Sirvi Märksõna "avalik diplomaatia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ameerika Ühendriikide ENSV-suunalise avaliku diplomaatia diskursuse analüüs raadiojaama Ameerika Hääl vestlussaadete näitel aastatel 1980 ja 1983
(Tartu Ülikool, 2021) Rahuoja, Fred Gregor; Piirimäe, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik diplomaatia välisministeeriumi kommunikatsioonis
(Tartu Ülikool, 2011) Karmin, Maarja; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Keywords: Public Diplomacy, Public Diplomacy 2.0, One track diplomacy, Two Track Diplomacy, Public Relations, Propaganda, National Branding, Wikileaks, Estonian Ministry of Foreign Affairs, External Communication, Social Networks, web 2.0 The aim of this Bachelor thesis is to investigate potential intersections between public diplomacy and the communication activities of Estonian Ministry of Foreign Affairs. Theoretical part of this current paper is divided into several different parts: the definition of the term „public dipolmacy“ is defined in the first part, as in the second part it is compared to propaganda, public relations and national branding. Third part is centered on the public diplomacy 2.0 and Wikileaks, which has direct effects on diplomacy and its’ openness. The paper’s theoretical part draws mostly on the works of Eytan Gilboa, Jacquie L'Etang, Denis McQuail and Joseph Nye. In purpose to answer the research questions I carried out four interviews with the employees of the Public Diplomacy Department of Estonian Ministry of Foreign Affairs and an interview with the charge d’affaires in Afghanistan. The interviews were constructed by the semistructured interview scheme which is suitable for finding causations and explanations. To analyse the collected material I used cross-case method: the pieces from various interviews from the sections relating to specific topics were discussed. The results showed that the main purpose of the external communications of the Estonian Ministry of Foreign Affairs is to promote Estonia and it’s foreign policy, create and maintain Estonia’s good reputation which is achieved in collaboration between the headquarter and the ambassadors in current countries. Public diplomacy was mostly defined in contrast with traditional diplomacy. The employees agreed on the point that the communication activities of the Estonian Ministry of Foreign Affairs have intersections with public diplomacy because it was believed that public diplomacy itself is communication. Opinions on Wikileaks were controversial. It was considered that diplomacy can never be done with completely opened doors, but it was also believed that Wikileaks has a positive 68 impact on public diplomacy, as citizens become more positively involved in different (communicational) actions. The Ministry has successfully integrated public diplomacy 2.0 into their everyday work as it fulfills the objective of reaching wider audiences and bringing diplomacy and the work of diplomat’s closer to citizens. The Ministry has also blogs, which reflects the daily life and doings of diplomats. 2.0 channels doesn’t change the content of the messages but it provides greater opportunities for bilateral interactions. Overall the external communication purposes of Estonian Ministry of Foreign Affairs have strong intersections with public diplomacy in terms of creating and holding the country’s reputation and using different activities of public diplomacy. Cultural diplomacy is a part of public diplomacy which is considered to have long-term positive impact on communication activities.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Balti riikide mainekujunduse tulemused: Eesti, Läti ja Leedu kuvandi võrdlus välismeedias
(Tartu Ülikool, 2015) Jõesaar, Mattias; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks on uurida, millisel määral on Eesti, Läti ja Leedu mainekujunduspüüdlused leidnud vastukaja välismeedias. Magistritöö keskendub teoreetilises osas avalikule diplomaatiale ning riigi brändimise kontseptsioonidele. Teises osas vaatleb Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi oma mainet kujundada. Kolmandas peatükis on kasutatud välismeedia sisu uurimiseks standardiseeritud kvantitatiivsete meedia kontentanalüüsi. Analüüsiperioodiks on ajavahemik 1. jaanuar 2013 kuni 31. detsember 2014 ja kasutatud on kolme suure ingliskeelse väljaande, Daily Maili, New York Timesi ja Daily Telegraph’i, sisu. Uurimistulemustest selgub, et 2015. aastaks oli vaid Eestis rakendatud laiaulatuslikku brändingustrateegiat. Läti ja Leedu mainekujundus jäi pigem avaliku diplomaatia piiridesse. Vaatamata kõigi kolme riigi püüdlustele käsitletakse Eestit, Lätit ja Leedut välismeedias ka 24 aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 35%-40% ulatuses endise Nõukogude liiduvabariigina. Lisaks kajastatakse neid kõige enam Balti riikidena, mitte mõnes teises piirkondlikus kontekstis. Kõige positiivsemalt kajastati Eestit, kõige negatiivsemalt Lätit. Peamisteks teemadeks, millest Eesti, Läti ja Leedu puhul räägiti, oli Ukraina kriisist tulenev Vene oht Baltikumile, Läti ja Leedu puhul oli Briti väljaannetes palju juttu nende kahest riigist pärit immigrantidest. Üks teema, millega on tegelenud Eesti brändingustrateegia ja mida on Eesti üritanud välismaal teadlikult kajastada, on Eesti saavutused info- ja kommunikatsioonitasandil valitsussektoris. Teatud määral on see leidnud kajastust välismeedias ning umbes 20% Eestit kajastanud positiivsetest artiklitest käsitlesid Eesti e-riigi edulugu. Läti ja Leedu puhul teadlikult edendatav teema ja narratiiv puudus. Seega võib järeldada, et tekkimas on teatud määral bränd Eestist kui e-riigist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Could effective usage of social media increase soft power of the small states? Estonia`s example
(Tartu Ülikool, 2015) Naggel, Martin; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
This thesis seeks to draw attention to the changing nature of power and diplomacy in the age of increasingly networked and digitalised society of 21st century. Having a large army of soldiers and tanks could help to win a battle, but in order to be the winner in a war there must be other capabilities as well. Moreover, some smaller states do not have an opportunity to spend enormous resources on military – they have to find other ways to achieve their foreign policy goals. Today the battlefield is located inside people`s heads – the ability to attract and influence is crucial for achieving desired outcomes. After giving an overview about different facets of power the discussion continues with the examination of how the soft form of power could be made to work in reality. The author argues that the most fundamental aspect of this is proper communication with the focus on digital diplomacy – using digital tools (like social media) for engaging with foreign audiences and making public diplomacy. The main conclusion from theoretical part is that states which are ready to face these new challenges are most probably more successful in reaching their foreign policy objectives in the near and long future. In other words, digital diplomacy and effective communication are crucial steps for small states in turning soft power resources into actual influence. Empirical part of the thesis concentrates on a small state that could be considered a digital success story, namely Estonia. Analysing the usage of social media by Estonian foreign policy actors, the thesis seeks to point out how active and successful these actors have been in using social media for digital diplomacy and for engaging with foreign audiences. The results suggest that while there are some positive examples among these actors, there are also many shortcomings – some actors still seem not to understand the growing importance of digital diplomacy nor they do not make the most use of the opportunities social media offers. The thesis concludes with the Estonian case studies on digital diplomacy and with the discussion on potential benefits that using social media could bring with – like countering Russian propaganda and ensuring the coherence in Estonian society.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Country branding as a way to increase country’s international importance and the brand of Estonia
(Tartu Ülikool, 2016) Otsmaa, Sten-Arne; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The aim of this thesis is to study how a small state can increase its influence in the international relations by branding itself. The thesis is studying the case of Estonia and analyses Estonia’s brand’s reach in the United Kingdom and Germany through two large events taking place in Estonia – Tallinn Music Week and Tallinn Black Nights Film Festival. This thesis analyses relevant literature on country branding, but as well how branding is related to country’s cultural diplomacy and public diplomacy and how those benefit the country’s soft power. The study found that the brand of Estonia creates average associations between the events taking place in Estonia and the brand of Estonia, because it appeared that the brand of Estonia is successful linking together some keywords, but unsuccessful to associate more specific or more defining aspects of Estonia to events. The importance of this thesis and study is that on the one hand it provides analysis of relevant literature and explains the importance of country branding in the today’s international relations, but on the other hand demonstrates brand’s ability to promote country and provides the study on the case of Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu avaliku diplomaatia strateegiad Venemaal peale Venemaa täiemahulist invasiooni Ukrainas
(Tartu Ülikool, 2025) Kasemaa, Karolin; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimistöö analüüsib Euroopa Liidu avaliku diplomaatia strateegiaid Venemaal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. Uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, millised tegurid takistavad Euroopa Liidu avaliku diplomaatia operatsioonide edukust Venemaal. Töö keskendub ajavahemikule märts 2022- aprill 2025. Pärast täiemahulist invasiooni Ukrainas 2022. aastal on Euroopa Liidu avaliku diplomaatia teostamine Venemaal piiratud. Autor uurib oma töös, kuidas EL üritab, olenemata sõjast ja üha repressiivsemaks muutuvast poliitilisest maastikust, suhelda Venemaa kodanikuühiskonnaga ja kui edukad need jõupingutused on olnud. Tegemist on olukorraga, mida võib pidada üheks keerulisemaks, kus Euroopa Liit on pidanud oma avaliku diplomaatia tegevusi ellu viima. Uurimisprobleemi lahendamiseks on püstitatud kaks uurimisküsimust. Esiteks, milliseid avaliku diplomaatia operatsioone viib Euroopa Liit Venemaal läbi pärast täiemahulist invasiooni ning miks need operatsioonid Venemaal läbi kukuvad ja mida meil neist õppida on. Andmete kogumiseks viidi läbi vaatlused Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Liidu Venemaa delegatsiooni kodulehtedel ning neli ekspertintervjuud. Analüüsimeetodina kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi, et kaardistada ELi edastatud sõnumeid ja kommunikatsioonikanalid ning tuvastada avaliku diplomaatia toimimist takistavad tegurid. Uurimistöö tulemused näitasid, et pärast 2022. aasta veebruari on Euroopa Liidu avaliku diplomaatia tegevus Venemaal oluliselt vähenenud ning piirdub peamiselt ühepoolse kommunikatsioonistrateegiaga, nagu pressiteadete postitamine ja sotsiaalmeedias oma seisukohtade jagamine. Kõik koostööprogrammid Venemaal on peatatud, kuid kontakt valitud partneritega ja sümboolne kohalolek on säilinud. Suurimad takistused Euroopa Liidu avalikule diplomaatiale tulenevad Venemaa riiklikult kontrollitud meediast, mis levitab järjepidevalt läänevastaseid narratiive ja kujundab Euroopa Liidust negatiivset kuvandit. Oluline takistus on ka väärtuskonflikt Euroopa Liidu liberaalsete põhimõtete ja Venemaa konservatiivse ühiskonnakäsitluse vahel, kus ELi sõnumeid tajutakse sageli rünnakuna traditsiooniliste väärtuste vastu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pehme jõu kasutamine avalikus diplomaatias Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kõnede näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Raid, Martin; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk oli Ukraina näitel välja selgitada, kuidas kasutab riik pehmet jõudu ja avalikku diplomaatiat oma eesmärkide saavutamiseks. Ukraina on olnud sõjas Venemaa vastu liitlaste ja toetajate leidmisel edukas ning see on neile toonud märkimisväärset toetust. Uurisin, mismoodi on Ukraina kasutatud selle saavutamisel nii pehme jõu kui avaliku diplomaatia võimalusi. Ukraina pehme jõu uurimisel analüüsisin riigi avalikku diplomaatiat, mida riik viib ellu president Volodõmõr Zelenskõi kõnede kaudu. Töö valimi moodustasid mitmekümne välisauditooriumile peetud sõnavõtu seast välja valitud 12 kõnet, mille riigipea pidas alates 24. veebruarist 2022 kuni sama aasta sügiseni. Valikusse kuulusid kõned riikide parlamentides, rahvusvahelistes organisatsioonides ja kultuurisündmustel, sest see võimaldas välja tuua erinevatele auditooriumitele peetud kõnede sõnumite sisu, narratiivi ja ülesehituse. Analüüsist lähtuvalt sai kinnitust, et Ukraina on pehme jõu elluviimisel toetunud olemasolevatele teadmistele ning oskuslikult kombineerinud erinevate autorite nägemusi sellest, kuidas ja milliste vahendite kaudu pehmet jõudu kõige kasulikumalt täide viia. Sellest saab järeldada, et kui riik jälgib pehme jõu elluviimisel teoreetilises kirjanduses käsitletut, siis on suur tõenäosus, et see toimib efektiivselt ja toetab soovitud eesmärkide saavutamist. Mitmete põhimõtete järgimine ja neile toetumine loob koosmõju, mis töötab kasulikumalt, kui ühe või mõne üksiku lähenemisviisi konkreetne järgimine. Kokkuvõtvalt on võimalik magistritöö analüüsi põhjal öelda, et asümmeetrilistes konfliktides nagu on Ukraina ja Venemaa sõda ning olukordades, kus riigi muude võimekuste kaudu ei ole võimalik oma eesmärke täita, annab pehme jõu oskuslik kasutamine lisavõimaluse, mille kaudu soovitud tulemusi saavutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pehme jõud ja avalik diplomaatia Vene Föderatsiooni instrumentidena selle välispoliitikas Prantsusmaa suunal
(Tartu Ülikool, 2018) Päi, Vootele; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Public diplomacy by other means: a constructivist view of U.S. military messages in Polish news outlets
(Tartu Ülikool, 2018) Gibson, Leslie; McNamara, Eoin Micheál, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The United States military’s global presence presents a unique opportunity to engage foreign publics in pursuit of foreign policy objectives. This thesis identifies the message the U.S. military seeks to convey to Poland through public diplomacy activities, and how this message is perceived in Polish news outlets. This case also creates linkage between the military and public diplomacy, an actor and a strategy that can seem contradictory. Through interviews with government officials and the application of a two-step methodology of content and qualitative discourse analyses to Polish news articles, this thesis finds that Polish news outlets favorably perceive U.S. military public diplomacy, and that the message of reassurance and deterrence is conveyed through the activities. The military and public diplomacy are compatible in practice and the combination can result in an effective strategy to communicate with foreign audiences. By applying constructivist assertions to concepts of perception and soft power that traditionally fit into other theoretical fields, this thesis contributes to the development of military public diplomacy as a salient academic topic that can offer insight into future cases of militaries conducting public diplomacy.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Russian soft power cultivation in the United States of America: a media content analysis of Russia beyond the headlines
(Tartu Ülikool, 2015) Evans, David; Pääbo, Heiko, juhendaja; Blobaum, Robert, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The relationship between Russia and the United States of America has been a dominant feature of the international relations landscape for much of the last century. Following the collapse of the Soviet Union, this relationship has been significantly altered. Over the last decade, a resurgent Russia has begun to exert its influence on the global stage once again. This effort has been characterized by a mixture of traditional “hard power” and a relatively new form of “soft power.” The government of the Russian Federation has developed a broad strategy for engaging the rest of the world with the intention of improving the image of Russia. One component of this effort began in 2007 when the Russian-government-owned Rossiyskaya Gazeta newspaper began to publish a supplemental news section in the Washington Post and the Daily Telegraph. This supplemental news section is now known as Russia Beyond the Headlines, and it is published in 26 countries and 16 languages. The purpose of this publication is to engage an elite section of foreign audiences around the world, and hopefully influence their mindset as it relates to Russia. This thesis provides a historical background of the Soviet Union and Russian Federation’s efforts at cultivating soft power in general, as well as an in-depth study of the content of Russia Beyond the Headlines during 2014 in the three domestic US newspapers (the Washington Post, the New York Times and the Wall Street Journal). This study ultimately concludes that the content of Russia Beyond the Headlines within the US market is adequately able to achieve its goals through a variety of strategies, and that further research is needed to understand the larger impact of the Russian Federation’s exercise of soft power in both the United States of America and around the world.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Global Mobilities of Russian Museums: The State Russian Museum Goes to Málaga
(University of Tartu Press, 2017) Bethwaite, Julia
Museums are establishing foreign branches and satellite museums abroad, illustrating a growing trend among both public and private museums. Guggenheim, Louvre, Centre Pompidou, The State Hermitage Museum and Victoria and Albert Museum are a few of the cultural institutions that have presence abroad in the form of physical exhibition sites. In addition to creating permanent venues in foreign countries, many museums also cooperate internationally through temporary circulating exhibitions that engage expert exchanges and diplomatic relations. This article frames the discussion about the role of art museums as practitioners and actors of international cultural diplomacy and cultural relations. It delves into the interplay between the state actors and non-state actors that are involved in the museums’ trajectories, further extending the understanding of constituent and influential actors in international relations. In particular, the focus is on the State Russian Museum’s first foreign branch that was opened in Málaga, Spain in March 2015. First, the paper identifies the key actors, who contributed to the project, paying attention to both the state actors and non-state actors. Second, the paper reviews the purpose of establishing the museum in Málaga in the context of the interests of each of the selected actors. The paper concludes with a brief discussion on how the analysis of foreign branches and satellite museums could be deepened and what methodological instruments would be beneficial for further research.