Sirvi Märksõna "depressioon" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 133

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
129S6 ja C57BL/6 hiireliinide võrdlusuuring erinevates depressioonitestides
(Tartu Ülikool, 2013) Lorenz, Anna - Liisa; Raud, Sirli, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Teadus- ja tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajupiirkondade pikaajalise energeetilise aktiivsuse kaardistamine ning võrdlus serotoniindefitsiidtsetel ja ulukalleelsetel isastel hiirtel
(Tartu Ülikool, 2020) Koplimets, Carolina Kristina; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Depressioon ja ärevushäire on kompleksse etioloogiaga psüühikahäired, mille farmatseutiline ravi pole seni andnud universaalselt rahulduspakkuvaid tulemusi. Serotoniin ja sellega seotud ajuringete uurimine, mida on eksperimentaalselt muudetud, võib anda juhtlõngu nende psüühikahäiretega seotud piirkondadest ja võimaldada välja töötada efektiivsem ravi. Selle töö raames uuriti 12 ulukalleelseid ja 12 serotoniini katalüüsis reaktsiooni kiirust määrava TPH2 ensüümi kodeeriva TPH2 geeni nokaudiga hiiri tsütokroom c histokeemia abil, mis võimaldas näha aju pikaaegset energiametabolismi. Leiti statistiliselt oluline energiametabolismi erinevus raphe-tuumades, kuid teistes emotsioonitöötlusega seotud piirkondades nagu amügdala, striatum, stria terminalise sängituumad ja ventral pallidum ei ilmutanud statistiliselt olulist vahet erinevate genotüüpidega hiirte vahel. Lisaks olid osade ajupiirkondade ühenduvus KO hiirtel WT hiirtest suurem, viidates 5-TH defitsiiti kompenseerivatele mehhanismidele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seos koolirahulolu, depressiivsuse ja ärevusega teismelise eas olevatel koolilastel
(Tartu Ülikool, 2014) Randmäe, Delia; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The objective of this research is to identify which symptoms have more impact on school satisfaction: inattention/concentration difficulties or hyperactivity/impulsivity, and are there any differences between boys and girls on this point. The representative sample is used in this research – younger cohort children on age 15 from the Research of Estonian Children Personality, Behavior and Health (2004). The measurement instrument is hyperactivity scale (af Klitenberg, 1998), SNAP-IV scale (Swanson, 1995), BDI scale (Beck, 1961), STAI scale (Spielbert et al, 1983) and School Questionnaire (University of Tartu, 1998). Boys suffer more on motor anxiety, inattention and concentration difficulties than girls. The girls reported more symptoms of depression and anxiety which had impact on relations with teachers and peers and marked less general satisfaction. Inattention/concentration difficulties and hyperactivity/impulsivity had significant impact on children´s general satisfaction and relations with teachers, but had no significant impact on relations with peers.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Anorexia nervosa väljutava ja piirava alatüübi võrdlus lähtuvalt perfektsionismi ja impulsiivsuse konstruktide mitmetahulisusest
(Tartu Ülikool, 2021) Nelke, Aule; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Perfektsionism ja impulsiivsus on mitmetahulised isiksuseomadused, mis võivad olla anorexia nervosa (AN) väljakujunemise riskifaktorid ning samaaegselt ka säilitavad faktorid, mis takistavad häirest paranemist (Fairburn & Harrison, 2003; Bardone-Cone et al., 2016). Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli võrrelda AN piiravat (restricting; AN-R) ja väljutavat (binge-eating/purging, AN-B/P) alatüüpi, lähtudes perfektsionismi ja impulsiivsuse konstruktide mitmetahulisusest. Lisaks hinnati depressiooni modereerivat mõju perfektsionismi ja impulsiivsuse alaskaaladele ning söömishäire sümptomitele. Valim koosnes 207 naisest, kellest 79 ja 18 olid vastavalt AN-R ja AN-B/P patsiendid ning 110 olid kontrollisikud. Uurimuse tulemusena ei leitud erinevusi AN-R ja AN-B/P patsientide vahel adaptiivses perfektsionismis ega düsfunktsionaalses impulsiivsuses. Küll aga leiti depressiooni modereeriv mõju kõikidele impulsiivsuse alaskaaladele (DFI, FI, BIS-11), osadele perfektsionismi alaskaaladele (vigade pärast muretsemine, vanemate ootused/kriitika) ning enamustele söömishäire sümptomite alaskaaladele (toitumise piiramine, toidu väljutamine, hõivatus kehakaalust). Depressiooni mõju kontrollimisel kadusid mitmed AN-R ja AN-B/P patsientide vahelised söömishäire sümptomite erinevused, indikeerides, et depressioon süvendab impulsiivsuse ja perfektsionismi mõju söömishäire sümptomitele. Erinevused impulsiivsuse ja perfektsionismi alaskaaladel kadusid suures osas just AN-R patsientide ja kontrollgrupi vahel, AN-R ja AN-B/P gruppide vahel olulisi muutusi ei toimunud, mis viitab AN-R patsientide sarnanemisele impulsiivsuse ja perfektsionismi poolest pigem kontrollgrupi kui AN-B/P patsientidega. Tulemustega on kooskõlas Soidla & Akkermanni (2020) uuring, kus leiti, et erinevalt AN-B/P patsientidest kuulub suur osa AN-R patsientidest impulsiivsuse ja perfektsionismi alusel hästi funktsioneerivasse klassi, kuhu kuulub ühtlasi enamus kontrollisikuid. Käesoleva töö tulemused toetavad seega liikumist kategoriaalselt häirete liigituselt dimensionaalse liigituse suunas, mis pooldab söömishäirega patsientide profileerimist ja klassidesse jaotamist isiksuseomaduste, nagu impulsiivsuse ja perfektsionismi alusel, et tagada paremad ravitulemused (Wildes et al., 2011; Wildes & Marcus, 2013; Soidla & Akkermann, 2020).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antecedents and concomitants of adult psychological distress
(2011-07-21) Luuk, Kersti
Dissertatsioonis käsitletakse psühholoogilise distressi (ärevuse ja depressiooni) seotust demograafiliste ja sotsiaal-majanduslike näitajatega, eluga rahulolu ning muude sotsiaalset kohanemist mõjutavate faktoritega Eesti elanikkonnas. Kuna naiste hulgas on distressi näitajad keskmiselt kaks korda kõrgemad kui meestel, pööratakse uurimuses erilist tähelepanu sugudevahelistele erinevustele ärevuse ja depressioonisümptomite ning eluga rahulolu ja oma elu üle kontrolli tajumise vahel. Uurimuse põhiandmestik pärineb kahest üleriigilisest terviseintervjuust: Eesti Terviseküsitlus 1996 ja 2006. 1996. a. Eestis läbi viidud terviseküsitluse tulemustest ilmnes kindel seos majandusliku olukorra ja psühholoogilise distressi, eluga rahulolu ning muude sotsiaalse kohanemise tunnuste vahel. Enim kannatasid ja ei olnud oma eluga rahul eakamad, üksikud, mitte eesti rahvusest ning majanduslikult mitteaktiivsed ja ilma tööta inimesed. 2006. a. terviseküsitlusest selgus, et distressinäitajad Eesti elanikkonnas olid 10 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Näiteks olulist depressioonisümptomaatikat viimase nelja nädala jooksul arvas endal olevat esinenud ainult 3,3 % küsitletud majanduslikult aktiivsetest meestest vanuses 18-65, võrreldes 6,7 % 1996 aasta terviseuuringust. Naiste vastavad näitajad olid 6,8% 2006. a. ja 14,9% 1996. a. Edasine vaimse tervise kolme olulise komponendi – kontrolliveendumuste, eluga rahulolu ja negatiivsete emotsioonide – omavaheliste seoste uurimine näitas, et naiste ja meeste heaolu ja vaimse tervise struktuur on üldiselt võrreldav, aga sisaldab ka olulisi erinevusi. Naiste eluga rahulolu mõjutas oluliselt rahulolu pereelu ja majandusliku olukorraga. Meestele omakorda olid oluliseks rahulolu allikaks ja stressi reguleerimise vahendiks vabaajategevused ning nendega rahulolu. Oluliselt erinesid ärevuse- ja depresssioonisümptomite ja eluga rahulolu omavahelised seosed meeste ja naiste vahel. Leitud erinevused võimaldavad seletada naistele iseloomulikku kõrgemat distressi meestega võrreldes ja kinnitavad „stressi taastootmise“ hüpoteesi passiivse ja emotsioonile suunatud toimetuleku kaudu. Nii meestel kui naistel olid isikliku kontrolli alahindamisega seotud uskumused mehhanismiks, mille kaudu lapsepõlve kahjustavad faktorid soodustasid ärevust ja depressiooni täiskasvanueas. Veelkord leidis kinnitust naiste tugevam haavatavus. Mitteturvaliseks peetud lapsepõlvekeskkond seostus isikliku kontrolli alahindamisega oluliselt rohkem naistel kui meestel. Naiste ebasoodsamat olukorda peegeldab ka nende suurem väljalangevus kõrge stressimääraga lennujuhi elukutsest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antidepressantide kasutamise mustrite ning nende lagundamises oluliste geenivariantide seosed elekterkrampravi läbimisega depressioonipatsientidel Eesti geenivaramu valimil
(Tartu Ülikool, 2022) Kahre, Elina; Lehto, Kelli; Krebs, Kristi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärevuse ja depressiooni testide tulemused 1997-2000 kaitstud üliõpilastööde andmetel
(Tartu Ülikool, 2013) Vool, Karmen; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti ärevus- ja depressioonitestide tulemusi aastatel 1997-2000 Tartu Ülikoolis kaitstud üliõpilastööde andmetel. Tähelepanu all oli Üldine Terviseküsimustik, Becki Depressiooniküsimustik ning Püsi- ja seisundiärevuse küsimustik. Koondvalimisse kuulusid 339 psühhiaatrilist patsienti, 119 somaatilise haigusega patsienti, 52 sclerosis multiplex patsienti, 126 ajateenijat ning 1382 normpopulatsiooni esindajat. Kasutatud testide skooride erinevuste olulisuste välja selgitamiseks leiti tulemuste vahelised efektisuurused ning statistilise olulisuse määrad. Märkimisväärsed erinevused esinesid üksnes Kantsi (1998) ning Sema (1999) somaatiliste patsientide vahel. Selle arvatavaks põhjuseks on nende valimite erinevus. Kantsi töös osalesid seljavaludega patsiendid enne ja pärast operatsiooni, Sema somaatilise valimi moodustasid aga erinevate, peamiselt südame-veresoonkonna haigustega, patsiendid. Töö üheks eesmärgiks oli lisaks uurida, kas ajateenijate ärevus- ja depressioonitase erineb normpopulatsiooni omast. Analüüsi tulemusena selgus, et ajateenistuses ilmnes üksnes kõrgem seisundiärevuse tase.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärevustundlikkuse roll ärevuse, depressiooni ja söömishäire sümptomite püsimisel
(Tartu Ülikool, 2023) Neemre, Marge; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bariaatriliste patsientide psühholoogilised profiilid lähtuvalt söömishäirete, depressiooni ja ärevuse sümptomitest
(Tartu Ülikool, 2025) Rästa, Lisbeth; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Reintam, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk oli tuvastada bariaatriliste patsientide seas psühholoogilised klassid lähtuvalt söömishäirete, depressiooni ja üldise ärevuse sümptomitest. Teiseks eesmärgiks oli võrrelda leitud klasse söömishäirete sümptomite, emotsionaalse enesetunde ja emotsioonide regulatsiooni raskuste osas. Valim koosnes 393 bariaatrilisest patsiendist (302 naist ja 91 meest), kes täitsid operatsioonieelse psühhiaatrilise hindamise käigus Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS), Emotsionaalse Enesetunde Küsimustiku (EEK-2) ja Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaala (DERS). Klasside leidmiseks viidi läbi latentsete profiilide analüüs (LPA), mis toetas nii nelja- kui viieklassilist mudelit. Neljaklassilises mudelis jaotusid klassid söömishäirete, depressiooni ja üldise ärevuse sümptomite raskusastme alusel vastavalt: kõrged, mõõdukad, vähesed ja puuduvad sümptomid. Viieklassilises mudelis jagunes mõõdukate sümptomitega klass kaheks klassiks, kus ühes ilmnesid kõrgemad depressiooni ja üldise ärevuse sümptomid ja teises madalamad depressiooni ja üldise ärevuse sümptomid, kuid rohkem söömise piiramist. Neljaklassilise mudelis ilmnes kõige rohkem emotsioonide regulatsiooni raskusi kõrgete sümptomitega klassis ning viieklassilises mudelis lisaks kõrgete sümptomitega klassile ka mõõdukate söömishäirete ja kõrgete depressiooni ning ärevuse sümptomitega klassis. Nii nelja kui viieklassilise mudeli puhul kuulus rohkem naisi kõrgete sümptomitega klassi ja rohkem mehi klassi, kus sümptomid puudusid. Tulemused kinnitavad seda, et bariaatrilistel patsientidel on heterogeenne psühholoogiline profiil ning rõhutavad vajadust kõrgete sümptomite profiilile vastavate patsientide varajaseks tuvastamiseks ja preoperatiivseks psühholoogiliseks ja/või psühhiaatriliseks sekkumiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bipolaarse häire polügeensete riskiskooride seosed bipolaarse häirega esmastel depressioonipatsientidel
(Tartu Ülikool, 2023) Liivas, Keiti; Lehto, Kelli, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cognitive functioning, perceived cognition, subjective complaints and symptoms of depression in patients with epilepsy: Neuropsychological assessment and SPET brain imaging study
(2014-06-27) Liik, Maarika
Kognitiivsed ja psühhiaatrilised probleemid on epilepsia sagedasteks kaaslasteks. Kognitiivsete häirete, sagedaste subjektiivsete kognitiivsete kaebuste ja depressiooni esinemise risk on epilepsiaga inimestel oluliselt suurenenud. Antud uurimistöö eesmärk oli kirjeldada epilepsiaga patsientide objektiivset kognitiivset profiili ja tajutud kognitiivseid võimeid, mõõta depressiooni mõju nii objektiivsele kui subjektiivsele kognitiivsele toimimisele ja uurida serotoniini transporteri (SERT) sidumisaktiivsust seoses depressiooni sümptomite esinemisega epilepsiaga inimestel. Uuringus osales 62 epilepsiaga patsienti ja 53 tervet katsealust, kes läbisid neuropsühholoogilise hindamise, täitsid subjektiivsete kaebuste küsimustiku ja depressiooniküsimustiku. 12 epilepsiaga patsienti osales üksikfooton-emissioon tomograafia uuringus (SPET), kus kasutati SERT ligandi 123I-ADAM. Tulemustest selgus, et epilepsiaga patsientide sooritus oli kontrollgrupiga võrreldes nõrgem erinevates verbaalsete võimete testides. Fokaalse epilepsiaga patsientide testitulemused olid generaliseerunud epilepsiaga patsientide tulemustest kehvemad. Subjektiivsed kognitiivsed kaebused ei korreleerunud objektiivsete testitulemustega, kuid olid olulisel määral seotud depressioonisümptomite esinemisega. Depressiooniküsimustikus kõrgema punktisummaga patsiendid esitasid rohkem subjektiivseid kaebusi. Depressiooni sümptomite esinemine seostus mitmete kognitiivsete testitulemustega, viidates depressiooni võimalikule laastavale toimele epilepsiaga patsientide kognitiivsete võimete osas. SERT sidumisaktiivsus SPET uuringul ei näidanud mingeid seoseid depressiooni sümptomitega epilepsia korral. Antud uurimistöö tulemused rõhutavad neuropsühholoogilise hindamise, aga eriti depressiooni diagnoosimise ja ravi vajalikkust epilepsiaga inimestel. Suurenenud subjektiivsete kaebuste määra ei tohiks epilepsia korral kontrollimatult seostada objektiivsete kognitiivsete häiretega, vaid see peaks arsti hoiatama võimaliku depressiooni ilmingute osas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Cross-sectional and longitudinal associations between objectively measured sedentary behaviour, light and moderate to vigorous physical activity, and depressive and anxiety symptoms: a population-based multiwave cohort study
(Tartu Ülikool, 2024) Ojala, Helis; Konstabel, Kenn, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Physical (in)activity has been cross-sectionally and longitudinally associated with mental health problems, depression and anxiety. So far, physical activity’s (PA) objective measures remain underutilized compared to subjective measures. In the current thesis, cross-sectional and longitudinal associations between objectively measured sedentary behaviour (SB), light PA (LPA), moderate to vigorous PA (MVPA), and both depressive and anxiety symptoms were investigated using the data from the younger cohort of the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study (ECPBHS). Physical activity and mental health data were measured when participants were 18, 25, and 33 years old. Objective PA was measured by ActiGraph (first and second wave) and GENEActive (third wave) accelerometers. Associations were investigated by cross-lagged panel analysis. Associations between SB and MVPA, but not between LPA and depressive and anxiety symptoms, were found. Both SB and MVPA predicted cross-sectional and longitudinal depressive symptoms, and MVPA predicted cross-sectional anxiety symptoms. According to our findings, to keep anxiety and depressive symptoms low and prevent depression in the future, it is recommended to use interventions that decrease SB levels and increase MVPA levels. Due to inconsistent results, future studies are warranted to investigate the objectively measured PA and mental health associations both cross-sectionally and longitudinally.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiivsuse esinemine ja sellega seotud tunnused narkootikume süstivatel inimestel
(Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, 2024) Junolainen, Krista; Vorobjov, Sigrid, juhendaja; Uusküla, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depression in HIV infection: related factors and effects on quality of life
(Tartu Ülikool, 2014) Lemsalu, Liis; Raidvee, Aire, juhendaja; Rüütel, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Having human immunodeficiency virus (HIV) infection means living with a highly stigmatized chronic disease for the rest of one’s life. Previous studies have shown that depression rates are three times higher in people living with HIV (PLHIV) than in the general population. Aim of this study was to analyse mental health problems faced by PLHIV, mental health’s relation to quality of life and what factors are associated with depressive symptoms. Eight hundred PLHIV participated in the cross-sectional study. Depression, using screening instrument EST-Q2, was identified in 53% of PLHIV, which is considerably higher than reported in other studies. Of those identified as having depression, only 22% were told by their physician that they have depression (indicating high under-diagnosing), and only 14% had taken antidepressants. Thirty-six percent of participants reported having had suicidal ideation. Depression was strongly correlated with anxiety, fatigue and insomnia. Being depressed decreased quality of life in all aspects measured with WHOQoL-HIV BREF. According to stepwise regression analyses, frequency of depressive mood was associated with unemployment, recent and former injecting drug use, having children, age and having completed 9 years of education. No infection related indicators (e.g., CD4 cell count, viral load, antiretroviral therapy), gender or social isolation were found to be statistically associated with depressed mood.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depression in the population: assessment, prevalence and relationships with socio-demographic factors and cognitive aspect of social adjustment
(Tartu : Tartu University Press, 2002) Aluoja, Anu
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depression- and anxiety-related gene variants: effects on personality traits and health-related behaviour
(2015-01-16) Lehto, Kelli
Varasemate uuringute põhjal on teada, et mõned isiksuseomadused suurendavad depressiooni tekkimise riski. Nii isiksuseomadustel kui ka depressioonil on aga tugev pärilik taust ja osa geneetilisest alusest arvatakse neil olevat ühine. Kummagi fenotüübi geneetilist ülesehitust ei ole veel suudetud tuvastada. Käesoleva väitekirja eesmärgiks oli uurida suurel rahvastiku suhtes representatiivsel valimil, kuidas on seotud neurotransmissiooni mõjustavad depressiooni kandidaatgeenide variandid 5-HTTLPR, BDNF Val66Met, COMT Val158Met ja TPH2 G-703T isiksuseomadustega. Lisaks uurisime ka geenidevahelisi interaktsioone, vanuse ja soo mõju ning seoseid teiste tervise ja heaolu teguritega. Leidsime, et kõik nimetatud kandidaatgeenid tõepoolest mõjutavad isiksuseomadusi rahvastikus. COMT genotüüp avaldab mõju Neurootilisusele, ehk kalduvusele liigselt muretseda ja ärevust tunda. BDNF ja TPH2 mõjutavad aga Meelekindlust, inimese kalduvust olla kohusetundlik, täpne ja distsipliineeritud. Ilmnes ka 5-HTTLPR polümorfismi moduleeriv roll genotüübi ja Meelekindluse seostes. Samuti leidsime, et nii TPH2 kui COMT genotüüpide mõju Neurootilisusele oli sõltuv uuritavate vanusest. Kuigi me ei leidnud nimetatud geenivariantide seoseid ärevus- ja meeleoluhäiretega, peegeldub mõju isiksusele ka teistes inimese tervise ja heaoluga seotud tegurites. Näiteks BDNF polümorfism avaldab mõju söömishäirete sümptomaatika tekkimisel ning COMT mõjutab depressiivsuse taset, haridusteed ja hinnanguid sotsiaalmajanduslikule staatusele. Käitumisgeneetika valdkonna ummikseis isiksuseomaduste geneetiliste aluste tuvastamisel viitab erinevatele moduleerivatele mõjuteguritele geeniefektide avaldumisel. Väitekirjas käsitletud suure rahvastikupõhise uuringu tulemuste põhjal rõhutame soo, vanuse ja geenidevahelise interaktsiooni arvestamise olulisust genotüüpide mõju uurimisel väga mitmetahulistele fenotüüpidele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressioon südame isheemiatõve riskitegurina arvestades geneetilisi ja mittegeneetilisi riskitegureid
(2022) Luik, Marit; Lehto, Kelli; Laas, Kariina; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni ja antidepressantide kasutuse seosed dementsuse ja alzheimeri tõve geneetilise riskiga
(Tartu Ülikool, 2021) Ojalo, Triinu; Lehto, Kelli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Rahvastiku vananemisega on maailmas kasvanud dementsuse levimus. Dementsuse etioloogia ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et selle tekkes on kompleksselt seotud modifitseerimatud bioloogilised ja modifitseeritavad elustiilifaktorid. Varasemates uuringutes on leitud, et hilisema ea depressioon ja antikolinergiliste antidepressantide tarvitamine tõstavad oluliselt dementsuse riski. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uurida Eesti Geenivaramu valimil, kuidas ennustavad depressioon ja antidepressantide kasutus dementsust ja kas depressiooni diagnoos muudab Alzheimeri tõve geneetilise riskiskoori seost dementsusega. Juht-kontrolluuringus sobitati 1026-le dementsuse juhule soo ja vanuse järgi randomiseeritult kolm kontrollisikut (koguvalim n = 4104) ja dementsuse suhtelise tõenäosuse leidmiseks seoses riskifaktoritega viidi läbi logistilised regressioonid. Uuringu tulemustes leiti, et depressioon ja antidepressantide (k.a antikolinergiliste) tarvitamine tõstsid märkimisväärselt dementsuse suhtelist tõenäosust, sealjuures kontrollides teiste teadaolevate dementsuse riskitegurite suhtes (suitsetamise staatus, haridustase, KMI, kardiovaskulaarsed haigused), mis pakub täiendavat tõendust varasemates uuringutes leitud tulemustele. Lisaks leiti, et depressioon tõstis dementsuse suhtelist tõenäosust Alzheimeri tõve geneetilise riskifaktori kõigis kvartiilides võrreldes depressiooni puudumisega, mis viitab võimalusele, et depressiooni ennetuse ja ravimisega on võimalik geneetilise riski mõju vähendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni ja ärevuse automaatne tuvastamine spontaansest kirjalikust keelest: andmete kogumise pilootuuring
(Tartu Ülikool, 2019) Sirts, Kairit; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja töötada meetod tekstilise andmestiku kogumiseks, mille alusel saaks hiljem arendada masinõppel põhinevaid meetodeid depressiooni ja ärevuse riski automaatseks hindamiseks. Töö käigus koostati ankeet, mille abil koguti tekstilist materjali ligi 300-st vabatahtlikust koosnevalt mugavusvalimilt. Kogutud tekstid sisaldasid nii etteantud pildi kirjeldust kui ka vabalt valitud sündmuse või mälestuse kirjeldust. Valimis osalenute emotsionaalset seisundit mõõdeti EEK-2 skriiningtesti abil. Ligi 42% isikutest ületas depressiooni ning ligi 30% isikutest ärevuse alaskaala riskilävendi. Esialgsed eksperimendid masinõppe mudelitega, mis püüdsid ennustada, kas inimese EEK-2 skoor ületab depressiooni ja/või ärevuse riskilävendi, edukaid tulemusi ei andnud. Kokkuvõttes tundub, et etteantud pildi kirjeldamine ei ole sobivaim viis soovitud andmestiku kogumiseks ja pigem peaks kasutama selliseid kirjutamise ülesandeid, mis oleks inimese endaga rohkem seotud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Depressiooni ja ärevushäirete sümptomaatika seosed kehalise aktiivsusega 11-19 aastaste Eesti laste seas
(Tartu Ülikool, 2025) Koor, Katariina; Konstabel, Kenn, juhendaja; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli välja selgitada seosed vaimse tervise ja kehalise aktiivsuse vahel Eesti laste seas. Uuringus osalesid 499 õpilast vanuses 11-19, kes täitsid küsimustiku, milles hinnati nende kehalist aktiivsust ning depressiooni ja ärevuse sümptomaatikat RCADS-25 skaalal. Lisaks hindasid 322 lapsevanemat oma lapse kehalist aktiivsust. Selgus, et nii lapse kui vanema hinnatud kehalise aktiivsuse kõrgem tase oli seotud madalama ärevuse ja depressiooni sümptomaatikaga, kusjuures seos oli depressiooni puhul tugevam. Sugu koos lapse hinnanguga oma eelmise nädala kehalisele aktiivsusele ning pere majanduslikule seisule seletas ära 20,1% ärevushäiretele ning 23,4% depressioonile viitavate sümptomite esinemise variatiivsusest, tüdrukutel oli suurem tõenäosus neid sümptomeid kogeda. Seega võivad lapse sugu, kehaline aktiivsus ja majanduslik taust olla olulised tegurid, millele Eesti laste vaimse tervise edendamisel tähelepanu pöörata.