Sirvi Märksõna "avalik ruum" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Existential roots of anxiety in the political
(Tartu Ülikool, 2023-01) Starkova, Anna-Liza; Kattago, Siobhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
The thesis focuses on the existential perspective of anxiety suggested by Søren Kierkegaard and Martin Heidegger and its creative potentiality that allows access to the self and the ontological structure of existence. Furthermore, it argues in favour of Hannah Arendt's concept of the political where such potentiality can be actualized. The thesis reveals the influence of both philosophers on Arendt regarding individual existence and the question of truth; at the same time, her disagreement with them concerning the collective space as a place for the realization of the uniqueness of the individual in its potentialities. Influenced by Arendt, the thesis argues for two possible ways out of anxiety. First, through the social where individual anxiety is realized in mass society. Second, through the public space of the political, where an individual realizes himself through action and spontaneity, with the possibility to resist a violent order. Therefore, according to Arendt, public space is a necessary condition for actualizing the individual.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kunsti-usku tartu tänavad: avalikult peidetud religioon tänavakunstis
(Tartu Ülikool, 2020) Põldma, Talvi; Remmel, Atko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Uurimustöö valimi ja analüüsitabelite alusel on näha, et Tartu tänavakunsti maastikul esineb lai spekter maailmavaateid ning religiooniga seotud elemente, samas on vähe neid töid, mis „karjuvad“ klassikalise religioossuse järgi. Selline tulemus sarnaneb ka Eesti üldise religioosse olukorraga, kus „religioon“ ei torka silma, aga teisalt ei puudu ta ka täiesti. Mõlemal juhul on piirid religioosse ja mittereligioosse vahel hägused ning esineb mitmete väga erinevate usuliste traditisioonide elemente alates eksistentsiaalsetest küsimustest lõpetades levinumate „religioonidega“ nagu kristlus, uus vaimsus, loodususud, mütoloogia. Äärmiselt vähe oli ainult islami-teemalist sisu, kaudselt seotut esines mõned rohkem, aga valimis ei esinenud ühtegi islamivastast sisu ega vandalismi. Kuigi minu valim hõlmab suhteliselt laialdaselt „religiooniga“ seonduvat tänavakunsti, siis tuleb märkida, et Tartus eksisteerib kordades rohkem töid, mis ei räägi ei religioossusest ega otseselt vastandu sellele. Sellegipoolest on üllatuslik valimi maht, mis ilmekalt näitab autorite jaoks olulisi eksistentsiaalseid teemasid lisaks ühiskonnakriitikale ja muudele töödele. Valimis on 80 tööd, mille valisin töö käigus välja töötatud 5 punkti alusel. Tänavakunsti töö pidi vastama ühele või mitmele alljärgnevast: (1) esineb konkreetne sõna/tähendus või (2) eluta sümbol/kujund, mis viitab otseselt või kaudselt „religioonile“; (3) kujutab kedagi isikulist „religiooniga“ seonduvat; (4) rituaalset/praktilist tegevust või materiaalset eset, mis väljendab „religiooni“ või (5) motiiv kajastab maailmavaadet, mis tõlgendab elu toimimist mittereligioosselt. Nende võimalike tänavakunstis esinevate „religioonide“ väljendamise viiside alusel määrasin märksõnad töödes esinenud elementide kohta, mis omakorda kategoriseerisin tinglike „religiooni“ gruppide kaudu, et mõista paremini võimalikke tagamaasid kasutatud motiivide juures. Selline lähenemine näitas, et visuaalne keel ei ole „must-valge“ ja mitmel töödes kasutatud motiivil võib olla mitu tähendust ning seetõttu ka mitu „religioosset“ kuuluvust. See loob võimaluse publikul nähtust erinevalt aru saada, kuid võib eeldada, et esineb domineerivaid arusaamasid tavatähenduses eksisteeriva „religiooni“ suhtes. Kuna religiooni ja mittereligiooni on mõneti raske määratleda ja piirid võivad olla ebamäärased, ei pruugi minu juhtumianalüüs ühtida kunstnike mõtetega, kuid kunsti tõlgendamise puhul tuleb alati mängu publiku mõttekäik ja seega annab iga vaatleja teosele uusi tähendusi. Iga tõlgendussituatsiooni korral on oht nähtut üle- või alainterpreteerida, kuid see loob jällegi võimaluse taastõlgendamiseks. Uurimustöö näitab, et kuigi kunsti tõlgendusi võib olla erinevaid, on tänavakunsti alusel võimalik inimeste religioossuse kohta teatavaid järeldusi teha. Käesoleval juhul on tänavakunstist saadav pilt ja Eesti religioosne olukord piisavalt sarnased, et seda kinnitada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
LGBT inimeste turvalisus ja ligipääsetavus teenustele Pärnu linna avalikus ruumis
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2025) Küla, Marin; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meelelahutusteenuste ligipääsetavus liikumis- ja meelepuudega klientidele Pärnu linna kaubanduskeskuste näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2023) Aoude, Ethel; Käär, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rännaklavastus ja avalik linnaruum: linnaruumi kunstiline raamistamine
(Tartu Ülikool, 2023) Juhkam, Karmen; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö uurib nelja rännaklavastuse näitel avaliku linnaruumi kunstilist raamistamist. Töö esimene peatükk koosneb kahest osast. Esimene alapeatükk annab ülevaate rännaklavastuse, kohaspetsiifilise teatri ning inter- ja multimeedialisuse mõistetest ning teine alapeatükk kujutab endas sissevaadet linnaruumi poliitilistele ja fenomenoloogilistele omadustele. Töö teine peatükk koosneb nelja rännaklavastuse analüüsist - "Viljandi lood: Jaan" (Ugala Teater), "Läbi linna: Karlova", "PLAYBACK. Acting Out of Order" (Raumarbeiterinnen) ja "Labürint" (Paide Teater).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rännaklavastus ja avalik linnaruum: linnaruumi kunstiline raamistamine
(Tartu Ülikool, 2023) Juhkam, Karmen; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida nelja rännaklavastuse näitel avaliku linnaruumi kunstilist raamistamist. Töö esimene peatükk koosneb kahest osast. Esimene alapeatükk annab ülevaate rännaklavastuse, kohaspetsiifilise teatri ning inter- ja multimeedialisuse mõistetest ning teine alapeatükk kujutab endas sissevaadet linnaruumi poliitilistele ja fenomenoloogilistele omadustele. Töö teine peatükk koosneb nelja rännaklavastuse analüüsist - "Viljandi lood: Jaan", "Läbi linna: Karlova", "PLAYBACK. Acting Out of Order" ja "Labürint".
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Saku aedlinna heakorra eest hoolitsemise Seltsi erakorraline peakoosolek on pühapäeval, 22. veebruaril 1925. a. ... : päevakord
(1925) Saku, heakorraselts
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The impact of urban protest in post-socialist Tbilisi: beyond the binary of success/failure
(Tartu Ülikool, 2023) Vijverberg, Iris; Gurchiani, Ketevan, juhendaja; Gibson, Catherine Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This study aims to understand the varying impact of urban social movements in post-socialist Tbilisi. Two urban social movements were selected for this research, (1) ‘Defend Vake Park and (2) ‘No to Panorama Tbilisi!’, which earlier studies have respectively labelled as cases of success and failure. This thesis, however, seeks to go beyond the binary distinction of success/failure and, instead, asks what ideals, discourse and practices have survived and flourished after the decline of the urban social movement. Hence, it bridges cultural studies and the study of (urban) social movements, perceiving impact as the meaning-making processes that are shaped by the movements’ participants. Through ten in-depth semi-structured interviews with participants of the two selected movements, this study shows how multifaceted urban protests are in Georgia’s capital, and how strengths and weaknesses of urban social movements transcends the analysis of whether the stated goals were achieved. It provides a richer and more nuanced perspective on the outcomes of urban social movements in a context conditioned by a post-socialist legacy.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vahetu õppimise ja töötamise kogemus hoiakute kujundajana EL-i suhtes
(Tartu Ülikool, 2013) Lass, Liisu; Lauristin, Marju, juhendaja; Eikner, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Magistritöö eesmärgiks oli uurida, kas vahetul Euroopa Liidu kogemusel (õppimise, töötamise või elamise näol) on mõju hoiakute kujunemisel Euroopa Liidu suhtes. Antud juhul oli peamiseks märksõnaks sotsiaalsed võrgustikud, mis aitavad kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi kujundamisele. Ka teoreetilises peatükis andsin ülevaate avaliku sfääri olemusest ja avaldumise võimalustest, mille puhul antud töö kontekstis oli oluline keskenduda just sotsiaalsetele võrgustikele, mis eeldavad inimeste kaasatust. Oma töös otsisin vastust kolmele suuremale uurimisküsimusele. Peale selle, milline mõju on praktilisel kogemusel üldisele suhtumisele Euroopa Liitu, keskendusid ka sellele (2) milline on kogemuse mõju Euroopa Liidu tulevikunägemusele? Ja (3) millised on erineva Euroopa Liidu kogemusega inimeste ootused meediale seoses Euroopa Liidu teemadega? Nendele küsimustele vastuse saamiseks viisin antud magistritöö jaoks läbi neli fookusgrupi intervjuud inimestega, kellel kas vastavalt oli või ei olnud otsest EL-i kogemust kas õppimsie või töötamise näol. Tulemusi analüüsisin nii kvalitatiivse tekstianalüüsi kui kriitilise diskursusanalüüsi meetodil. Magistritöö empiirilise osa tulemustest selgus, et nii nagu ka varasemad uuringud on näidanud, on Eesti inimeste üldine hoiak ja meelestatus Euroopa Liidus suhtes pigem positiivne ja Eesti kuulumist EL-i pigem toetatakse. Olulisemad tulemused olid järgmised: • Euroopa Liidu kogemuse olemasolu hakkas Euroopa Liiduga suhestumisel rolli mängima mikrotasandil, kui inimesed väljendasid oma tõelisi uskumusi, mis üldises tekstianalüüsis välja ei tulnud, küll aga diskursusanalüüsis. • Kogemuseta gruppide puhul nähti Euroopa Liiduga suhestumist eelkõige kasu-diskursuse läbi ning EL-i nähti pigem “nemad,” mitte “meie” tähenduses. Kogemusega gruppide puhul oli samuti kasu-diskursus läbivalt esindatud, kuid otseselt EL-iga suhestumise puhul muutus “meie” tähendus teatud juhtudel laiemaks kui vaid Eesti. • Euroopa Liidu tulevikunägemuse puhul ei olnud kogemuseta kui kogemusega gruppide puhul põhimõttelisi erinevusi ja valdavaks arvamuseks oli see, et EL liigub föderatsiooni suunas. Kogemuse roll ilmnes taas mikrotasandil, kui osalejad väljendasid oma uskumusi, et protsess on kas paratamatu või saab ka Eesti mingil määral kaasa rääkida või mõjutada. • Meediakajastuse ootuse puhul tuli kogemuse roll kõige selgemalt välja. Kui kogemuseta gruppides öeldi, et EL-iga seotud meediakakastusel ei ole kas midagi viga või see võiks veelgi rohkem näidata eestlaste edulugusid teistes EL-i liikmesriikides, siis kogemusega grupid olid palju kriitilisemad. Ootused, mida meediale esitati, puudutasid eelkõige teemade senisest laiemat käsitlemist ning üle-euroopaliste teemade senisest põhjalikumat ja konteksti avavat käsitlemist. Eesti avalikkuse euroopastumist on käsitlenud ka mitmed varasemad uurimused, mille järeldustes on nenditud, et ühtse Euroopa avaliku sfääri avaldumine rahvuslikes meediates on pigem tagasihoidlik. Antud magistritöö valmis ajal, mis Euroopa on haaratud finants- ja võlakriisi ja liidu tulevikuarutelude tõttu järjest enam ka identiteedikriisi. Võib öelda, et sotsiaalsete võrgustike roll ühtse Euroopa avaliku sfääri kandjate ja kujundajatena võib järgnevatel aastatel senisest enam esile kerkida. Seda põhjusel, et institutsionaalsed integratsiooniprotsessid Euroopa sees hägustavad järjest enam seniste rahvusriikide mõistet, mis omakorda võib tähendada ka inimeste sotsiaalsete uskumuste tihedamat põimumist. Euroopa avaliku sfääri käsitluse seisukohast võib see aga luua olukorra, kus erinevates Euroopa paikades on inimesi, kes tänu multukultuursetele võrgustikele näevad Euroopa Liidus peale isiklku kasu ka laiemat “meie-tundel” põhinevat ühist ruumi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Videojärelevalve regulatsioon ja videojärelevalve mõjust kuritegevusele avalikes kohtades Eesti elanike hinnangul
(Tartu Ülikool, 2019) Uprus, Mari-Liis; Kaugia, Silvia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond