Sirvi Märksõna "avalik arvamus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 39

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajude äravool avaliku arutelu objektina
(Tartu Ülikool, 2005) Oja, Katrin; Vihalemm, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajude äravool avaliku arutelu objektina
(2005) Oja, Katrin; Vihalemm, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Avalikkuse suhtumine jäätmesorteerimisse ja sellega kaasnevad probleemid Tallinnas
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2008) Pannerlein, Kristin; Haljak, Helle, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku arvamuse kujundamine Venemaa siseriiklikus meedias 2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikti näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Kudrjavtseva, Olga; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Meedia tänapäeval ei ole lihtsalt informatsiooni edastaja. Lai auditoorium, teabe edastamise kiirus ja meedia kättesaadavus võimaldab kasutada meediat poliitilistel eesmärkidel, kujundades teatud avaliku arvamust. Autoritaarsetes režiimides on meedia eriti haavatav poliitiliste eesmärkide elluviimiseks, kuna see on valitsuse kontrolli all. Avalik arvamus on oluline võimu ja valitsuse otsuste legitimiseerimises. Selleks, et võim oleks täielikult legitiimne, peavad elanikud olema sellega nõus ning teatud avaliku arvamuse kujundamise abil tekitatakse arusaama, et tehtav otsus on õige ja vajalik. Avalik arvamus autoritaarses režiimis on vahend poliitilise eesmärgi – võimu legitimiseerimise – saavutamiseks. Antud töö eesmärk oli uurida Mägi-Karabahhi konflikti kajastamist Venemaa siseriiklikus meedias. Konflikti osapoolteks olid Armeenia ja Aserbaidžaan ning mõlema osapoolega on Venemaal sõbralikud suhted. Venemaa osales relvarahukokkuleppe saavutamises ning selle tulemusena olid viidud konfliktitsooni vene sõjaväelased rahu tagamiseks. Venemaa ametlik positsioon konfliktis oli neutraalne. Töö käigus otsiti vastust küsimusele, missuguse avaliku arvamuse kujundati ning mil määral hoiti meedias neutraalsust, mida ametlik joon väljendas. Kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit kasutades olid analüüsitud RIA meediaväljaande uudiseartiklid tuvastamaks konflikti osapoolte ja teiste toimijate kajastust. Oli leitud, et kuigi uudiseartiklites seisukohti väljendades säilitasid Venemaa valitsuse esindajad, poliitikategelased ja eksperdid neutraalsust, domineeris meedias pilt, mille kohaselt oli Aserbaidžaan konflikti agressor ning meedia oli seega Armeenia kasuks. Meedia järelikult hoidis neutraalsust vaid teatud määral. Venemaa kajastus meedias oli aga väga positiivne. Venemaa oli kajastatud meedias kui vajalik toimija konflikti lahendamiseks. Kujundati selline avalik arvamus, mille baasil võib väita, et Venemaa otsus viia konfliktitsooni sõjaväelasi rahu tagamiseks oli õige ja vajalik ning otsus oli seega legitiimne.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Brexiti mõju euroskeptitsismile Lõuna-Euroopas
(Tartu Ülikool, 2021) Põdra, Lenne Lotta; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Brexit ehk Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust lõi ühenduse jaoks täiesti uue pretsedendi, olles Euroopa Liidu ajaloos esimene liikmesriik, mis on Liidust lahkunud. Ühe suure jõu lahkumine võib teistele liikmesriikidele olla kas eeskujuks või hoiatuseks. Kindel on aga see, et tegu oli pika protsessiga, mille tulemust ei näinud keegi ette ning mille põhjused ei ole endiselt täiesti selged. Lõuna-Euroopa riigid on välja paistnud oma vähese Euroopa-vastasusega, seega tulevad töös vaatluse alla just viis Lõuna-Euroopa riiki, et näha, kas ja mil määral on Brexit mõjutanud nendes riikides range euroskeptitsismi esinemist ehk soovi Euroopa Liidust lahkuda. Itaalia, Kreeka, Hispaania, Portugali ja Küprose eurohoiakuid vaadeldakse perioodil 2012–2020 ning muutuste kaardistamiseks kasutatakse Eurobaromeetri andmeid, mille põhjal sooritatakse kvantitatiivne analüüs. Töö tulemusena selgus, et viiest riigist neljas oli pärast Brexitit range euroskeptitsism vähenevas trendis. Erandiks oli ainult Itaalia, kus oli skeptilisus avalikus arvamuses hoopis tõusuteel. Kuigi Brexit võis olla üheks eurohoiakute mõjutajaks, siis mängisid riikide jaoks olulist rolli ka erinevad kriisid, parteide ja eliidi hoiakud, majanduslikud faktorid, sotsiaalne tunnetus ja palju muud. Kuigi trendide muutusi saab kaardistada ja analüüsida aastate lõikes nii enne kui ka pärast Brexitit, siis on neid keeruline siduda just Brexitiga, sest tihti ei ole muutuste taga ainult üks põhjendus, vaid korraga mõjutavad olukorda mitu tegurit.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Changing the official memory of communism: Polish politics of memory under the Kaczyński brothers and its impact on social perceptions of the past
(Tartu Ülikool, 2013) Steinbach, Selena; Pettai, Eva-Clarita, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E-valimised avaliku arutelu objektina
(Tartu Ülikool, 2007) Jakobson, Mari-Liis; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti osalemine Euroopa avalikus sfääris eurotsooni abifondide näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Paves, Kaur; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee tegevusest ja selle kajastumisest ajakirjanduses
(Tartu Ülikool, 1993) Linnutaja, Piret; Järvelaid, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ekspertide ja tavainimeste sotsiaalsed representatsioonid rahast ja keskpangast
(2010-11-01) Petermann, Kristel; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond.; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut.; Andu Rämmer, juhendaja.
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida sotsiaalseid representatsioone rahast. Töös kõrvutasin tavainimeste ja ekspertide arusaamu rahast ja sellega seonduvatest teemadest. Empiirilisteks eesmärkideks oli tuua välja võimalikke sarnasusi ja erinevusi intervjueeritud gruppide arusaamade vahel. Intervjuude analüüsis välja joonistunud arusaamasid saab omavahel suhestada kahes erinevas dimensioonis. Esmalt võib tuua välja grupisisese variatiivsuse arusaamade homogeensuses või heterogeensuses, teisalt ilmnes gruppidevaheline arusaamade kokkulangevus või erinevus. Uuring näitas seda, et ekspertide hulgas olid homogeensemad arusaamad nendes küsimustes, millele on olemas selgelt defineeritav teaduslik määratlus. Tüüpilisteks näideteks sellistest mõistetest on inflatsioon, valuutakomitee süsteem, hind. Heterogeensemad olid ekspertide seisukohad küsimustes, mis pole üheselt teaduslikult defineeritavad nagu näiteks raharinglus või keskpanga funktsioonid, sellised teemad vajasid enamjaolt täpsustamist. Erinevates gruppides võivad olla väga homogeensed arusaamad, millel puudub täielikult ühisosa teiste gruppide arusaamadega, käesolevas töös on selliseks näiteks representatsioon Eesti Panga tuluallikatest. Kokkulangevus oli intervjueeritud gruppide arusaamades suurem meedias enam käsitletud teemade puhul. Nii langesid oluliselt kokku arusaamad sellistest laialdaselt meedias kajastatud nähtustest nagu hind, inflatsioon ja eurole ülemineku põhjused. Vähe või üldse mitte kattusid intervjueeritud gruppide arusaamad sellistest nähtustest nagu valuutakomitee printsiip, krooni kattevara ja Eesti Panga tuluallikad. Huvitavamate tulemustena võib välja tuua näiteks eurole ülemineku praktilise korralduse seostamist 1992. aasta rahareformiga, kus Eesti kroon asendas rubla, olgugi, et olemuslikult on tegemist kahe täiesti erineva olukorraga. Tol korral oli tegemist täiesti uue vääringuga ning selle vahetamisele kehtisid piirangud vahetatava koguse suhtes. Üleminekul eurole vahetub kogu käibelolev raha ning kasutusele võetav vääring on kehtinud juba aastaid ning paljudel 60 inimestel on sellega olnud varasem kokkupuude. Sellist seostamist minevikukogemusega võib sotsiaalsete representatsioonide teooria kohaselt nimetada ankurdamiseks. Teine märkimisväärne tulemus eurole ülemineku kontekstis oli peaaegu kõigi tavainimeste poolt välja toodud eurole üleminekuga seotud hinnatõus. Samas näitavad Lisas 2 esitatud graafikud, kuidas viimati eurole üle läinud riikides pole olulist hinnatõusu toimunud. Inflatsioon iseenesest toimub pidevalt ja on osa majanduse loomulikust arengust. Lisaks võib huvipakkuva tulemusena välja tuua krooni kattevara seostamise Saksa margaga, mis on juba aastaid käibelt kadunud. See näitab, kuidas mingi arusaam on vähem muutunud kui selle arusaama aluseks olev fenomen. Intervjuude analüüsist nähtus, et tavainimeste arusaamad olid erinevate fenomenide osas erineva homogeensusega ja erineva kokkulangevusega ekspertteadmistega. Mitmel juhul aga oli väga homogeenne teadmine teadusliku maailma mõttes ebatäpne (näiteks krooni kattevara või euroga kaasnev hinnatõus). Selgus ka, et meedias enamkajastatud teemade puhul oli ekspertteadmise ja tavateadmise kokkulangevus suurem. Seega on oluline tegeleda valdkonna teadvustamise ja selgitamise puhul rohkem nende nähtustega, mille sotsiaalne representatsioon on tavainimeste hulgas homogeenne, kuid ebatäpne, sest sel juhul on tegu tugeva ning ennast taastootva representatsiooniga, mille muutmiseks on oluline muuta selle tuumseid komponente. Intervjuudes väljendatud arusaamad võivad olla erinevad ka seetõttu, et erinevate gruppide esindajad mõistsid küsimusi erinevalt, erinevatel mõistetel oli nende jaoks erinev tähendus. Selliseks näiteks on küsimus raharinglusest, mille puhul tavainimese jaoks tähendas see pigem sularaharinglust ja ekspertide jaoks ühtset süsteemi, kus ringlevad nii sularaha kui ka kontoraha. Kokkuvõtteks võib öelda, et gruppidevahelised arusaamade kattuvused ja erinevused ning grupisisene homogeensus või heterogeensus mingi fenomeni kohta annab materjali edasiseks uurimistegevuseks, erilist huvi võiks pakkuda objektiveerimisprotsessi uurimine, mis heidaks valgust sellele, milliste tegurite mõjul representatsioonid rahast täpsemalt kujunevad ja 61 kinnistuvad. Protsessi põhjalik mõistmine oleks oluline rahandusalase teavitustöö kavandamisel ja inimeste toetamisel orienteerumises selles igapäevaelus olulises, petlikult tuttavlikus, aga tegelikult komplitseeritud teemas, mis pädeva informatsiooni puudumise korral sünnitab hirme ja kahtlusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ettevõtjate osalemine majanduskriisi teemalises avalikus diskussioonis Postimehe näitel
(Tartu Ülikool, 2010) Rum, Priit; Vihalemmm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi representatsioon Äripäevas ja Õhtulehes
(Tartu Ülikool, 2012) Paves, Kaur; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Representation of the European Financial Stability Facility in Äripäev and Õhtuleht The purpose of this bachelor thesis (Representation of the European Financial Stability Facility in Äripäev and Õhtuleht) is to analyze how have two major Estonian daily newspapers Äripäev and Õhtuleht reflected the European Financial Stability Facility (EFSF) before 29. September 2011 – the date when Estonian Parliament Riigikogu ratified the draft that made Estonia a member of EFSF. The general purpose of this bachelor thesis is to analyze how well have Äripäev and Õhtuleht .played their roles in developing deliberative democracy through the discussion about EFSF and how well has Estonian media placed in European public sphere. This thesis concentrates on finding out when was this topic most actively talked about, who were the main spokepersons, which opinions dominated in both newspapers and what kind of arguments were used when expressing support or resistance towards the ratification of the EFSF draft. This thesis is trying to find out what kind of public opinion about EFSF was constructed in the opinion articles and news articles based on the opinion of one source. Different source materials and documents have been used as sources for the theoretical and empirical framework of this thesis. J. Bryant´s and Thompson´s “Fundamentals of Media Effects”, D. McQuail´s “Mass Communication Theory”, P. Chilton´s and C. Schäffner´s “Discourse and Politics” and other theoretical works have been used in this thesis. In order to find answers to questions raised all the articles, which were published in the online-editions of Äripäev and Õhtuleht before 21:57 29. September 2011 and that talked about EFSF were considered as part of the general selection. 173 articles that discussed EFSF were published during the selected period. 71 of these articles were opinion articles or news articles based on one source´s opinion. 39 opinion articles that reflect direct support or resistance towards EFSF were taken under closer examination and were more thoroughly analyzed in this thesis. The background information of EFSF and its connection with Estonia are presented in the theoretical and empirical overview chapter. This chapter also explains what is the role of media in a society and talks about the construction and essence of agenda-setting and public opinion. Results of the analysis indicate that 173 articles were published in Äripäev and in Õhtuleht that discussed EFSF during the period until 29. September 2011. The topic was most actively talked about in the one-month-period until 29. September 2011 when 73 articles were published. As it appeared during the analysis, it is possible to bring out spokespersons according to spheres of activity. Politicians wrote the greatest number of opinion articles. They published 49 articles. 18 articles were written by scientists, experts or analytics. Journalists wrote eight articles. All together 22 articles, which is 56% of the total number of articles under examination, expressed support towards EFSF. 17 articles were against EFSF. Integrated content analysis showed that the most popular arguments were represented in recommending modality, reflected economical ot financial reasons and were localized to Estonia. The analysis showed also that the usage of different arguments differed a lot among different social groups (mainly politicians and experts). Also, the supporters and opponents of EFSF tended to use different modalities. Throughout all articles the arguments focused on Estonia dominated arguments with other localities. In the chapter of discussion and conclusions the author presented some possibilities how to develop this work further. One possibility is to enlarge the selection of the articles by adding texts published after 29. September 2011 and other editions like Postimees and Eesti Päevaleht. The other possibility is to interview the editors-in-chief and journalists with the purpose to find out how editorials and opinion articles are written. In conclusion it can be said that Äripäev and Õhtuleht have not done enough to develop deliberative democracy as the supporters and opponents of EFSF tend to use different types of arguments and do not fall into debate too often. It can also be said that these editions do not participate enough in European public sphere as most of the arguments that are used are localized to Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu käsitlemine Postimehes aastatel 2000-2004 ja avalik arvamus Euroopa Liiduga liitumise suhtes
(Tartu Ülikool, 2007) Järvet, Anneli; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Past, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
First level agenda-setting effects of the media in the 2016 U.S. presidential election
(Tartu Ülikool, 2020) Tamsar, Timm Rainer; Pagan, Hector Charles, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Agenda-setting theory supposes that media sets the agenda for the public by transferring the salience of issues, candidates and attributes. The theory was first introduced in 1972 by Maxwell McCombs and Donald Shaw, who studied the effects media had on the public during the 1968 election. They found a strong correlation between the two agendas. This paper will explain how the theory has grown since this first study. It will give a detailed overview of the two types of agenda-setting commonly recognized, explain the main concepts related to the theory and briefly explain current fields of research. An empirical study was conducted to observe the first level agenda-setting functions of the media during the 2016 U.S. presidential election. Both candidate and issue salience transference are studied and measured using correlation analysis. The first part of the empirical study observes candidate salience in cable news and measures to what extent was it transferred to the public in a short timeframe. The second empirical analysis studied issues salience transference across all media. The findings indicate that minor news items in cable news did not have an immediate agenda-setting effect for raising candidate salience. Secondly, there is evidence of issues transference, but due to limited data, no reliable conclusions can be made.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
HIV/aids avaliku arutelu objektina
(2010-05-31T11:03:26Z) Raju, Liina; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on vaadelda HIV/aidsi avaliku arutelu objektina ja hinnata teema olulisust meedias, avalikkuses ja poliitilises diskussioonis kõneaine kujundamise mudelit aluseks võttes. Meedia-agendat analüüsitakse seejuures nii meediakajastuse hulga ja sisu seisukohast kui poliitilise ja avaliku agenda peegeldajana ja erinevate kommunikatsioonitasandite interaktsiooni näitajana. Meedia-agenda analüüs käsitleb ajavahemikku 1996-2009. Avaliku agenda analüüsiks kasutatakse küsitlusi, mis viidi läbi 2006. ja 2009. aastal, ekspertide hinnanguid ning kommentaare meediaartiklitele. Poliitiline agenda leiab kajastamist töö lähtekohtades ning osa sellest analüüsitakse meedia-analüüsi ja ekspertintervjuude põhjal. HIV/aidsi juhtumi puhul toimuva avaliku ja meediaarutelu hindamine on oluline, kuna see võimaldab paremini planeerida edasist ennetustegevust ning HIV/aidsi ennetustööga seotud kommunikatsioonitegevusi. Töö ülesandeks on hinnata HIV/aidsi kui teema kajastamise aktiivsust ja valdavaid teemasid meedias, avaliku arutelu tekkimist ning poliitikute HIV/aidsi teemaliste sõnavõttude aktiivsust meedia vahendusel. Töö eesmärgiks ei ole hinnata, milline on avalikkuse suhtumine HIV-positiivsetesse või teadlikkus HIVst. Töö püüab selgitada, mis pärsib arutelu HIV/aidsi teemal avalikkuses ning mis seda elavdab. Töö põhiprobleemiks on analüüsida, miks on arutelu sel teemal laiemas avalikkuses küllaltki väheaktiivne ja loid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Image reflections, gender, and the power. How global decision-makers' appearance shapes public opinion abroad, in dependence on the different geo-territorial contexts? Research, based on Bulgaria, Estonia, and Greece.
(Tartu Ülikool, 2021) Triandafilidi, Kristina; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The aim of this thesis is to explore the influence of the external appearance, including gender distinction, of world decision-makers, in shaping perceptions abroad. Here, the theme of the appearance, or external presence, is considered as a component of the broader Image of a person. Image-making is an important tool in politics, especially when there is a state/entity representation behind it. Moreover, often, the national branding is closely related to the Image that maintains its respected decision-maker. By now, in the political, academic literature, the topic of external appearance has been analyzed mainly at a domestic level, regarding the relationship between candidates and voters. This thesis goes further and tries to explore how perceptions are shaped abroad, on an international level using real, current examples. Whereas, a crucial aspect is the Image of female heads of states, and how the public perceives the suitability for their governing posts. The thesis is based mainly on the Constructivist theory, while there is an additional line build on the feminist approach. Appearance here is connected, principally, with the meaning of suitability for a particular post. Concepts like soft power and Image Bite are discussed further to approach the topic more analytically. Additionally, the role of the Media as a channel of communication in the Image-making process, and the positioning of a certain state vis-a-vis another, are supplemental aspects in this paper. The thesis is an experimental one. Expectations are tested through the MDSD. Online focus groups, organized in three states, Bulgaria, Estonia, and Greece drove the conclusions. The participants were required to evaluate a set of two photographs of eleven world decision-makers and justify their opinions. Additional questions that approach the topic were also debated. The thesis finds that: a.) Male decision-makers have an advantage in being perceived as more suitable for top positions of power. b.) The bigger the state is, the more strict expectations are constructing the perceptions for the decision-makers' Image, especially for female leaders. c.) Where the state is located, vis-a-vis another state, and the quality of their relations, matter in the Image perception, of both the state and the respected decision-maker. d.) Finally, the more 'indifferent', or on the contrary 'bold', one's Image is, the most likely is this Image to be transformed to, and affect, the state or entity of representation
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaitseväekohustuse eas Eesti meeste aktiivne kaitsetahe aastatel 2000-2017
(Tartu Ülikool, 2019) Uulimaa, Ulvi; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La représentation de l’Affaire Dreyfus dans la presse estonienne
(Tartu Ülikool, 2025) Rose, Gloria Margret; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Le mémoire sur la représentation de l’Affaire Dreyfus dans la presse estonienne étudie la façon dont ce sujet a été traité dans la presse estonienne entre 1894 et 1906. L’étude fait également découvrir l’histoire de la presse estonienne sous l’Empire russe, avec sa censure et le pouvoir des propriétaires Germano-Baltes. Ce mémoire examine ainsi les tensions au sein de la presse française. L’analyse des articles choisis révèle que les tensions sont également présentes, mais moins comparant avec la presse française.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lihula mälestusmärgi juhtum avaliku arutelu objektina
(Tartu Ülikool, 2005) Märk, Kristi; Vihalemm, Peeter, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mida arvab maa alkoholiküsimusest?
(1938) Illisson, Leonhard, koostaja