Sirvi Märksõna "autonoomia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 31

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
2017 Catalan independence referendum: the projection of Russian strategic narratives by RT and Sputnik
(Tartu Ülikool, 2018) Voltri, Johannes; Makarychev, Andrey, juhendaja; Sazonov, Vladimir, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
During the recent years, Russia has been accused in meddling in the internal affairs of Western countries on several occasions. Claims of Russian information campaign have also surfaced related to the Catalan independence referendum, held on 1 October 2017. Although there have been some analyses the author is not aware of any wider academic research examining Russian information activity related to the referendum. The aim of the thesis was to identify the strategic narratives that Russia disseminated to the English-language audience in relation to the Catalan independence referendum, and connect them with broader Russian foreign policy interests. The author, inter alia, seek to ascertain why Russia was interested in Catalonia in the first place and how it is used various communicative tools to achieve its goals. The author set a hypothesis that Russia was taking advantage of the events in Catalonia to enfeeble the European Union. To test the hypothesis the author conducted a poststructuralist discourse analysis on the content of Sputnik and RT that was published between 1 September and 31 October 2017. Apart from the news articles, television coverage of RT was also analysed. The coverage was viewed through the prism of the strategic narratives theory by Miskimmon, O’Loughlin and Roselle in connexion with the discourse theory of Laclau and Mouffe. The author ascertained that the tense and at times violent conflict in Catalonia gave Russia a pretext to amplify the tensions and direct the coverage towards the European Union. Russia first argued for the intervention of the EU to give the conflict an international dimension. As the EU remained a bystander, Russia actively projected an identity narrative of the EU as hypocritical and not living up to the democratic values it serves to epitomise. EU was shown in decay and in the process of disintegration with an intent to weaken the West’s hegemony and by doing this strive for a multilateral world order where the role of Russia would be increased. The hypothesis was thus confirmed. The work contributes to the wider efforts of elucidating the range and technique of Russian information activities and demonstrates that Russia has vested interest not only in its close neighbourhood but also further away where it is not and active player itself.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Autonoomsete relvasüsteemide võimaliku keelustamise alustest rahvusvahelises õiguses
(Tartu Ülikool, 2017) Kotsar, Madis; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Das baltische Problem und die Vorschläge zu seiner Lösung
(Reval : F. Wassermann, 1906) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Baltische Frage in persönlicher Beleuchtung / von Baron F. Wrangell, ehem. Direktor des Kais. Alexander-Lyzeums, Konferenzmitglied der Nikolai-Seeakademie ; autorisierte Uebersetzung aus dem Russischen von A. v. Gernet
(Reval : Franz Kluge, 1907) Wrangel, Ferdinand Georg
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Does an argument for a detached school contain an incoherence?
(Tartu Ülikool, 2018) Rozumna, Viktoriia; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis, I argue that Levinson’s argument for a detached school is inconsistent in the sense that the solution to the problem of cultural coherence of a child’s identity violates the function of a detached school. However, I argue, this incoherence could be resolved by introducing a particular requirement to the content of civic education. With this aim, I explain Levinson’s arguments that children in a liberal state should be educated for autonomy. I show why, according to Levinson, valuation of autonomy by a liberal state makes the three commitments of liberalism – to good life pluralism, to a legitimation process, and to substantive liberal institutions – consistent with one another. Since a liberal state must be committed to the valuation of autonomy, a system of formal schooling must be such that generates children with an ability for autonomy. I explain what is the conception of autonomy that, according to Levinson, should be promoted within a liberal state. Since one of the requirements of the minimal substantive conception of autonomy poses a problem for an ideal liberal school, I explain Levinson’s solution to it and point out the incoherence of such a solution. Finally, I defend Levinson’s argument for a detached school by showing how the incoherence in question could be resolved. I present further objections to the proposed solution and reply to them.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Educating for autonomy: is it just a pipe dream?
(Tartu Ülikool, 2020) Abdullayeva, Sariyya; Sutrop, Margit, juhendaja; Francesco Orsi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis explores the paradox of educating for autonomy. I state the underlying problem which is in an apparent incompatibility between education–a process of inculcation that shapes children’s values, beliefs, desires, etc., while bypassing their rationality–and the desired end of guiding children to become autonomous persons. I provide an outline of the possible solutions proposed by Richard Peters, Robert Noggle, and Stefaan Cuypers, and point out their deficiencies. Ultimately, I suggest a forward-looking solution, which considers the authenticity of children’s attitudes (values, beliefs etc.,) in relation to the child’s right to an open future.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ajakirjanike autonoomiat mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2012) Niinepuu, Jaanika; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Title: «Factors affecting the autonomy of Estonian journalists». Freedom is essential to the working principes of democractic journalism: as Scholl and Weischenberg (1999: 2) admit, journalists (individuals) ought to be free in selecting information and in covering stories; newsrooms (organizations) ought to be independent from external influences, such as commercial or political constraints; media systems (society) ought to have guaranteed press freedom and ought to be free from all kinds of censorship. On its different layers press freedom has different substance and thus it is essential to distinguish also different planes speaking of autonomy: there is a institutional, a organizational and a individual level. Factors affecting the autonomy of journalists can be divided as follows: political influences, economic influences, size of the market, organizational influences, job opportunities, achieved contract of employment, professional influences, procedural influences and reference groups (also look at the Figure 1, page 13). Some of these influences are more indirect (political influences, economic influences, size of the market, organizational influences, job opportunities) and the others have a direct impact on the autonomy of journalists (achieved contract of employment, professional influences, procedural influences and reference groups). Based on journalists estimates, that are proceed from the interviews carried out for this thesis, it can be first and foremost observed influences that have a direct impact on the autonomy of journalists. As well the experience of interviewed journalists provides an indication of indirect influences which may affect (mainly through the influences that have a direct impact on the autonomy of journalists) the autonomy of Estonian journalists. For example influences of the size of the market can be observed evaluating job opportunities and researching achieved contracts, economic influences can affect journalists through the editors as professional influences etc. As a result of this research it can be said that journalists feel (with one exception) pretty securely about their jobs, but this statement betrays a clause that they feel pretty securely about their jobs if they are subjected to the editorial hierarchy and to the demands of editors, with who journalists would be able to oppose, but this kind of behavior is not preferred. Journalists estimated that there are not so many jobs on the market and many of them see no opportunities for further jobs – that can be the potential limitation of the independence of journalists. Therefore the small size of the media market can be seen as negative impact on the autonomy of journalists. Most of the factors affecting the autonomy of journalists reach journalists as professional and procedural influences. According to Hanitzsch et al (2010: 15) professional influences refer to the policies, conventions, and customs of the profession in general and, specifically, the newsrooms for which the journalists work. These cultural conventions mostly pertain to what is commonly believed to be good and acceptable practice in journalism. Procedural influences include the various operational constraints faced by the journalists in their everyday work, this influence group also includes the form of limited resources in terms of time and space and the fact that news production is a highly standardized and routinized process (Hanitzsch et al 2010). In addition, journalists value reference groups (the audience, colleagues, the initimates and others) whose opinion ist aken into account and whose focus can be understood as immaterial reward to the work of journalists (Fengler & Ruβ-Mohl 2008). It also showed that every journalist and his/her experience with the influences affecting his/her autonomy as well as vision and attitude towards autonomy is different. However, autonomy is a concept over what several journalists are no exceedingly thought about. This thesis also revealed the fact some influences can be routinized in journalists` everyday work so that they would not be even noticed. On the other hand there are some critical-thinking journalists who in certain aspects sense and notice the influences that can affect their independence.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti emade direktiivsuse seos nende kolmeaastaste laste initsiatiivikusega mängusituatsioonis
(Tartu Ülikool, 2021) Rahuvarm, Anni; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti eesti emade direktiivsuse seost laste initsiatiivikusega. Valimi moodustasid 26 kolmeaastast last ja nende emad. Direktiive kodeeriti neljas kategoorias: sekkuvad käitumisdirektiivid, toetavad käitumisdirektiivid, sekkuvad tähelepanudirektiivid ja toetavad tähelepanudirektiivid. Initsiatiivikuse all vaadati vestluse algatamist, objektiga seotud ja sotsiaalseid algatusi. Omavahelisi seoseid otsiti ka muude ema ja lapse kõne näitajate vahel, näiteks sõnade arv, lastega eelnevalt tehtud Reynelli testi skoor, autonoomiaga seotud kõne ja erinevad küsimused. Emade kasutatud direktiivide koguskoori ja lapse initsiatiivikuse vahel küll seost ei ilmnenud, küll aga leiti märkimisväärne positiivne seos ema sekkuva direktiivsuse ja lapse initsiatiivikuse vahel. Emad olid lastest tunduvalt initsiatiivikamad, mis võib viidata sellele, et kolmeaastased lapsed on mängusituatsioonis veel pigem ema algatuste järgijad kui ise initsiatiivi võtjad.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti eriõdede hinnangud professionaalsele autonoomiale ja seda mõjutavad tegurid: läbilõikeline uurimus
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2025) Remmelgas, Kersti; Peterson, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti rahvuslased ja provintsi omavalitsuse küsimus: 1860-ndad kuni 1917. märts
(Tartu Ülikool, 2007) Juurik, Kaljo; Rosenberg, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Rahvusringhäälingu legitiimsed alused muutumises: praegusaeg ja visioonid
(Tartu Ülikool, 2015) Teppan, Sten; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö „Eesti Rahvusringhäälingu legitiimsed alused muutumises: praegusaeg ja visioonid“ eesmärk on kaardistada organisatsiooni suhtes mõjukal positsioonil olevate inimeste vaateid, kuidas ERR vastaks paremini muutunud keskkonna nõudmistele, ja hinnangute analüüsi põhjal pakkuda välja võimalikud lahendused avalik-õigusliku ringhäälingu legitiimsuse tugevdamiseks. Töö otsib vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: millised nägemused eristuvad rahvusringhäälingu rollist ja funktsioonist praegusajas; missuguseid ohte nähakse rahvusringhäälingu legitiimsusele; kuidas hinnatakse vajadust legitiimseid aluseid uuesti põhjendada; millisel positsioonil asub rahvusringhääling antud koostööd tehes; millised probleemid tuuakse välja koostööd takistavate teguritena; missugune on koostöö üle otsustamise protseduur; millistel tasanditel langetatakse valikuid. Mitmed nendest küsimustest kerkisid kevadel 2014 rahvusringhäälingu sporditoimetuse ja spordiringkondade vastasseisus. Ajakirjanduslike valikute konfliktist arenes välja juhtimiskriis, milles meedia alusväärtused (autonoomia, erapooletus jt) põrkusid avalikkuse ootustega ja välise sekkumisega. Konfliktiga seoses arutleti ERRi olemuse ja tuleviku üle teistes meediakanalites – ilmusid artiklid Postimehes, Eesti Päevalehes, Õhtulehes ja Eesti Ekspressis ning arutleti publitsistlikes raadiosaadetes („Olukorrast riigis“ Raadio 2, „Nädala tegija“ ja „Keskpäevatund“ Raadio Kuku, „Rahva teenrid“ Vikerraadio“. Neid kasutati analüüsis. Lisaks viidi märtsis 2015 läbi kuus intervjuud avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes mõjukatel positsioonidel olevate inimestega (Daniel Vaarik, Margus Allikmaa, Agu Uudelepp, Andres Jõesaar, Hanno Tomberg, Heidi Pruuli ja Heiki Sepp). Magistritööst selgus, et avalik-õigusliku ringhäälingu funktsioonidest räägitakse ühest küljest ajastuüleses võtmes (erameediast katmata infovälja tugevdamine ja rahvuskultuuri hoidmine), teisest küljest aga tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste valguses (rahvusringhääling kui julgeolekuressurss ja informatsiooni filtreerija paljude kanalitega keskkonnas). Ohtu ERRi legitiimsusele nähti kahes trendis. Intervjueeritute arvates kasvab poliitikute soov kontrollida ERRi toodetud informatsiooni. Politiseerituse kuvand raskendab avalikkuse tunnustusel põhineva legitimatsiooni saavutamist. Teise ohuna toodi välja ERRi väidetav suund konkurentsile ja sellega kaasnevad küsitavused avaliku meediateenuse põhiprintsiipide järgimise osas. Intervjueeritavate arvates näitab ERRi kõrge usaldusväärsus ühiskonnas, et tema legitiimsed alused ei vaja uuestisõnastamist. Rahvusringhäälingu puhul eristus neli rohkem või vähem passiivset koostööpositsiooni: a) ERR kui valikutegija (organisatsiooni valik, keda ja kui palju kajastada); b) ERR kui vastanduja (ei luba välist sekkumist, tuues ettekäändeks sõltumatuse); c) ERR kui reageerija (aktiviseerub ainult kriitika peale); d) ERR kui ootaja (vastutus koostöö õnnestumiseks pannakse partnerile, kes peab eelnevalt tõestama enda legitiimsust). Intervjuude põhjal võib ERRil koostöösuhete arendamise juures välja tuua kaks takistust: kartus avatusega kaasneva sõltumatuse vähenemise või kaotamise ees, ning sisulise ja tehnilise kvaliteedi tagasiminek. Koostöö üle otsustamise protseduuri kirjeldamisel on asjatundjad üksmeelel, et see peaks olema toimetuse- ja programmijuhi kompetents. Hinnangud sellele, kuidas otsustamise protseduur praktikas toimub, lähevad lahku. Erinevad seisukohad valitsevad küsimuses, kas ja mil määral sekkub protseduuri organisatsiooni juhatus. Analüüsides vajadust leida avalikkusest liitlasi teeb autor ettepaneku rakendada Eesti avalik-õigusliku ringhäälingu legitiimsuse tugevdamiseks kaasavat eelarvet. Intervjueeritavad jäid avalikkuse kaasamise otstarbekuses erinevatele seisukohtadele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“Hooldajatel on kiire, meil on jälle aega üleliia.” Hooldekodu elanike autonoomiaga arvestamine kolme hooldekodu näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Kuulpak, Kadri; Tarum, Häli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Internal and external dimensions of pro-independence movements in Republika Srpska and Iraqi Kurdistan
(Tartu Ülikool, 2018) Grigorian, Arpi; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The aim of this study was to analyze the internal and external channels that Republika Srpska in Bosnia and Herzegovina, and Iraqi Kurdistan put to use to promote their internal sovereignty and external political actorness. The theoretical implications of the research are that comprehensive peace agreements contain elements that can be deemed to encourage secessionism in the power-sharing structures they create, which challenges the solution of ethno-nationalist civil wars through establishing federalist states. Receiving constitutionally guaranteed powers, the minority elites continue promoting their cause using state structures and competencies granted to them by the state, contesting the central government in the internal political domain. Though I find that the actions of these entities slow down bureaucratic processes in the state and challenge central authorities, I did not find support that the secessionist politics led by sub-state entities have the aim of secession as a short-term goal. Rather, sub-state entities use structures given to them to re-negotiate their positions with the central government, and engage in foreign relations to strengthen their political and economic ties with external actors, which serve to legitimize the perpetual actions of challenging central authorities and gaining support from sub-state constituents.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohaliku omavalitsuse ülesannete liigitamine: kohaliku elu küsimuste eristamine riigielu küsimustest
(Tartu Ülikool, 2020) Adamson, Margreth; Narits, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Konsensusliku setsessiooni tingimustele vastavuse analüüs: Sudaani ja Serbia-Montenegro liitriigi lagunemise näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Nimmo, Maarika; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
States have been in the centre of international relations for many centuries now and the number of states has almost doubled during the 21st century. There are many ways for states to come about – one of them is secession. Secession designates a process, where a territory, usually expressed by the permanent population, withdraws from a sovereign state with the aim of forming a new independent sovereign state. There are many theoretical viewpoints on secession, which can be divided mainly into two – unilateral secession and consensual secession. This thesis focuses on consensual secession, which literally means that the parent state is willing to let go of a seceding entity. The first part of the thesis gave an overview of the theoretical background of secession. It described, how secession as a term in international relations is connected to state sovereignty, territorial integrity and to the right of self-determination. The theoretical part gave an overview of unilateral secession, in order to differentiate it from consensual secession, which was analysed subsequently. The last part of the theoretical part focused on the procedural framework and described in turn the conditions that form the framework. The procedural framework was based on the framework constructed by Miodrag A. Jovanović, but in the current thesis the framework was expanded and other conditions were added. The procedural framework that was composed listed the following conditions: the existence of a constitution or an agreement; a right to initiate the secession procedure; a waiting period between two secession procedures; a referendum with a majority threshold, a minimum turn-out requirement, a clearly posed question, conditions for eligibility to vote and accurate certification of results; divided territory between the entities; divided resources between the entities and divided debt between the entities; the willingness of the parent state; the approval of the international community. Most importantly the methodological part of the thesis formulated the hypothesis of the research project and gave values to the variables that were analysed in the empirical part. The hypothesis was: the break up of Serbia-Montenegro is more consistent with consensual secession requirements than Sudan-South Sudan’s case. The variables were the conditions of the procedural framework. The empirical part was divided into two. The first part analysed the case of Serbia and Montenegro secession and the second part analysed the Sudan and South Sudan secession. In both cases the procedural framework was the basis for the analysis as the conditions of the framework were analysed separately in both cases. The Montenegrin secession from Serbia can be summarized according to the framework as follows. There existed a constitution that determined the relations between the entities, called the Constitutional Charter. The Charter also included a clause for the right to initiate a secession procedure, referendum. There was also stipulated that a waiting period of three years must be between the adoption of the charter and conducting a referendum. The referendum was planned according to the laws but the Referendum Law was adopted just a month and a half before the referendum took place. It can be seen, that the referendum was planned but the exact date of the referendum was determined in the late phase. There was stipulated a qualified majority threshold of 55% for the referendum to succeed. In the end there was 55,54% of those opting for secession. There was also a minimum turnout requirement of 50%. In the end 86,4% of the electorate participated, which was a high rate. The question put on to referendum was assessed as a clear one. There were also clear conditions for the eligibility to vote, as voting rights were enjoyed only by the citizens of Montenegro. The results of the referendum were assessed to have been made public accurately. The territory, resources and debt are divided by the entities, Serbia and Montenegro. The willingness of the parent state, Serbia, was mostly achieved before the process and the international community was mainly in favour of the secession. The South Sudan’s secession from Sudan can be summarized according to the framework as follows. There was a document that determined the relations between the entities, it was a peace agreement called Comprehensive Peace Agreement (CPA). The agreement ended the long civil war in the country and laid down a framework for the future. The CPA also included a right for South Sudan to initiate a secession procedure. There was also stipulated an interim period in the agreement, that was six years and that a referendum must be held a half a year before the end of that period. The referendum therefore was planned quite early and with an exact date. For the success of the referendum, there was required a simple majority of 50% + 1 vote in favour of secession. In the end 98,5% of the people who voted were in favour of secession. There was also stipulated a minimum turnout requirement of 60%. This requirement was also passed as 97,58% of registered voters participated in the referendum. The question (a choice in South Sudan’s case) put to referendum was in brief assessed as clear. There were clear conditions for the eligibility to vote, as voting rights were enjoyed only by people with South Sudan’s origin. The results of the referendum were assessed to have been made public accurately. The territory, resources and debt are not divided by Sudan and South Sudan. These issues are a source of conflict between the states. The willingness of the parent state, Sudan, was mostly achieved during the process and the international community was in favour of the secession. The analysis of the results outlined the main similarities and differences between the two secession cases. It was concluded that many conditions related to the referendum were handled similarly in both cases. There were slight differences in the majority threshold and minimum turnout requirement conditions, although conditions themselves were apparent in both cases. The biggest differences between the cases are related to the division of territory, resources and debt. When Serbia and Montenegro have mainly settled these issues calmly, Sudan and South Sudan face serious challenges during the writing of this thesis in spring 2012, as many commentators warn of the possibility of war. The formulated hypothesis stating that the breakup of Serbia and Montenegro is more consistent with consensual secession requirements than the case of Sudan and South Sudan was therefore confirmed. Montenegrin case fulfils more or less all the conditions set out in the procedural framework but South Sudan’s case does not. The conditions that are not met by South Sudan are a source of conflict between South Sudan and Sudan. The procedural framework that was composed in the theoretical part therefore reflects the actual situations in these states and adding conditions to the base model has been justified. It stems that the procedural framework has a normative character. It is concluded that the successful attempt to widen the procedural framework for secession has been made, but the framework still needs to be tested more thoroughly and on a bigger number of cases.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolijuhi autonoomia Eesti hariduskorralduse kaasajastamise kontekstis
(Tartu Ülikool, 2013) Viks, Külle; Kukemelk, Hasso, juhendaja; Türk, Kulno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolilaste subjektiivne heaolu ning selle seosed autonoomia, kompetentsuse ja seotusega
(Tartu Ülikool, 2025) Kütt, Kelly; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida kooliõpilaste subjektiivset heaolu ning selle seoseid kolme psühholoogilise põhivajadusega: autonoomia, kompetentsuse ja seotusega. Vastavalt töö eesmärgile püstitasin uurimisküsimused, milles tahtsin teada saada, mis on laste hinnangud enda subjektiivsele heaolule ning kas esinevad soolised ja klasside vahelised erinevused. Samuti uurisin, kuidas psühholoogilised põhivajadused mõjutavad subjektiivset heaolu. Töö empiirilise materjalina käsitlesin Clanbeati poolt 2022. aasta oktoobris läbi viidud 5. – 9. klasside õpilaste vaimse heaolu monitooringut. Subjektiivse heaolu kaardistamisel põhinesin WHO-5 heaoluindeksi tulemustele ning lisaks toetusin laste autonoomia, kompetentsuse ja seotuse tunnetuste hinnangutele. Tulemused näitasid, et keskmine subjektiivne heaolu hinnang on 58 punkti sajast ning kõrge heaoluga lapsi on 64% ja 36% on madal heaolu. Laste üldine heaolu tase on vanuse kasvades langemas, kuid poistel püsib stabiilsemana, aga see-eest tüdrukutel on oluliselt langemas. Kõige suurem murekoht on 9. klassi tüdrukud, kelle keskmine subjektiivse heaolu on 44 punkti sajast ja kellest kaks kolmandikku hindavad oma heaolu madalaks. Samuti leidsin, et autonoomia, kompetentsus ja seotus on statistiliselt olulisel määral seotud laste subjektiivse heaoluga. Kui antud psühholoogiliste põhivajaduste tunnetus on rahuldamata, siis on väiksem tõenäosus, et lastel on kõrge heaolu. Need vajadused on lapsele olulised, kuna selles vanuses kujunevad välja nende põhilised toimetulekumehhanismid oma edasiseks eluks, et nad saaksid tulla toime oma igapäevaeluga ja olla toimevõimekad ning panustada ühiskonda. Seetõttu on oluline regulaarselt uurida laste subjektiivse heaolu seisu, kuna see annab parema ülevaate lapse heaolu seisust ning aitab leida probleemseid kohti ja mõjutatavaid tegureid. Käesolev bakalaureusetöö ei olnud küll esindusliku valimiga, ent sellest hoolimata näitab uuring olulisi trende põhikoolis õppivate laste heaolus, kinnitab varasemate uuringute tulemusi ja rõhutab tüdrukute subjektiivse heaolu languse esinemist. Töö tulemused viitavad, et laste subjektiivse heaolu toetamiseks on oluline luua võimalusi autonoomiaks, tugevdada enesetõhusust ning tagada toetavat sotsiaalset keskkonda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lastele suunatud reklaamid võivad kahjustada laste autonoomiat
(Tartu Ülikool, 2021) Tiimus, Agnes; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Kokkuvõttes saab öelda, et eetilisuse probleem lastele suunatus reklaamides on olemas ja paljud reklaamid ei vasta eetilisuse nõuetele. Eriti kahjulikult mõjutab lapsi kiiroitureklaam, sest toidu näol on tegemist millegagi, milles lapsena välakujunenud harjumused võetakse täiskasvanu ellu kaasa. Reklaami puhul on probleem see, et see mõjutab laste autonoomiat, mis pole veel välja kujunenud. Mõjutades väärtusi, mis inimesel tekivad. Reklaamid kujundavad paljusid harjumusi ja seega tehakse reklaamide näol inimese eest ära ka nii mõnigi tuleviku otsus. Teiselt poolt aga reklaamid aitavad autonoomiat arendada, sest reklaamid teavutavad lapsi uutest toodetest, mis on neile nende arenguks vajalikud. Reklaame lastele ei tohiks kindlasti ära keelata, kuid hoolikalt peaks jälgima seda, et reklaam vastaks eetilisuse nõuetele ja eriti toidu osas ei reklaamitaks toitainevaseseid toite. Uurimistöö käigus leidis tõestust hüpotees, et reklaamimine lastele võib mõjutada nende autonoomiat kahjulikus suunas, sest täiskasvanute poolt loodud reklaamid võivad neid potentsiaalselt suunata mitte kõige paremate valikuteni. Kindlasti on reklaamide vaatamisel lastele vajalik lapsevanema selgitus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Miks on Eesti ajakirjanikud vahetanud ametit?
(Tartu Ülikool, 2017) Olgo, Otto Oliver; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö täitis oma eesmärki ja vastas süvaintervjuude põhjal kirjeldavalt uurimisküsimustele, mis rajanesid bakalaureusetöö põhiküsimusele: „Miks Eesti ajakirjanikud vahetavad ametit?“. Intervjuude leidudest ja Fengleri, Ruβ-Mohli teadustööst lähtudes põhinevad ametivahetused kommunikatsioonivaldkonda või muusse valdkonda mittemateriaalsetest põhjustest: konfliktid ülematega, ressursside (aeg, süvenemise võimalus, spetsialiseerumine, töö mõtestatus) puudujääk, ajakirjaniku autonoomia. Viimane on kahanenud eriti jõudsalt viimastel aastatel, kui uudistoimetuste sisu üle on aina enam määramas kommertslik müük, mis tähendab ka sisuturunduse ja reklaami müümist uudiste pähe. Teisalt võib olla muutunud aja kontekstist lähtuvalt põhiliste mittemateriaalsete põhjuste olemus, miks ajakirjandusest lahkutakse. Valimisse jäänud ajakirjanikud ei otsi enam aeglast töösiiret, vaid võimalikult palju kogemusi mitmest töövaldkonnast. Rutiinitaluvus võib olla nõrgenenud noorte ajakirjanike seas, julgen väita, ega peljata professionaalset ümberõppimist muul ametikohal. Materiaalsed põhjused aga takistasid oluliselt valimis olnud lahkunud ajakirjanike ajakirjandusse tagasitulekut – eelkõige palga keskpärasus, toimetuse ebamõtestatud ja kesiste arenguvõimalustega hierarhia. Tähtis aspekt võib olla „klaassein“ – reporteri ja/või toimetaja ametist saab lõpuks edasi ehk alatoimetuse juhiks, aga see amet ei tundunud valimis olnud nooremate ajakirjanike silmis intervjuude põhjal ihaldusväärne. Samas olid valimisse jäänud juhikogemustega ajakirjanikud Eesti tööturul sedavõrd väärtustatud, et leidsid kiirelt uue töö kergelt muust sektorist. Võib püstitada nõrgaaluselise eelduse, et teised töövaldkonnad oskavad hinnata juhivõimetega ajakirjanikke vähemalt samavõrd palju kui Eesti toimetused. Bakalaureusetööst aga ei piisa, et teha põhjalikke järeldusi – selle jaoks on vaja valimit suurendada, keskenduda rohkem intervjuude tekstianalüüsile ja mõtestada intervjuude sisu detailsemalt lahti. Lisaks väärivad nähtused nagu tagasisidestamine ja ajakirjaniku autonoomia omaette analüüsipeatükki.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nationalist religious discourse and securitisation: the case of revocation of Kashmir autonomy
(Tartu Ülikool, 2021) Alam, Rafia; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The state of Jammu and Kashmir in India was revoked of its autonomous status in 5th August, 2019, by the Indian government on the grounds of rising terrorism in the territory. The thesis aims to analyse the actual motive behind the revocation of Article 370, the constitutional provision that secures Kashmir’s autonomy, through the application of securitisation theory. By applying the theory to the case, the thesis plans to show how the ruling Indian government securitised the state of Kashmir by creating a ‘state of exception’. The chosen method to analyse the empiric is Discourse Analysis; materials chosen for analysis consists of public speeches made by members from the ruling political party. The empirical analysis is achieved by studying public speeches made by key leaders of the members from the ruling Indian government. It is divided into three themes: securitisation of Muslims, Modi’s speeches on terrorism, and securitisation of Kashmir. The thesis concludes by stating the key findings that have been established from the analysis of the case.