Sirvi Märksõna "creative process" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Manifestaciones del proceso de escritura en la narrativa breve catalana actual
(2013-04-03) Kotta, Merilin
Doktoritöö uurib kirjutamisprotsessi motiivi katalaanikeelses lühijutus ja otsib vastust küsimusele, milline üldpilt kirjutamisprotsessist kui fiktsioonimaailmade loomest uuritavates tekstides antakse. Tegu on tänaseni vähe käsitletud uurimisvaldkonnaga. Samal ajal võib motiivi pidada laialt levinud kirjandusnähtuseks, mis ületab ühe kirjandussüsteemi ja žanri piirid. Käesolevas töös tulevad vaatluse alla 58 teksti, mis on ilmunud ajavahemikus 1985-2009 22 autori sulest, kes pärinevad kolmest erinevast katalaanikeelsest piirkonnast (Kataloonia, Valencia ja Baleaari saared). Uurimus on kvalitatiivne ja kuulub võrdleva kirjandusteaduse (tematoloogia) harru. Samas lähtub see multidistsiplinaarsest perspektiivist, võtab aluseks kirjutamisdidaktikas käibel oleva kognitiivse kirjutamismudeli, mis jagab kirjutamisprotsessi kolmeks, sageli kattuvaks alaprotsessiks: kavandamine, sõnastamine ja redigeerimine, ning kohandab selle motiiviuurimisele. Üldpilt, mis tekstides kirjutamisprotsessi kohta avaldub, on suhteliselt mitmekesine. Uurimuse jooksul joonistub välja üheksa tüüpilist joont. Viis nendest – kirjutamise kui tegevuse (1) eesmärgipärasus, (2) (kunstiline) vabadus, (3) subjektiivsus, (4) reflektiivsus ja (5) dünaamilisus – avalduvad kirjutamise iga alaprotsessi kaudu. Nimetatud joonte rõhutamine juhib ideaalse lugeja tähelepanu mis tahes kirjaliku teksti kunstlikkusele. Samuti levib lühijuttudes kirjanduslikule ja sotsiokultuurilisele tüüpkäsitlusele vastav kujutlus kirjutamisest kui (6) vaikust nõudvast, üksildasest ja (7) kannatust põhjustavast tegevusest, mis seostub keskendumisvajaduse, aga ka inspireeritud teadvuse oleku ajutisuse, etteantud reeglite ja kohustusega kirjutada. Kujutlus kirjutamisest kui (8) moraalsest vastutusest (missioon, spionaaž, kuritegu) juhib tähelepanu loominguvabaduse eetilistele piiridele, kirjutamise interpersonaalsele funktsioonile ja (9) avatusele (teose erinevad tõlgendamisvõimalused). Lisaks fiktsioonimaailmade kunstlikkuse rõhutamisele, püüavad kirjutamisprotsessi kujutavad tekstid seega ka kindlaks määrata kirjaliku sõna kohta ühiskonnas ja peegeldavad retseptsiooniteooria mõjusid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of routines, demands and resources in work stress among Estonian journalists
(2018-12-06) Ivask, Signe; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Uurijad on teadusmaailmas ajakirjanduse kohta juba pikemat aega nentinud, et see on muutuste keerises. Ajakirjandust (nagu ka muid valdkondi) on tabanud tehnoloogilised uuendused ja proovikivid, mis on omakorda tööülesannetele mõju avaldanud. Sellele kõigele lisandub uue tõhusa ärimudeli otsimine, millega praegu meediaettevõtted silmitsi seisavad. Väitekirja eesmärk on uurida ajakirjanikke, kes kõikide nende muutuste kiuste teevad väga olulist tööd – toimetavad auditooriumini informatsiooni ühiskonnas toimuva kohta. Doktoritöö täpsem eesmärk on uurida ajakirjanike töörutiini ja stressi, selgitada välja nõudmised ning ressursid uudise loomise protsessis ja analüüsida professionaalset tagasi- ja edasisidet ajakirjanike töös. Nii stressitekitavate kui ka töös toetavana mõjuvate tegurite väljaselgitamiseks ja analüüsiks kasutan töö nõudmiste-ressursside (job demands-resources) teooriat. Kasutasin töös nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid, mis andsid mulle ühtviisi nii andmeid laiema konteksti kohta kui ka detailset materjali ajakirjaniku töö, stressi, nõudmiste ja ressursside kohta. Töös tuli välja, et muutuste ja uute nõudmiste tõttu pole minu valimite ajakirjanikel veel tõhusaid rutiine välja kujunenud. Tõhusad rutiinid tähendavad seda, et ajakirjanikud suudavad kiiresti opereerida mitmete meediumide vahel, vältides negatiivset stressi või vähemalt selle kuhjumist. Ühtlasi tunnetasid ajakirjanikud mitmekülgseid tehnoloogilisi oskusi positiivsete omadustena ja intervjuudes nenditi, et ka toimetustes peetakse neid olulisteks. See viis aga ka tõsiasjani, et eri vanuses ja kogemusega inimestel tekib stress erinevatest nüanssidest: noortel pigem sellest, et töötatakse eri meediumidega ja seetõttu tehakse rohkem tööd; vanematel pigem sellest, et kohati võib oskuste vähesus või mitte nii tõhus ja kiire reaktsioon eri meediumides tekitada tööl jätkamise suhtes ebakindlust. Professionaalset edasi- ja tagasisidet, mida peavad töö nõudmiste-ressursside teooria autorid üheks oluliseks toetavaks teguriks tööl, said ajakirjanikud minu uuringutes väga vähe. Klõpsustatistika on küll tagasiside tehtud tööle, ent ei sisalda endas piisavalt informatsiooni, millest ajakirjanik võiks õppida, et ennast professionaalselt arendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Von der Semantik der textlichen und musikalischen Symmetrie der Bachkantate "Gottes Zeit ist die allerbeste Zeit" (BWV 106)
(Klett-Cotta, 2010) Siitan, Toomas