Sirvi Märksõna "biolagunemine" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 13 13
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Biodegradability of phenolic compounds as single and mixed substrates by ctivated ludge(2011-07-21) Lepik, RiinaFenoolsed ühendid on kantud veekeskkonnale ohtlike ainete nimistusse kui ühendid, mille veeheidet või sattumist vette muul viisil peab piirama, sest need võivad põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme, mistõttu on fenooliheite piiramiseks ja kontrolliks kohustus seirata heitvee fenoolsete ühendite sisaldust. Käesolevas töös uuriti põlevkivitööstuse reoveele iseloomulike fenoolsete ühendite – fenooli, hüdroksü-, metüül- ja dimetüülfenoolide – aeroobset biolagundatavust nii üksik- kui segasubstraatidena Kohtla-Järve biopuhastusseadme aktiivmuda toimel. Respiromeetrilise mõõtmised võimaldavad hapniku tarbimise kaudu määrata nii substraadi lagunemist ja ärastamisefektiivsust biopuhastis kui ka substraatide mõju mikroobikooslusele. Saadud andmete alusel hinnati erinevate kineetika mudelite sobivust biodegradatsiooniprotsessi kirjeldamiseks. Fenoolsete ühendite biodegradeeritavuse hindamiseks uuriti nii lühiajalist (BODst) kui ka biokeemilist hapnikutarvet (BOD5, BOD7) ning biodegradatsiooni protsessi iseloomustavate kineetiliste parameetrite väärtusi ja substraatide vahelisi vastastikmõjusid. Biodegradatsiooni iseloomustavate parameetrite väärtused varieerusid erinevate aktiivmuda proovide korral ning fenoolide biolagundatavus sõltus ühendi struktuurist: aromaatse tuuma asendajate arvust, nende asendist ja omadustest. Aktiivmuda lagundas fenooli, resortsinoole ja kresoole kergemini kui dimetüülfenoole. Substraatide vahelised vastastikmõjud sõltusid nii mõlema substraadi kontsentratsioonist segus kui ka kumbagi komponendi potentsiaalsest toksilisusest aktiivmuda mikroobikooslusele. Lühiajalise BODst määramise eeliseks biokeemilise hapnikutarbe ees on kiiresti (ca 30 minutiga) saadavad tulemused, mida saab rakendada reoveepuhasti töö optimeerimiseks, pideval monitoorimisel ka puhastusprotsessi toimimise hindamiseks ja vajadusel avariiolukordades kiirete meetmete rakendamiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Biological leaching of shales: black shale and oil shale(Tartu : Tartu University Press, 1998) Tasa, Andruslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Biotervendusmeetodite kasutamine saasteainete biodegradatsiooni võimendamiseks poolkoksis(2006) Kärme, Liis; Truu, Jaak, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ein Beitrag zur Biologie einiger Schizomyceten : Inaugural-Dissertation zur Erlangung des Grades eines Doctors der Medicin(Dorpat : C. Mattiesen, 1880) Boehlendorff, Hermann vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Evaluation of environmental quality in Northern Estonia by the analysis of leachate(2010-09-30) Selberg, AareTöös käsitletakse prügilas, reostunud pinnases ja suletud kaevandustes tekkiva nõrgvee mõju ümbritsevale keskkonnale, kusjuures põhiline tähelepanu on pööratud nõrgvee kaudu tekkivale reostuskoormusele jõgede vee kvaliteedile. Analüüsiti nii nõrgvee kui ka pinnavee iseloomustavaid parameetreid. Reostunud pinnase puhul uuriti pindaktiivsete ainete bioloogilise lagunemise ja leostumise sõltuvust pinnase struktuurist. Kuna nõrgvees võib sageli sisalduda suures hulgas lahustunud sulfiide, siis uuriti ka divesiniksulfiidi lendumist vesikeskkonnast pH alandamise käigus. Pääsküla prügila sulgemise ajal (2003-2004) tehtud uuringud näitasid kõrge reoainete kontsentratsiooniga nõrgvee leostumist prügilast, mis lahjenes Pääsküla jõe vees, kuid sellele vaatamata jõudis üsna palju reoaineid Vääna jõkke. Reostunud pinnase bioloogilise tervendamise kiirendamiseks kasutatud pindaktiivsed ained lagunesid kiiremini poorses pinnases, kuhu difundeerus piisavalt hapnikku. Kuid ikkagi esines ka pindaktiivsete ainete ja naftasaaduste leostumist pinnasest, mis võib kujutada ohtu põhjaveele. Sulfiidilahusest lendus divesiniksulfiid aeglasemalt kui süsinikdioksiid karbonaadi lahusest, kuid reoveest lendus H2S isegi kiiremini kui CO2, aga lendunud H2S hulk oli väiksem kui teoreetiliselt arvutatud. Põlevkivikaevanduste sulgemise mõju uuriti Pühajõe veeproovide analüüside kaudu ning võrdluseks kasutati Kunda jõe vett. Pühajõe vees oli 1995. aastast kuni 2005. aastani vähenenud nii lämmastiku kui ka fosfori üldkontsentratsioon ligi 90%. Samuti oli Pühajõe vees vähenenud nitritlämmastiku sisaldus, mis kinnitas kaevanduste sulgemise positiivset mõju Pühajõe veele. Looduslikus keskkonnas võib nõrgvesi lahjeneda, kuid see ei pruugi olla piisav reoainete voogude oluliseks vähenemisekslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Keskkonnakeemia üldised alused II(2010-06-11T12:28:30Z) Velling, SiiriÕppematerjalid aines „Keskkonnakeemia üldised alused II“ on mõeldud bakalaureuseõppe üliõpilaste süvendatumaks õppeks tutvumisel keskkonnas toimuvate protsesside keemiliste alustega, sh orgaaniliste ühendite keemiaga eesmärgiga uurida ja paremini mõista keskkonna saastamise ulatust ning saaste mõjude vähendamise võimalusi. Õppematerjalis keskendutakse orgaanilistele ainetele, nende liikuvusele looduskeskkonnas, toimele ja võimalikele reaktsioonidele. Probleemipüstistused, küsimused ja ülesanded on aluseks diskussioonile orgaaniliste ainete omaduste ja sellest tulenevate protsesside kohta looduses.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Naftareostuse mõju rannikule ja ranniku puhastamise meetodid(Tartu Ülikool, 2018) Uisk, Christof; Truu, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondLähitulevikus ei vabane maailm täielikult naftasaaduste kasutamisest ja kuigi laevaõnnetuste hulk pidevalt langeb, on naftalekete juhtumine meretranspordi käigus paratamatu. Õnnetuste poolt tekitatud loodusliku ja majandusliku kahju vähendamiseks on välja töötatud hulgaliselt füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi meetodeid, mis teadlikul kombineerimisel suudavad pea täielikult naftareostuse keskkonnast likvideerida. Lõpliku reostuse eemaldamise meetodi valimine sõltub naftast ja naftareostuse kogusest, saastatud pinnasest, endeemsest elustikust, ala ligipääsetavusest, ning meetodi intrusiivsusest ja majanduslikust kulust. Mikroorganismid, kes suudavad naftasaadusi lagundada elavad kõikides merekeskkondades - ka külmas, kõrge rõhu ja väheste toitainetega ookeani kihtides. Biolagundamist piiravateks teguriteks on tavaliselt hapnik ja teiste toitainete (P, N) kontsentratsioonid. Teades reostunud keskkonna ja mikroobikoosluse eripärasid suudetakse stimuleerida biolagunemise kiirust, kas toitainete või mikroorganismidega, sealjuures vältides keskkonnale lisakahju tegemist. Antud töö eksperimentaalse osa tulemuste põhjal saab teha järelduse, et laevakütusega saastunud keskkonnaproovidest DNA eraldamiseks on sobiv kasutada biokile-spetsiifilist Dneasy PowerBiofilm Kit põhinevat meetodit. Selle meetodi puhul on suurem DNA saagis ja kõrgem 16S rRNA geeni amplifikatsiooni efektiivsus kui PowerSoil DNA Isolation Kit kasutades. Dneasy PowerBiofilm Kit puhul olid suuremad ka hinnangud bakterite 16S rRNA geeni arvukuse osas. Käesoleva töö tulemusi saab kasutada Horisont 2020 projekti GRACE raames Gröönimaal 2017 aastal läbiviidud nafta biolagunemiskatse proovidest DNA eraldamiseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Natural horizontal transfer of the pheBA operon(2004) Peters, Maire; Nurk, Allan, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Seiratava loodusliku tervenemise potentsiaali hindamine likvideerimaks naftareostust Gröönimaa rannikul(Tartu Ülikool, 2020) Simoniš, Edith; Truu, Marika; Nõlvak, Hiie; Peeb, Angela; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKeskkonna reostumine nafta ja selle saadustega on levinud probleem kogu maailmas. Kõige enam satub merekeskonda naftaühendeid nafta tootmise, transportimise, ladustamise, töötlemise või kasutamise käigus. Naftaühendite sattumine merevette ja rannikule põhjustab mitmesuguseid negatiivseid mõjusid nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Mereranniku puhastamismistoimingud on kulukad ning aeganõudvad, mistõttu naftalekke korral on tähtis likvideerida naftareostust juba veest ning mitte lasta sellele jõuda rannikule. Sellele vaatamata võib naftareostus siiski jõuda rannikule, mis eriti polaaraladel on haavatava ökosüsteemiga ning raskesti ligipääsetavad. Seetõttu on üha enam hakatud kasutama bioloogilisi ohjemeetodeid, mis on sellistes tingimustes odavad ja keskkonnasõbralikud. Käesolevas töös hinnati seiratava loodusliku tervenemise potentsiaali Gröönimaa rannikul toornafta ja laevakütusega reostunud kividel kasvava biokile bakterikoosluse arvukuse, struktuuri ning nafta ja naftasaaduste lagundamise potentsiaali kaudu. Eksperimentaalses uurimuses kasutati kiltkiviplaate, mis kaeti toornafta ja laevakütusega (IFO 180) ning paigaldati Gröönimaa rannikule Nuuk’i ja Narsaq’i linna lähedale maksimaalse tõusu ja mõõnapiirile. Katse kestis 95 päeva ja selle aja jooksul võeti kuus korda igast katsekohast üles 2 mõlema töötlusega plaati keemilisteks ja 2 plaati mikrobioloogilisteks analüüsideks. Ülesvõetud plaatidel määrati järelejäänud nafta ja kütuse kogused. Mikrobioloogiliste analüüside jaoks võetud plaatidelt eemaldati esmalt biokile ning sellest kogu DNA. Bakterite arvukusi kiviplaatide biokiles hinnati 16S rRNA geenide arvukuste alusel. Lisaks analüüsiti kogu bakterikoosluse ja naftat lagundavate bakterite koosluse struktuuri bakterispetsiifiliste 16S rRNA geenide järjestuste primaarstruktuuri alusel ja naftat lagundavate bakteriperekondade arvukusi kiviplaatidel hinnanguliste arvukuste alusel. Töö käigus saadud tulemused näitasid, et Gröönimaa ranniku kividel kasvava biokile bakterikooslusel on potentsiaali lagundada toornaftat ja laevakütust IFO 180 just nende materjalide lagundamise teises (aeglasemas) etapis. Nii toornafta kui laevakütuse lagundamise potentsiaali mõjutasid oluliselt keskkonnatingimused ja kiviplaatide asukoht rannikul (veerežiim). Nuuk’i katsealal (nii mõõna- kui tõusupiiril) oli IFO 180-ga töödeldud plaatidel oluliselt (kaks suurusjärku) suurem nii kogu bakterite kui ka naftat lagundavate bakterite arvukus. Statistiline analüüs tõi välja olulise seose laevakütuse kao ja naftalagundajaid sisaldavate bakteriperekondade 16S rRNA geeni arvukusega Narsaq’i katseala mõõnapiirkonnas. Tuvastatud naftalagundajatest olid domineerivamad perekondade Erythrobacter, Flavobacterium, Loktanella, Roseobacter esindajad, keda on ka varem leitud 51 polaaraladel naftaga reostunud piirkondadest, kuid nende perekondade osakaal koosluses ja arvukus plaadil sõltus oluliselt töötlusest ja plaadi asukohast ning erines katsekohtade ja töötluste vahel erinevatel katse päevadel. Tulemuste põhjal saab järeldada, et Gröönimaa rannikul on potentsiaali looduslikuks tervenemiseks, kuna sealses keskkonnas on mitmed bakteriperekondade esindajad võimelised naftaühendeid lagundama. Lagundamise potentsiaal sõltub oluliselt reostuse tüübist ja keskkonnatingimustest, ennekõike veerežiimist (tõus ja mõõn) ja toitainete olemasolust ning bakterikoosluse kohastumusest vastavate ainete lagundamiseks. Kuna mikroorganismidel on võtmeroll naftaühendite biolagunemise protsessis, siis teadmised sellest, mis tingimustes ja millised bakterikooslused lagundavad naftat ja selle saaduseid, on vajalikud. Need teadmised aitavad naftareostuse korral valida optimaalset puhastusmeetodit ning seeläbi vähendada negatiivset mõju mere- ja rannikukeskkonnale.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Studies on phenol degradation genes of Pseudomonas sp. strain EST 1001(Tartu : Tartu Ülikool, 1992) Kivisaar, Maia; Heinaru, Ain, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ueber die Zersetzung einiger Schwefel- und Chlorverbindungen im Organismus : Inaugural-Dissertation zur Erlangung des Doctorgrades(Dorpat : H. Laakmann, 1863) Höppener, Johann