Sirvi Märksõna "biomaterjalid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biomehaanika alused ja biomaterjalid
(Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2011) Vain, Arved
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Electrospun gelatin cross-linked by glucose
(2016-07-07) Siimon, Kaido; Järvekülg, Martin, juhendaja; Mäeorg, Uno, juhendaja; Laidmäe, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Biolagunevad nanokiudmaterjalid võimaldavad lisaks mitmetele uutele rakendustele, näiteks koeanaloogide valmistamine meditsiini rakendusteks ja vigastatud taimede ravimine, ka paljude keskkonnaohtlike materjalide asendamist keskkonnale täiesti ohutute materjalidega, mida võib nimetada bioplastideks. Želatiin on proteiin, mida saadakse kollageeni hüdrolüüsi tulemusel, mis on sidekoe üks peamine komponent. Želatiin on seega täiesti looduslik ja sellest saab valmistada biolagunevaid, bioühilduvaid nanokiudmaterjale, mis ühtlasi on väga vastupidavad ja kasutatavad mitmes valdkonnas lisaks regeneratiivsele meditsiinile ja bioloogiale, näiteks kangana igapäevaelus ja filtritena tööstuses. Käesolevas töös valmistati želatiinist nanokiudmaterjal elektrospinnimise meetodil. Želatiin on vees lahustuv. Lahustumatuks saab želatiini muuta, tekitades polümeeriahelate vahele ristsidemed. Käesolev dissertatsioon põhineb avastusel, et elektrospinnitud želatiini on võimalik ristsidestada glükoosi abil, kuumutades materjali ahjus temperatuuril 170°C. Töö tulemusena leiti, et ristsidestumise määr sõltub glükoosikontsentratsioonist ja kuumutamise kestvusest. Maksimaalne ristsidestumise ulatus saavutatakse umbes 3 tunni kuumas ahjus hoidmise järel. Kangataolist, kergesti käsitletavat materjali on võimalik saada kuni 15% glükoosi sisaldavatest segudest. Keskmised kiudude läbimõõdud jäävad vahemikku 200-700 nm olenevalt želatiini ja lisandite kontsentratsioonist elektrospinnimise lahuses. Leiti, et glükoosiga ristsidestamine suurendab oluliselt elektrospinnitud želatiini mehaanilist tugevust. AlK(SO4)2 lisamine muudab glükoosiga ristsidestatud elektrospinnitud želatiini mehaaniliselt veelgi tugevamaks. Rakendusuuringute tulemusena leiti, et glükoosiga ristsidestatud elektrospinnitud želatiin on sobiv regeneratiivse meditsiini rakendusteks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fibrin glue of fish (Salmo salar) origin: immunological study and development of new pharmaceutical preparation
(2012-02-15) Laidmäe, Ivo
Fibriinliimid kuuluvad haavaliimide hulka, mis sisaldavad oma koostises põhitoimeainetena vere koagulatsioonivalke fibrinogeeni ja trombiini. Trombiini toimel tekib fibrinogeenist fibriin - võrgustik, mis peatab verevoolu haavast. Fibriinvõrgustik toimib kui esmane maatriks, kuhu kinnituvad trombotsüüdid ja muud vere vormelemendid, tagades verevoolu peatumise haavast ning luues keskkonna haava migreeruvatele rakkudele ja toetades sellega loomulike haavaparanemismehhanismide käivitamist. Lisaks hemostaasi tagamisele on viimasel kümnendil hakatud fibriinliime uurima kui sobilikke materjale haavade paranemise kiirendamiseks ning substraadina biotehnoloogiliselt kudede valmistamiseks ja hemostaatiliste sidemete ning plaastrite valmistamiseks. Nagu kõik bioloogilise päritoluga ravimid võivad fibriinliimid kujutada endast ohtu patsiendile. Lisaks kontaminatsiooniohule kaasneb fibriinliimidega ka immunoloogiliste reaktsioonide teke. Võõrvalkude kasutamine põhjustab reeglina antikehade tekke, mis omakorda võivad seostuda vastavate endogeensete valkudega ja ohustada patsiendi koagulatsioonisüsteemi. Mõned aastad tagasi leiti, et Atlandi lõhe verest eraldatud fibrinogeen ja trombiin võiksid olla sobivad alternatiivid inimese ja veise verest saadavatele proteiinidele. Käesolevas töös uuriti lõhe vereplasmast eraldatud fibrinogeeni ja trombiini kui uudse fibriinliimi tootmisallika ohutust. Töös hinnatakse lõhe valkude korduva manustamise mõju immuunsüsteemile erinevates loommudelites ja uudse ravimvormi valmistamise võimalust. Tulemused näitavad, et pärast lõhe valkude kaht järjestikust manustamist tekivad katseloomade vereplasmas ootuspäraselt antikehad lõhe fibrinogeeni ja trombiini vastu. Kuigi üksikute katseloomade plasma antikehad on võimelised nõrgalt seostuma ka vastavate endogeensete valkudega, ei oma need ristreaktsioonid inhibeerivat või neutraliseerivat mõju katseloomade koagulatsioonisüsteemile. Töö tulemustest võib järeldada, et lõhe vereplasma baasil valmistatud fibriinliim ei oma korduval manustamisel kahjulikku mõju katseloomadele. Lõhe fibrinogeeni ja trombiini sisaldav fibriinliim on väärtuslik materjal uudsete meditsiinis perspektiivsete biomaterjalide väljatöötamiseks koos teiste polümeeridega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fiibrilise želatiin-hüdroksüapatiit komposiitmaterjali arendamine
(Tartu Ülikool, 2019) Martens, Märt-Erik; Järvekülg, martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Life within 3D-printed engineered living materials based on micellar hydrogels
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-07) Priks, Hans; Tamm, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aastakümneid on üleilmne majandus järginud lineaarset majandusmudelit – võta, kasuta, viska ära. See lähenemine on olnud lühiajaliselt väga tõhus, kuid on pikaajaliselt keskkonnale laastav. Fossiilkütused on käivitanud meie tööstuse, plastid on kujundanud meie maailma ning tarbimiskultuur on loonud hiiglaslikud jäätmemäed. See areng on aga tulnud kalli hinnaga: tõusvad temperatuurid, ebastabiilsed ilmamustrid ja degradeerunud ökosüsteemid. Paljude jaoks peitub jätkusuutlik lahendus ringbiomajanduse kontseptsioonis, kus bioloogilised ressursid asendavad fossiilkütused tööstuse selgroona ning ressursse hoitakse ringluses võimalikult kaua. Niisuguse ülemineku keskmes on biotehnoloogia. Elusad mikroorganismid (näiteks bakterid, pärmid, vetikad) ja eukarüootsed rakud (näiteks imetajarakud) – võivad toimida miniatuursete tehastena, mis muudavad taastuvad lähteained väärtuslikeks toodeteks. Geenitehnoloogia ja sünteetilise bioloogia areng on võimaldanud neid elusaid süsteeme üha suurema täpsusega suunata tööstus- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks, laiendades bioloogilisel teel saavutatavate toodete ja funktsioonide spektrit. Kuid ka elusrakkudel on piirangud. Tootlikkuse säilitamiseks vajavad nad tavaliselt hoolikalt kontrollitud ja steriilset keskkonda. Aja jooksul, eriti keerukates või muutuvates tingimustes, võib nende jõudlus geneetilise ebastabiilsuse ja mutatsioonide kuhjumise tõttu halveneda, viies funktsionaalsuse kaoni või kontrollimatu paljunemiseni. Lisaks on bioturvalisuse tagamine ja geneetilise materjali lekkimise vältimine looduslikesse ökosüsteemidesse jätkuv väljakutse. Need piirangud rõhutavad materjalipõhiste strateegiate vajadust – näiteks rakkude kapseldamine konstrueeritud elusmaterjalidesse (ingl. k. engineered living materials, ELMs), mis pakuvad füüsilist kaitset, vabanemisekontrolli, keskkonnatingimuste puhverdamist ja stabiilseid mikrokeskkondi, suurendamaks nende sünteetiliste bioloogiliste süsteemide töökindlust. Elusmaterjalides rakendamiseks on uuritud mitmesuguseid biopõhiseid ja biopolümeerseid materjale. Paraku ei ole enamik neist bioloogiliselt inertsed ning võivad seetõttu olla vastuvõtlikud mikroobsele degradeerumisele või nende samade organismide põhjustatud ensümaatilisele lagunemisele, keda nad on mõeldud majutama, mis omakorda piirab nende kasutamist pikaajalistes biotootmise protsessides. Käesolev töö uurib UV-ristsidestatavaid mitsellaarseid hüdrogeele kui struktuurseid platvorme ELM-ide 3D trükkimiseks. Töö keskendub sellele, kuidas mitsellaarsed hüdrogeelid suunavad rakkude ruumilist organiseeritust, paljunemist, fenotüüpi ja metabolismi. Laiem eesmärk oli määratleda disainireeglid skaleeritavate, ruumiliselt organiseeritud ja metaboolselt programmeeritavate elussüsteemide loomiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põllutöömasinate teooria ja tehnoloogilise arvutuse alused. 1. [osa], Üldisi küsimusi ja teatmematerjale
(1970) Reintam, Aimu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The effects of microenvironment on skin cells
(2015-04-23) Reemann, Paula
Peamised rakud inimese nahakoes on keratinotsüüdid, melanotsüüdid ja fibroblastid. Kõigil kolmel rakutüübil on oma spetsiifiline ülesanne nahakoes: tihedalt mitmekihilise struktuurina paiknevad keratinotsüüdid tagavad organismile esmase kaitse väliste keskkonnamõjude, sealhulgas patogeenide eest; pigmendisünteesi eest vastutavad melanotsüüdid; ning fibroblastid, mis on peamised rakuväliste valkude tootjateks. Kuid ülesandeid, mida naharakud peavad täitma, on kordades rohkem ning paljud neist pole veel teada või vajavad täiendavaid uuringuid. Selleks, et rakud oma spetsiifilisi funktsioone täita saaksid, on vajalik koele omase võrkja tugisüsteemi – rakuvälise maatriksi olemasolu. Väga oluline on rakkude õige funktsioneerimine tagada tehiskude arendamisel. Vajadus nahakoe siirdamiste järele on maailmas üha suurenemas. Biotehnoloogilisel teel saadud nahakoest soovitakse leida abi nii suurte põletuste, krooniliste haavandite kui ka kaasasündinud ja omandatud nahadefektide ravis. Käesoleva uurimistöö laiemaks eesmärgiks oli töötada välja nahale iseloomulike keemiliste ja füüsikaliste omadustega struktuurne materjal, mis võimalikult hästi imiteeriks füsioloogilist rakuvälist maatriksit. Selleks, et eelnevalt teada saada rakkude võimalikud ülesanded, tegime kindlaks rakkudes ekspresseeruvad geenid kogu transkriptoomi tasemel. Arendasime välja biosobivad materjalid ning hindasime neil kasvatatud naharakkude bioloogilisi omadusi – elulemust, paljunemist, morfoloogiat. Kokkuvõtteks, rakuvälise keskkonna omadused mõjutavad oluliselt rakkude kasvu, paljunemist ning morfoloogiat. Selleks, et saavutada füsioloogilisele nahale võimalikult sarnaselt funktsioneeriv nahaanaloog on lisaks keemilistele omadustele ülioluline saavutada ka koele iseloomulik struktuursus ja mehaanilised omadused.