Sirvi Märksõna "corruption" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Corruption and economic growth: new evidence from satellite data
(Tartu Ülikool, 2021) Denysenko, Danyl; Ashyrov, Gaygysyz, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Corruption and firm innovation: evidence from post-Soviet countries
(2021) Aghazada, Elchin; Ashyrov, Gaygysyz
In view of the missing consensus on how corruption relates to firm innovation, this paper empirically studies the relationship between petty corruption and product, process, marketing and organizational innovations in the post-Soviet region. Exploiting crosssectional firm-level data from the fifth round of the Business Environment and Enterprise Performance Survey (BEEPS V), the paper argues that institutional context has utmost importance when approaching this link. Probit estimations for a full sample of post-Soviet countries indicate a positive link between bribes and firm innovation. Considering variations in institutional development levels, the paper distinguishes three clusters of countries within the region with respect to the quality of institutional structures based on Worldwide Governance Indicators (WGI) data from the World Bank. The results reveal that the greasethe- wheel effect of bribery on firm innovation strongly remains in countries with weak institutional quality. To explore this link further, the paper made several additional estimations and robustness checks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Corruption and types of innovation: evidence from post-Soviet countries
(Tartu Ülikool, 2020) Aghazada, Elchin; Ashyrov, Gaygysyz, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
In the view of a missing consensus on how corruption relates to firm innovation, this paper empirically studies the relationship between petty corruption and product, process, marketing and organizational innovations in post-Soviet region. Exploiting cross-sectional firm-level data from the fifth round of Business Environment and Enterprise Performance Survey (BEEPS V), the paper finds that bribery increases the probability of introducing all four innovation types in the overall post-Soviet region. Considering variations in institutional development levels, the paper distinguishes three clusters of countries within the region respect to the quality of institutional structures based on Worldwide Governance Indicators (WGI) data of World Bank. Results reveal that bribery “greases the wheels” of only organizational innovation in the countries with strong institutional environment. The paper suggests that while the quality of institutions are good enough to prevent using bribery as a tool to foster product, process and marketing innovations, there is still room for improving institutions concerning organizational innovation. In the countries with moderate institutions, the correlation between bribery and product innovation is positive and statistically significant. Institutions concerning product innovations ought to be strengthened in this country cluster. Similar to the overall post-Soviet region, bribery encourages all four innovation types in the countries with weak institutional structures. So, fight against corruption needs to be braced and institutions should be improved to adhere global standards in order to halt corruption’s positive link to firm innovation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Does corruption hinder firm energy efficiency? Evidence from Vietnam
(2022) Ashyrov, Gaygysyz; Poltimäe, Helen
Energy efficiency is an important issue for developing countries like Vietnam, where the economy is thriving, but energy efficiency is still low. Firms should invest in energy efficiency measures, but the desired level is not reached. While the economic determinants of firms’ investments in energy efficiency have been researched, the role of the institutional setting has not gained so much attention. By employing data from Vietnamese small and medium-sized enterprises that has been administered in 2015, this article investigates how corruption, as a sign of institutional dysfunctionality, is associated with the energy efficiency in firms. Results of a bivariate binary probit estimation revealed that bribery increases the likelihood of energy efficiency environmentally friendly investments. However, findings from instrumental variable two stage least squares estimations demonstrate that bribery increases the cost of the investments. Hence, in the long run, corruption might have a deterring effect on energy efficiency investments by firms.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elite capture of aid in Kyrgyzstan: the impact of foreign development aid on civil society in the Central Asian republics
(Tartu Ülikool, 2023) Kääriäinen, Juho Petteri; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Essays on firm-level corruption
(2020-07-13) Ashyrov, Gaygysyz; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Korruptsiooni on peetud üheks suuremaks majandust pärssivaks probleemiks, mis levib kiiresti ja takistab majanduse arengut. Korruptsioon läheb majandusele väga palju maksma. Näiteks on hinnatud, et pistise andmise ja võtmisega seonduv, mis on vaid üks korruptsiooni vorme, läheb aastas maksma üle triljoni USA dollari, mida on veidi enam kui oli Hollandi SKT aastal 2019. Korruptsioon riigis ei ole vaid majanduslik nähe, seda võib iseloomustada ka kui tulemust – kui riigi seadusandlike, majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste institutsioonide peegelpilti. Seega on korruptsiooni võimalik käsitleda kui institutsioonide toimimisriket ja selle erinevaid külgi tuleks enne ebasoodsate tagajärgede leevendamiseks lahenduste pakkumist põhjalikumalt uurida. Vaatamata sellele, et korruptsiooni ei ole selle keerukuse tõttu võimalik ühe väitekirjaga lõpuni uurida, annab see doktoritöö huvitava ülevaate korruptsiooniga seotud uurimisprobleemidest – vaadeldes erinevaid seoseid korruptsiooni ja ettevõtete vahel. Selle töö raames uuritud intrigeerivad küsimused kõlavad näiteks nii: „Kas korruptsioon leiab aset ainult era- ja avaliku sektori vahel või võib see toimuda ka erasektori sees? Missugused mehhanismid ja kaalutlused sunnivad firmajuhte korruptiivseid vahendeid kasutama? Kas on mingeid erinevusi välismaiste ja siseriiklike omanikega firmade korruptiivses käitumises? Kas korruptsiooni tüüp mõjutab firma tegevust?“ See väitekiri proovib selliste küsimuste tõstatamisega anda erasektori korruptsioonist tervikpildi, mis saab alguse korruptsioonile eelneva otsustusprotsessiga ja lõpeb tagajärgedega firma tulemustele. Selle väitekirja, mis koosneb neljast empiirilisest juhtumipõhisest uurimusest, eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade korruptsiooni isiklikumast poolest – firmajuhi otsuse langetamise protsessist kuni tagajärgedeni, mida see endaga firma tegevusele kaasa toob. I ja II uurimus tegelevad juhtimise rolli uurimisega seoses korruptsioonisuunaliste kaalutluste ja kalduvustega, III ja IV uurimus keskenduvad korruptsiooni mõju tagajärgede uurimisele firma tulemustele. Oluline on märkida, et uurimustes on peamiselt kasutatud andmeid endistest kommunistlikest maadest, kus korruptsioon on laialt levinud probleem. Seega võivad uurimuste tulemused aidata tõsta teadlikkust sellest visalt kaduvast probleemist ja valida sellistes riikides korruptsioonivastaseid toimimisstrateegiaid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Explaining Corruption: Opportunities for Corruption and Institutional Trust
(2013-03-19) Sööt, Mari-Liis
Doktoritöö eesmärk on täiendada korruptsiooniteooriat, selleks analüüsitakse korruptsioonivõimalusi ning uuritakse usalduse ja korruptsiooni vahelisi seoseid. Dissertatsioon põhineb autori kolmel eelretsenseeritavas rahvusvahelises teadusajakirjas avaldatud artiklil ning neid siduvas sissejuhatuses. Kõik kolm artiklit põhinevad autori empiirilistel originaaluuringutel. Doktoritöö uurimisküsimused on: (1) milline on õiguskaitseasutuste juhtide roll sellise organisatsioonikultuuri loomisel, mis tauniks korruptsiooni; (2) millised tegurid mõjutavad inimeste suhtumist korruptsiooni; (3) millised tegurid mõjutavad inimeste karistushinnanguid ning kas need hinnangud on varaste ja korruptantide suhtes erinevad? Doktoritöö sissejuhatuses lähtutakse James William Colemani (1987) valgekrae kuritegevust seletavast üldteooriast, mille peamisteks komponentideks on kultuur ja võimalused. Korruptsiooni puhul saab rääkida kahest peamisest kultuuripoolsest soodustajast ─ konkurentsikultuurist ning usaldusest. Korruptsiooni soosib vähene usaldus riigiinstitutsioonide vastu (inimesed, kes institutsioone ei usalda, on ka varmamad neid petma), aga ka vähene sotsiaalne usaldus (vähene usaldus inimeste vahel soosib samuti petmist) ning suurem nn omade usaldamine (soositakse neid, kes kuuluvad „siseringi“, nt parteisse) (Uslaner, 2001; Collins, Uhlenbruck & Rodriguez, 2009; Rothstein & Eek 2009; Bjørnskov, 2003; D’Hernoncourt & Méon, 2012; Marien & Hooghe, 2011). Kultuur võib luua soodsa tausta kuritegude toimumiseks, samal ajal võimalused kas soodustavad või pärsivad kuritegu. J. W. Colemanile tuginedes tulenevad korruptsioonivõimalused (1) seadustest ja nende rakendamisest, (2) sektoritest, (3) organisatsioonidest ja (4) ametikohtadest. Korruptsioonivõimalused on seotud näiteks seaduste selgusega, õiguskaitse ning kohtute sõltumatuse ja puhtusega, karistuste rakendamisega, otsustusprotsessi läbipaistvusega, vastutavusega, järelevalvega, vastutuse selgusega, värbamispõhimõtete ning õiglase palgaga, avalike vahendite kasutamisega, piiratud ressurssidega, finantstehingute eest vastutamisega, korruptsioonialase teadlikkusega, organisatsiooni protseduuridega jne. Doktoritöös leitakse: I Eesti õiguskaitseasutuste juhtide roll korruptsioonivastase organisatsioonikultuuri loomisel peaks olema märksa suurem, kui juhid oma rolli selles tajuvad. Uuring näitab, et juhid ei pea ennast korruptsiooni ennetava kultuuri aktiivseteks loojateks juhitavates organisatsioonides. Nad peavad korruptsiooni väljastpoolt pealesurutud teemaks, kus juhid ise on vaid passiivsed osalised. Leiti, et (1) juhid peavad korruptsiooni madalama taseme ametnike probleemiks, (2) juhid usuvad, et võime korruptsiooni ennetada tuleneb seaduste tundmisest ametnike poolt, (3) juhid arvavad, et kontrollimeetmed on parim vahend korruptsiooni vähendamisel. Selline mõtteviis omakorda tingib õiguskaitseasutuste suurema rõhuasetuse madalama taseme korruptsiooni uurimisele ning suurema rõhuasetuse kontrollimeetmetele. II Avaliku sektori töötajate korruptsioonialast teadlikkust ning suhtumist korruptsiooni mõjutavad usaldus riigiinstitutsioonidesse, vanus ja rahvus. Suurem usaldus institutsioonide vastu toob kaasa negatiivsema suhtumise korruptsiooni ning täpsema arusaamise, mis korruptsioon on. Põhjus, miks usaldus mõjutab ametnike korruptsiooniteadlikkust ja sallimatust korruptsiooni suhtes, tuleneb ilmselt sellest, et usaldavamatel inimestel on ootused vastavate institutsioonide suhtes kõrgemad, mistõttu moraalinormide rikkumine vastavate institutsioonide esindajate poolt toob kaasa ka karmima hukkamõistu. III Eesti elanikud soovivad korruptantidele karmimaid karistusi kui varastele. Sugu, rahvus ja vastaja sissetulek on parimad karistushinnangute prognoosijad korruptantide puhul, samas kui varaste puhul on selleks poliitiline usaldus. Põhjus, miks poliitikuid rohkem usaldavad inimesed soovivad kergemaid karistusi varastele, võib peituda nende üldiselt suuremas heaolutundes ja rahulolus ning väiksemas kuritegevushirmus. Samas ei anna need tulemused põhjust arvata, nagu poliitiline usaldus ei mõjutaks korruptantidele antavaid karistushinnanguid, vaid selle taga võib olla keerulisem suhe. Näiteks üks põhjus, miks mitte-eestlased sooviksid karmimaid karistusi korruptantidele võrreldes eestlastega, võib tuleneda nende võimust võõrandumises, seega viidates kaudselt poliitilise usalduse puudumisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Role of institutions in the corruption and firm innovation nexus: evidence from former Soviet Union countries
(2022) Aghazada, Elchin; Ashyrov, Gaygysyz
In view of the missing consensus on how corruption relates to firm innovation, this paper empirically studies the relationship between petty corruption and product, process, marketing and organizational innovations in the post-Soviet region. Exploiting cross-sectional firm-level data from the fifth round of the Business Environment and Enterprise Performance Survey (BEEPS V), the paper argues that institutional context has utmost importance when approaching this link. Probit estimations for a full sample of post-Soviet countries indicate a positive link between bribes and firm innovation. Considering variations in institutional development levels, the paper distinguishes three clusters of countries within the region with respect to the quality of institutional structures based on Worldwide Governance Indicators (WGI) data from the World Bank. The results reveal that the grease-the-wheel effect of bribery on firm innovation strongly remains in countries with weak institutional quality. To explore this link further, the paper made several additional estimations and robustness checks.