Vahetu õppimise ja töötamise kogemus hoiakute kujundajana EL-i suhtes
Date
2013
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Magistritöö eesmärgiks oli uurida, kas vahetul Euroopa Liidu kogemusel (õppimise,
töötamise või elamise näol) on mõju hoiakute kujunemisel Euroopa Liidu suhtes.
Antud juhul oli peamiseks märksõnaks sotsiaalsed võrgustikud, mis aitavad kaasa
Euroopa integratsiooniprotsessi kujundamisele. Ka teoreetilises peatükis andsin
ülevaate avaliku sfääri olemusest ja avaldumise võimalustest, mille puhul antud töö
kontekstis oli oluline keskenduda just sotsiaalsetele võrgustikele, mis eeldavad
inimeste kaasatust.
Oma töös otsisin vastust kolmele suuremale uurimisküsimusele. Peale selle, milline
mõju on praktilisel kogemusel üldisele suhtumisele Euroopa Liitu, keskendusid ka
sellele (2) milline on kogemuse mõju Euroopa Liidu tulevikunägemusele? Ja (3)
millised on erineva Euroopa Liidu kogemusega inimeste ootused meediale seoses
Euroopa Liidu teemadega?
Nendele küsimustele vastuse saamiseks viisin antud magistritöö jaoks läbi neli
fookusgrupi intervjuud inimestega, kellel kas vastavalt oli või ei olnud otsest EL-i
kogemust kas õppimsie või töötamise näol. Tulemusi analüüsisin nii kvalitatiivse
tekstianalüüsi kui kriitilise diskursusanalüüsi meetodil. Magistritöö empiirilise osa tulemustest selgus, et nii nagu ka varasemad uuringud on
näidanud, on Eesti inimeste üldine hoiak ja meelestatus Euroopa Liidus suhtes pigem
positiivne ja Eesti kuulumist EL-i pigem toetatakse. Olulisemad tulemused olid
järgmised:
• Euroopa Liidu kogemuse olemasolu hakkas Euroopa Liiduga suhestumisel
rolli mängima mikrotasandil, kui inimesed väljendasid oma tõelisi uskumusi,
mis üldises tekstianalüüsis välja ei tulnud, küll aga diskursusanalüüsis.
• Kogemuseta gruppide puhul nähti Euroopa Liiduga suhestumist eelkõige
kasu-diskursuse läbi ning EL-i nähti pigem “nemad,” mitte “meie” tähenduses.
Kogemusega gruppide puhul oli samuti kasu-diskursus läbivalt esindatud, kuid
otseselt EL-iga suhestumise puhul muutus “meie” tähendus teatud juhtudel
laiemaks kui vaid Eesti. • Euroopa Liidu tulevikunägemuse puhul ei olnud kogemuseta kui kogemusega
gruppide puhul põhimõttelisi erinevusi ja valdavaks arvamuseks oli see, et EL
liigub föderatsiooni suunas. Kogemuse roll ilmnes taas mikrotasandil, kui
osalejad väljendasid oma uskumusi, et protsess on kas paratamatu või saab ka
Eesti mingil määral kaasa rääkida või mõjutada.
• Meediakajastuse ootuse puhul tuli kogemuse roll kõige selgemalt välja. Kui
kogemuseta gruppides öeldi, et EL-iga seotud meediakakastusel ei ole kas
midagi viga või see võiks veelgi rohkem näidata eestlaste edulugusid teistes
EL-i liikmesriikides, siis kogemusega grupid olid palju kriitilisemad. Ootused,
mida meediale esitati, puudutasid eelkõige teemade senisest laiemat
käsitlemist ning üle-euroopaliste teemade senisest põhjalikumat ja konteksti
avavat käsitlemist. Eesti avalikkuse euroopastumist on käsitlenud ka mitmed varasemad uurimused, mille
järeldustes on nenditud, et ühtse Euroopa avaliku sfääri avaldumine rahvuslikes
meediates on pigem tagasihoidlik. Antud magistritöö valmis ajal, mis Euroopa on
haaratud finants- ja võlakriisi ja liidu tulevikuarutelude tõttu järjest enam ka
identiteedikriisi. Võib öelda, et sotsiaalsete võrgustike roll ühtse Euroopa avaliku
sfääri kandjate ja kujundajatena võib järgnevatel aastatel senisest enam esile kerkida.
Seda põhjusel, et institutsionaalsed integratsiooniprotsessid Euroopa sees hägustavad
järjest enam seniste rahvusriikide mõistet, mis omakorda võib tähendada ka inimeste
sotsiaalsete uskumuste tihedamat põimumist. Euroopa avaliku sfääri käsitluse
seisukohast võib see aga luua olukorra, kus erinevates Euroopa paikades on inimesi,
kes tänu multukultuursetele võrgustikele näevad Euroopa Liidus peale isiklku kasu ka
laiemat “meie-tundel” põhinevat ühist ruumi.