Vahetu õppimise ja töötamise kogemus hoiakute kujundajana EL-i suhtes

Abstract

Magistritöö eesmärgiks oli uurida, kas vahetul Euroopa Liidu kogemusel (õppimise, töötamise või elamise näol) on mõju hoiakute kujunemisel Euroopa Liidu suhtes. Antud juhul oli peamiseks märksõnaks sotsiaalsed võrgustikud, mis aitavad kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi kujundamisele. Ka teoreetilises peatükis andsin ülevaate avaliku sfääri olemusest ja avaldumise võimalustest, mille puhul antud töö kontekstis oli oluline keskenduda just sotsiaalsetele võrgustikele, mis eeldavad inimeste kaasatust. Oma töös otsisin vastust kolmele suuremale uurimisküsimusele. Peale selle, milline mõju on praktilisel kogemusel üldisele suhtumisele Euroopa Liitu, keskendusid ka sellele (2) milline on kogemuse mõju Euroopa Liidu tulevikunägemusele? Ja (3) millised on erineva Euroopa Liidu kogemusega inimeste ootused meediale seoses Euroopa Liidu teemadega? Nendele küsimustele vastuse saamiseks viisin antud magistritöö jaoks läbi neli fookusgrupi intervjuud inimestega, kellel kas vastavalt oli või ei olnud otsest EL-i kogemust kas õppimsie või töötamise näol. Tulemusi analüüsisin nii kvalitatiivse tekstianalüüsi kui kriitilise diskursusanalüüsi meetodil. Magistritöö empiirilise osa tulemustest selgus, et nii nagu ka varasemad uuringud on näidanud, on Eesti inimeste üldine hoiak ja meelestatus Euroopa Liidus suhtes pigem positiivne ja Eesti kuulumist EL-i pigem toetatakse. Olulisemad tulemused olid järgmised: • Euroopa Liidu kogemuse olemasolu hakkas Euroopa Liiduga suhestumisel rolli mängima mikrotasandil, kui inimesed väljendasid oma tõelisi uskumusi, mis üldises tekstianalüüsis välja ei tulnud, küll aga diskursusanalüüsis. • Kogemuseta gruppide puhul nähti Euroopa Liiduga suhestumist eelkõige kasu-diskursuse läbi ning EL-i nähti pigem “nemad,” mitte “meie” tähenduses. Kogemusega gruppide puhul oli samuti kasu-diskursus läbivalt esindatud, kuid otseselt EL-iga suhestumise puhul muutus “meie” tähendus teatud juhtudel laiemaks kui vaid Eesti. • Euroopa Liidu tulevikunägemuse puhul ei olnud kogemuseta kui kogemusega gruppide puhul põhimõttelisi erinevusi ja valdavaks arvamuseks oli see, et EL liigub föderatsiooni suunas. Kogemuse roll ilmnes taas mikrotasandil, kui osalejad väljendasid oma uskumusi, et protsess on kas paratamatu või saab ka Eesti mingil määral kaasa rääkida või mõjutada. • Meediakajastuse ootuse puhul tuli kogemuse roll kõige selgemalt välja. Kui kogemuseta gruppides öeldi, et EL-iga seotud meediakakastusel ei ole kas midagi viga või see võiks veelgi rohkem näidata eestlaste edulugusid teistes EL-i liikmesriikides, siis kogemusega grupid olid palju kriitilisemad. Ootused, mida meediale esitati, puudutasid eelkõige teemade senisest laiemat käsitlemist ning üle-euroopaliste teemade senisest põhjalikumat ja konteksti avavat käsitlemist. Eesti avalikkuse euroopastumist on käsitlenud ka mitmed varasemad uurimused, mille järeldustes on nenditud, et ühtse Euroopa avaliku sfääri avaldumine rahvuslikes meediates on pigem tagasihoidlik. Antud magistritöö valmis ajal, mis Euroopa on haaratud finants- ja võlakriisi ja liidu tulevikuarutelude tõttu järjest enam ka identiteedikriisi. Võib öelda, et sotsiaalsete võrgustike roll ühtse Euroopa avaliku sfääri kandjate ja kujundajatena võib järgnevatel aastatel senisest enam esile kerkida. Seda põhjusel, et institutsionaalsed integratsiooniprotsessid Euroopa sees hägustavad järjest enam seniste rahvusriikide mõistet, mis omakorda võib tähendada ka inimeste sotsiaalsete uskumuste tihedamat põimumist. Euroopa avaliku sfääri käsitluse seisukohast võib see aga luua olukorra, kus erinevates Euroopa paikades on inimesi, kes tänu multukultuursetele võrgustikele näevad Euroopa Liidus peale isiklku kasu ka laiemat “meie-tundel” põhinevat ühist ruumi.