele, kes muidu elatuvad kohaliku maksumaksja rahast. 2. Ettevõtte kogemused töösuhete tasandil varjupaigasaajatega põhinevad 20 aastal, mille jooksul on järjest enam kasvanud nende osa töökollektiivist. Kohalikku piirkonda paigutatud pagulased ja täiendava kaitse saajad pöörduvad ise ettevõtte poole tööotsingutel. Enamasti töötatakse tähtajaliste lepingute alusel, kuid parimad töötajad nende seast leiavad ka aastaringset teenistusvõimalust. Ettevõtte juht leiab, et temale langeb vastutus varjupaigasaajaid ettevõttesse integreerida ning selleks püüab ta saavutada kõigi tööliste üksmeelset toetust enda visioonile. Ettevõte on varjupaigasaajate töölevõtmisel kogenud nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi ning selle arvelt on firma juht formeerinud oma organisatoorset praktikat ning kujundanud kindlaid veendumusi sellest, mis toimib ja ei toimi. 3. Varjupaigasaajast intervjueeritav andis enda selgituste pinnalt väärtuslikku informatsiooni oma kogemusest ja perspektiivist ettevõtte töölisena. Ta toonitas, et antud töö on temale oluline ning ta seob oma tuleviku väljavaateid töötamisega antud ettevõttes. Samuti avaldub tema kui piirkonda ümberpaigutatud varjupaigasaaja paradigma, et ta on sõltuv oma toast ühiselamus ning peab vajalikuks kohaliku keele parema taseme saavutamist. Samuti iseloomustab tema kogemus rahvuslike tugivõrgustike olulisust varjupaigasaajate puhul, tänu millele sai ta teavet võimalusest saada tööle antud ettevõttes. Antud kogemus on aidanud autoril mõista, et ka väikesel põllumajanduslikul ettevõttel on potentsiaal mängida tähtsat rolli pagulaste integratsioonis. Sellisele riigile nagu Eesti, millel on alles väga vähe kogemusi varjupaigasaajate integratsioonipraktikates, on säärasest informatsioonist, mida saab pakkuda põllumajanduslik väikeettevõtja Šveitsis kindlasti igati kasu. Siiski on antud töö raames kogutud empiirilistest ja teoreetilistest teadmistest veel vähe kindlate järelduste tegemiseks ja ülekantavate integratsioonimudelite kujundamiseks. Autori hinnangul on Eesti mastaabis tegu esimese akadeemilise tööga, kus on uuritud pagulaste integreerimist kohalikule tööturule maapiirkonnas lähtudes tööandja ja -võtja perpektiivist. Loodetavasti täiendatakse teaduslikku teadmist sellest teemast uute uurimistööde raames, milles oleks kaasatud rohkem osalejaid ning rakendatud veel teisigi uurimismeetodeid.