Implitsiitse ärevuse, ekstravertsuse ja aususe seosed suure viisiku isiksuseomadustega

Abstract

Implitsiitne assotsiatsioonitest (IAT) on tuntuim ja enim kasutatud kaudne ehk implitiitne mõõtvahend. IAT mõõdab seoste tugevust mõistete vahel, võrreldes vastamisaegu kahes kombineeritud eristamisülesandes. IAT põhineb eeldusel, et kui kaks mõistet on omavahel seotud, on sorteerimisülesanne osalejate jaoks kergem (ühtlasi ka kiirem). Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida seoseid implitsiitsete ja eksplitsiitsete mõõtvahendite vahel. Uuringust võttis osa 134 üliõpilast (97 meest ja 37 naist). Valim 1 (n = 102) tegi katse arvutiklassis ühesugustel arvutitel ja testi läbiviija juuresolekul, Valim 2 (n = 32) täitis testid isiklikel arvutitel ja iseseisvalt. Testipakett koosnes 4 osast: kolmest implitsiitsest testist (IAT-ärevus, IATekstravertsus ja IAT-ausus) ning Suure Viisiku isiksuseküsimustikust Short Five (S5). Uuringu tulemustest selgus, et seosed implitsiitsete ja eksplitsiitsete isiksuse dimensioonide vahel olid küll nõrgad, kuid statistiliselt olulised ning seose tugevus oli konstruktiti erinev. Tugevaim seos oli IAT-ekstravertsuse ja S5 ekstravertsuse vahel. Vastajad seostasid end kõige enam aususe teemaga, samuti olid osalejad kõige tundlikumad stiimulsõnade kategoriseerimisel mina + ausus ja mina + valelikkus kategooriatesse. Valim 1 ja Valim 2 erinesid küll implitsiitsete-eksplitsiitsete seoste osas, kuid tõenäoliselt mõjutas seoste erinevust pigem valimite ebavõrdne suurus ja vanuseline heterogeensus kui testi täitmise koht ja viis.