Sirvi Märksõna "ausus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu siseturu kaitsemeetmete mõju ausa konkurentsi taastamisele: Hiina Rahvavabariigist pärit kinnitusdetailide impordi kaasus
(Tartu Ülikool, 2016) Podekrat, Targo; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
26. jaanuaril 2009 jõustus Nõukogu määrus (EÜ) nr. 91/20091, millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavatele Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes. Määruse eesmärk oli ausa konkurentsi taastamine ühenduse siseturul. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida määruse tegelikku mõju EL turule ning lõpptarbijatele. Selleks analüüsitakse, kas määruse vastuvõtmise protsess oli läbipaistev ning vastas EL õiguse nõuetele, milline oli määruse mõju liikmesriikidele ning nende ettevõtetele; kas lõppkokkuvõttes saavutati määrusega soovitud eesmärk. Näidiskaasuseks on võetud Würth AS näide, lisaks on analüüsitud määrusest tulenenud mõju ühendusse eksportijatele, importijatele, lõpptarbijatele, Würth AS-i tegevusele ning ühenduse sektorile tervikuna. Töö keskse hüpoteesi järgi ei ole antud määruse kehtestamisel komisjon ega nõukogu korrektselt rakendanud proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks ei ole laiemalt arvestatud ühenduse huvidega; arvesse on võetud vaid Euroopa Tööstuslike Kinnitusdetailide Instituudi poolt liidu tootjate nimel esitatud kaebust HRV-st pärit rauast või terasest kinnitusdetailide ja sellest tuleneva olulise kahju kohta. Tegelikult peab turgude reguleerimine lähtuma lõpptarbija heaolu suurendamise eesmärgist. See käib nii konkurentsi soodustamise kui ka selle piiramise kohta, mida toetab utilitarism, mis väidab, et parim lahendus on see, kui kasu saavad võimalikult paljud osapooled. Magistritöö käigus tehtud analüüs näitas, et kehtestatud dumpinguvastased meetmed ei ole ühenduse sektori olukorda märkimisväärselt parandanud, sest dumpinguvastane tollimaks kehtestati ainult HRV-st pärit teatud kinnitusdetailide suhtes. Küll muutus HRV-st pärit kinnitusdetailide osakaal ühenduse siseturul, mis langes antud määruse kehtivusaja jooksul 26%-lt 0,5%-ni, kuid asendus samal ajal teistest riikidest (peamiselt Malaisia, Vietnam, Taiwan ja Tai) pärit toodanguga. Sellest tulenevalt kaasnes automaatselt hindade tõus ühenduse turul, sest HRV-st pärit toodete import ei olnud enam kasumlik ning uutelt tootjatelt Kagu- Aasiast hangitud kaubad olid 30% - 40% kallimad kui HRV tootjate omad. Lõpptulemusena maksid määrusest tingitud hinnatõusu tegelikult kinni importijad ja ühenduse lõpptarbijad. Töös viidatakse ka komisjoni probleemsele tööle. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega, kus meetmete eesmärgiks oli ausa konkurentsi taastamine ühenduse turul, arvestati ainult väikese osa ühenduse tootjate huvidega ning jäeti tagaplaanile kreedo, mille nimel Euroopa Liit loodi- tagada tõrgeteta ühtne siseturg kaupade vabaks liikumiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Implitsiitse ärevuse, ekstravertsuse ja aususe seosed suure viisiku isiksuseomadustega
(Tartu Ülikool, 2013) Kuppart, Kaia; Konstabel, Kenn, juhendaja; Saar, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Implitsiitne assotsiatsioonitest (IAT) on tuntuim ja enim kasutatud kaudne ehk implitiitne mõõtvahend. IAT mõõdab seoste tugevust mõistete vahel, võrreldes vastamisaegu kahes kombineeritud eristamisülesandes. IAT põhineb eeldusel, et kui kaks mõistet on omavahel seotud, on sorteerimisülesanne osalejate jaoks kergem (ühtlasi ka kiirem). Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida seoseid implitsiitsete ja eksplitsiitsete mõõtvahendite vahel. Uuringust võttis osa 134 üliõpilast (97 meest ja 37 naist). Valim 1 (n = 102) tegi katse arvutiklassis ühesugustel arvutitel ja testi läbiviija juuresolekul, Valim 2 (n = 32) täitis testid isiklikel arvutitel ja iseseisvalt. Testipakett koosnes 4 osast: kolmest implitsiitsest testist (IAT-ärevus, IATekstravertsus ja IAT-ausus) ning Suure Viisiku isiksuseküsimustikust Short Five (S5). Uuringu tulemustest selgus, et seosed implitsiitsete ja eksplitsiitsete isiksuse dimensioonide vahel olid küll nõrgad, kuid statistiliselt olulised ning seose tugevus oli konstruktiti erinev. Tugevaim seos oli IAT-ekstravertsuse ja S5 ekstravertsuse vahel. Vastajad seostasid end kõige enam aususe teemaga, samuti olid osalejad kõige tundlikumad stiimulsõnade kategoriseerimisel mina + ausus ja mina + valelikkus kategooriatesse. Valim 1 ja Valim 2 erinesid küll implitsiitsete-eksplitsiitsete seoste osas, kuid tõenäoliselt mõjutas seoste erinevust pigem valimite ebavõrdne suurus ja vanuseline heterogeensus kui testi täitmise koht ja viis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inimeste implitsiitsed ja eksplitsiitsed ettekujutused enda moraalsusest
(Tartu Ülikool, 2012) Mišinite, Audra; Konstabel, Kenn, juhendaja; Saar, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli täpsemalt uurida ja ülekontrollida klassikalisi teooriaid sugudevahelistest erinevustest moraalisuunitluses ning selleks kasutati, lisaks eksplitsiitsetele testidele, ka IAT testi (Implitsiitsete Assotsiatsioonide Test). Erinevatest teaduskondadest 110 tudengitele esitati kolmeosaline test, mis koosnes implitsiitsest testist ja eksplitsiitsetest moraaliga seotud sõnade hindamise testist ning situatsioonikirjeldusi hõlmavast testist. Konkreetselt keskenduti kahele moraali puudutavale hoiakule: hoolitsus vs õiglus ning ausus vs valelikkus. Eelpool nimetatud hoiakuid vaadeldi lähtudes nii väärtuste oluliseks hindamise seisukohalt inimestevahelises suhtluses kui ka enda iseloomukalduvustena esinemiselt. Ootuspäraselt ilmnes, et implitsiitselt kalduvad naised, võrreldes meestega, hoolitsust olulisemaks väärtuseks pidama kui õiglust ning samuti hindavad naised ka oma iseloomu vähem aususe poole kalduvaks. Samas aga näitas 3-osalise testi tulemuste analüüs, et nii selgepiirilist eristust sugudevahelise erinevuse osas (naised on hoolitsevamad ja mehed õiglasemad) siiski teha ei saa. Näiteks eksplitsiitse testi tulemused esitasid hoopis erinevaid moraalisuunitluse mustreid. Kinnitust sai aga hüpotees, et erinevalt soopõhistest mõjutustest võib moraalisuunitlusele mõju avaldada ka aktuaalne tegevus- või töövaldkond. Lisaks saab antud testi piires teha ka järelduse, et võib-olla kontekstivabadel väärtusmõistetel põhinevate IAT testi ja eksplitsiitse testi tulemused ei pakugi nii usaldusväärseid tulemusi, et saaks ka konkreetsetes situatsioonides prognoosida inimeste käitumist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teenindajate ebaausa käitumise ennetamisvõimalused ja seosed indiviidi ning organisatsiooni väärtustega jaekaubandusettevõtte näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Mäesalu-Bakradze, Maren; Jaakson, Krista, juhendaja; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut