Sirvi Märksõna "biomass" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 24

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Abiotic factors controlling the cyanobacterial bloom occurrence in the Gulf of Finland
(2005) Lips, Inga; Kononen, Kaisa, juhendaja; Saat, Toomas, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aerjalalise Eurytemora affinis mõõtmete sesoonne ja pikaajaline varieeruvus Pärnu lahes
(2006) Põllupüü, Maria; Simm, Mart, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Community loss of the loose-lying red algae through the macroalgal beach casts in Väinameri area
(2006) Kersen, Priit; Martin, Georg, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Determination of saccharides in wood hydrolysis lignin by High Performance Liquid Chromatography
(2020) Aguraiuja, Annika; Puss, Kait Kaarel; Salmar, Siim
Biomass from a tree contains three main components: cellulose, hemicellulose, and lignin. Lignin is an abundant material which is mainly produced as a by-product of the paper and pulp industry. Most of the lignin that is currently extracted, is burned as a low energy fuel, but lignin has a much bigger potential. The lignin used in this work is produced for valorisation purposes. The valorisation of lignin into beneficial products such as biofuels, chemicals and bio-based polymers is an important topic as the planet is running out of other limited resources such as fossil fuels. To be able to apply lignin, the additives in the lignin must be known. The pre-treatment processes applied to wood biomass change lignin structure and leave behind saccharides and other contaminants. The amount and types of free saccharides in lignin is important to know so that the lignin can be purified, and the saccharides used for other purposes. High performance liquid chromatography is an efficient technique for the determination of saccharides in lignin. In estonian: Puitbiomass koosneb kolmest põhikomponendist: tselluloos, hemitselluloos ja ligniin. Ligniini toodetakse kõrvalsaadusena tselluloosi- ja paberitööstuses. Suurem osa ligniinist kasutatakse ära madala energiasisaldusega kütusena, kuid ligniinil on tegelikult palju suurem potentsiaal. Antud töös uuritud ligniin on toodetud väärindamise eesmärgil. Ligniini muutmine kasulikeks toodeteks nagu biokütused, kemikaalid ja biopolümeerid on oluline teema, kuna fossiilsed kütused hakkavad vaikselt otsa saama. Enne, kui saab hakata ligniinist tootma kasulike materjale või kemikaale, on vaja teada ligniinis olevaid lisandeid. Ligniini eraldamisel rakendatud eeltöötlusprotsessid muudavad ligniini enda struktuuri, jätavad maha vabasid suhkruid ja muid lisandeid. Ligniinis olevate vabade sahhariidide kogust ja tüüpi on oluline teada, et oleks võimalik ligniini ennast rikastada ja antud suhkruid kasutada muudel eesmärkidel. Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia on tõhus meetod suhkrute määramiseks ligniinis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Energiaallikas biomass
(Tartu Ülikool, 2013-05-14) Velling, Siiri; Vaasma, Taavi
BeSt programmi raames loodud õpiobjekt annab ülevaate biomassi rakendusvõimalustest; selgitab biomassi muundamisprotsesse; analüüsib biokütuste eeliseid, puudusi ja mõju keskkonnale; käsitleb biomassi tootmise erinevaid tehnoloogilisi lahendusi; sisaldab põlemisreaktsioonide arvutusi; annab ülevaate energiakultuuridest, mida saab kasvatada Eestis. Õpiobjekti maht on 0.15 EAP (4 akadeemilist tundi õppija tööd) ja sihtrühmaks eelkõige keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilased.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Energiataimede erisuguseid kasutusvõimalusi
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2007) Levisto, Liisa; Filippov, Leo, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Evolutionary life-strategies of autotrophic planktonic microorganisms in the Baltic Sea
(Tartu : Tartu University Press, 1997) Olli, Kalle
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fine root structure, dynamics and proportion in net primary production of Norway spruce forest ecosystem in relation to site conditions
(Tartu : Tartu University Press, 2003) Ostonen-Märtin, Ivika; Lõhmus, Krista, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Importance of structural features of leaves and canopy in determining species shade-tolerance in temperate deciduous woody taxa
(Tartu : Tartu University Press, 1996) Niinemets, Ülo
listelement.badge.access-status Embargo ,
Lääne-Eesti looniitude (Filipendula vulgaris-Trifolium montanum ass.) produktsiooni määramine spektrofotomeetria abil
(Tartu Ülikool, 1993) Raam, Liivika; Pärtel, Meelis, juhendaja; Zobel, Kristjan, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metsa alustaimestiku liigirikkuse ja biomassi sõltuvus koosluse ja keskkonna heterogeensusest erineva inimmõju tingimustes
(2006) Kalle, Heikki; Zobel, Martin, juhendaja; Moora, Mari, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Multilayer plant community structure and functioning in different habitats
(Tartu Ülikool, 1995) Aan, Anne; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Päideroo kasvatamine Keressaare jääkturbaalal - veetaseme tõstmise mõju taimede kasvule ning süsiniku sidumisele
(Tartu Ülikool, 2020) Jürgenson, Madli; Ostonen-Märtin, Ivika, juhendaja; Maddison, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Päideroogu (Phalaris arundinaceae) kasutatakse energiakultuurina ning freesturbaväljade taimestamiseks. Päideroo edukaks kasvuks on oluline teada, millistes niiskustingimuses kasvab taim kõige efektiivsemalt. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida päideroo kasvu väetatud aladel kõrge ja madala veetaseme tingimustes. Teiseks eesmärgiks oli analüüsida, kuidas veetaseme tõstmine mõjutab päideroo maapealse ja maa-aluse biomassi dünaamikat ja süsiniku sisaldust. Antud töös on analüüsitud päideroo kõrguskasve, maapealsete ja maa-aluste biomasside väärtuseid, aastast produktsiooni, juur/võsu suhteid ja biomasside C kontsentratsioone kõrge ja madala veetaseme tingimustes. Analüüsi tulemusel leiti, et päideroo kasv ja produktsioon olid suurimad kõrge veetasemetega aladel.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Phytoplankton of Kuressaare Bay (northern Baltic Sea)
(Tartu Ülikool, 1997) Trei, Tiia; Kukk, Erich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Rohurinde biomassi ja lehepinna dünaamika kuuse-kase segametsa aegreas
(Tartu Ülikool, 2004) Raime, Kairi; Kull, Olevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Saaremaa märgalade biomassi produktsioon ja selle energeetilise kasutamise võimalus
(Türi : Tartu Ülikooli Türi kolledž, 2001) Kask, Livia; Mauring, Tõnu, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Selecting potential summer phytoplankton eutrophication indicator species for the northern Baltic Sea
(2006) Toming, Kaire; Jaanus, Andres, juhendaja; Saat, Toomas, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Süsiniku akumuleerumine Narva karjääri männikultuuride aegreas
(2005) Karu, Helen; Kull, Olevi, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Synthesis and investigation of polymers from different cyclic bio-based monomers
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-03) Sedrik, Rauno; Vares, Lauri, juhendaja; Jannasch, Patric, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Peamiselt fossiilsetel ressurssidel põhineva plasti tarbimise kiire kasv ei ole jätkusuutlik. Seetõttu on vajalik leida alternatiivsed lähteressursid, mis ei oleks keskkonnale negatiivse mõjuga ja mis oleks osa süsiniku ringmajandusest. Uute polümeeride loomisel tuleb rõhku panna ka nende taaskasutusele ja (bio)lagunemisele, et vähendada plastjäätmetega seotud probleeme ja jõuda jätkusuutliku tulevikuni. Selles töös uuriti erinevaid biomassist saadavaid keemilisi ühendeid, et leida alternatiive nõudlikes rakendustes kasutatavatele plastidele. Töös kasutatud monomeeride põhiomaduseks on nende tsükliline struktuur, mis peaks parandama nendest valmistatud materjalide omadusi, näiteks tõstma klaasistumistemperatuuri. Biopõhiste polümeeride arenduses pöörati erilist tähelepanu nende võimalikule taaskasutatavusele, madalale keskkonnajalajäljele ning toksilisusele – need omadused on olulised konkureerides olemasolevate tarbeplastikutega. Kokkuvõtvalt valmistati erinevad biopõhisest toormest polümeerid, mille teatud omadused olid fossiilsetest polümeeridest paremad ja seetõttu võiksid tulevikus ka neid mõnedes valdkondades asendada.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Taimekoosluste produktsioon ja liigirikkus Väike-Emajõe lamminiidul
(Tartu Ülikool, 1996) Kattel, Sirje; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond