Sirvi Märksõna "dokumendihaldus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 35

listelement.badge.access-status Embargo ,
Asjaajamine üldhariduskoolis ja kooli dokumentatsioon
(Tartu Ülikool, 2004) Elias, Ruth; Ginter, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Asjaajamise tulemuslikkuse hindamine: organisatsiooni vajadused ja dokumendihaldussüsteemi võimalused
(Tartu Ülikool, 2014) Palu, Tiina; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Berendsen, Veiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks oli moodustada asjaajamise tegevusest mudel, mis oleks aluseks tulemusindikaatorite väljatöötamisel. Asjaajamise efektiivsuse hindamine ning tulemusindikaatorid ei ole Eesti organisatsioonides üheselt arusaadavad. Efektiivsuse näitajate olemasolust arusaamiseks viisin läbi kvalitatiivse uuringu, milleks oli poolstruktureeritud intervjuu. Peamiseks eesmärgiks oli leida intervjuu käigus organisatsioonides enam levinud probleemid efektiivsuse hindamisel ning senise praktika põhjal hinnata võimalikke asjaajamise efektiivsuse kasvu mõõtmisvõimalusi. Organisatsioonide esindajaid intervjueerisin märtsis 2014. Tulemusteks olid väga erinevad vaated efektiivsuse hindamisele ning senisele praktikale, mis oli liialt ühekülgsed ning mitte tulemustele orienteeritud. Nende mõõtmistulemuste põhjal ei ole võimalik efektiivsusele tõetruud hinnangut saada. Kvantitatiivse uuringu läbiviimiseks teostasin andmeanalüüsi kahele uuringus osalenud organisatsioonile. Andmed on võetud dokumendihaldussüsteemide aruande keskkonnast ning nende andmete liigitus jagunes kaheks: a) dokumendid, b) tööülesanded. Andmete sisestusperioodiks oli 01.01.2013-31.03.2014. Andmete analüüsi põhjal tahtsin saada näitajad, mille järgi oleks võimalik hinnata efektiivsust. Kuna varasemad uuringud puuduvad ning pole ka samasisulisi teaduslikke vaatenurki, oli vajalik leida valemid, mis annaksid vaadeldavaid tulemusi. Uuringute tulemusel valmis mudel, mille koostamisel võtsin aluseks juhtimisteooria BSC mudeli. BSC mudel ja selle rakendamispõhimõtted haakuvad asjaajamisvaldkonnaga ning seetõttu pean seda mudelit sobivaks. Mudeli järgi on võimalik lisada tulemusindikaatorid ning nende arvutamismeetodid. Riiklikule organisatsioonile, kes teostab avaliku sektori asutuste andmete kogumist ning analüüsi soovitan välja töötada asjaajamise mõõtmiseks indikaatorid, mille järgi saaks efektiivsust hinnata.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Digitaaldokumentide arhiveerimine dokumendihaldussüsteemist
(Tartu Ülikool, 2011) Mägi Kaia; Aas, Kuldar, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumendid nõukogude asutustes
(1968) Kennik, Ahto
listelement.badge.access-status Embargo ,
Dokumendihaldus ja selle analüüsimise võimalused asutuses (sihtasutuse Archimedes näitel)
(Tartu Ülikool, 2010) Mätas, Egle; Konsa, Kurmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumendihalduse vaade avatud andmetele ja juurdepääsule
(2013-11-05) Berendsen, Veiko
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentide avalikustamine kohalike omavalitsuste dokumendiregistrites
(Tartu Ülikool, 2014) Kuhi, Kaiu; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentide avalikustamine Võru maakonna kohalikes omavalitsustes
(Tartu Ülikool, 2014) Tiks, Mairi; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentide avalikustamine vs. dokumentidele juurdepääsu piiramine Tartu Linnavalitsuse dokumendiregistris
(Tartu Ülikool, 2016) Õnne, Sandra; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Avalikud asutused (sh valitsusasutused, kohalikud omavalitsused jne) on läbipaistva ja avatud valitsemise tagamiseks kohustatud avalikustama informatsiooni, mis puudutab muuhulgas poliitikat, seadusandlust, avaliku raha kasutamist, juhtimist, rahvusvahelisi suhteid jne, kuid samal ajal tuleb tagada ka isikute eraelu puutumatus, autoriõiguste kaitse, ärisaladuse kaitse ja riigisaladuse kaitse. Eestis reguleerib teabe avalikustamist avaliku teabe seadus, mis muuhulgas defineerib avaliku teabe mõiste, kirjeldab avalikustamiseks ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe ning dokumendiregistrile esitatavad nõuded. Viimast käsitleb ka Vabariigi Valitsuse määrus „Asjaajamiskorra ühtsed alused“. Informatsiooni kättesaadavuse piiramist reguleerivad lisaks avaliku teabe seadusele veel isikuandmete kaitse seadus (eraelu kaitse), konkurentsiseadus ja riigihangete seadus (ärisaladuse kaitse) ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (riigisaladuse kaitse). Lõputöö eesmärgiks oli selgitada välja, kuivõrd vastab Tartu Linnavalitsuse avalik dokumendiregister Eestis kehtivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja kasutusmugavuse hindamise kriteeriumidele ning millised on kasutajate teadmised ja oskused juurdepääsupiirangute seadmisel praktikas. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin neli uurimisülesannet, hindasin vaatluse käigus Tartu Linnavalitsuse avaliku dokumendiregistri vastavust nõuetele ja kasutusmugavust, ning viisin läbi kaheksa semistruktureeritud intervjuud linnavalitsuse osakondade ja hallatavate asutuste sekretäridega. Uurimistulemused on oodatust halvemad, st Tartu Linnavalitsuse avalik dokumendiregister ei vasta täielikult nõuetele ning pole seetõttu ka kasutajatele mugav kasutada. Intervjueeritavate teadmiste ja oskuste tase on väga erinev ning vajab kindlasti parandamist. Käesolevas töös on saadud tagasisidet vaid kaheksalt EDHSi kasutajalt, kuid edaspidi oleks kasulik selgitada välja ülejäänud kasutajate teadmised ja oskused juurdepääsupiirangute kehtestamise osas, et tekiks ülevaade, milline on tase tegelikult. Seega oleks kasulik asutusel läbi viia vastav küsitlus. Nii see ettepanek, kui ka eelmises peatükis tehtud järeldused ja ettepanekud edastatakse Tartu linnasekretärile, kes linnavalitsuse info- ja dokumendihaldust koordineerib.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Formulare zu Berichten, kurzen Anzeigen, Unterlegungen, Gesuchen und bei Gericht beizubringenden kurzen Schriften, wie auch zu allen Gattungen von Kontrakten, Transakten, letzten Willens-Bestimmungen u. dgl. Dorpat 1826. Gedruckt und zu haben bei J. Chr. Schünmann
(Dorpat : Schünmann, 1826) Nielsen, Christian Heinrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Info- ja dokumendihalduses Eestis kaitstud lõputööde lähtekohad
(Tartu Ülikool, 2015) Pilv, Mari; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusealastest lõpu-, diplomi-, bakalaureuse- ja magistritöödest ning ülevaate põhjal viia läbi analüüs uuritud valdkondadest ning temaatikatest. Magistritöö uurimisküsimuseks oli püstitatud: millised on info- ja dokumendihaldusalaste Eestis kaitstud uurimustööde lähtekohad? Eesmärgist lähtuvalt on analüüsitud järgmisi uurimisküsimusi: milline on olnud uurimustööde temaatiline ja metoodiline areng ning kuidas on olnud uurimustööd kättesaadavad? Uurimustöö küsimuste täitmiseks on kaardistatud ja analüüsitud ajavahemikus 2004 – 2014 Eestis kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde:  pealkirju, autoreid, tööde liike ning kättesaadavust,  eesmärke (s.h sektorit, perioodi, asutus- või tegevuspõhisust ja valdkonda),  kasutatud valimit (s.h täpset valimit),  kasutatud meetodit (s.h täpsustatud meetod). Empiirilise materjali kogumiseks on kasutatud ülevaateuurimust. Uurimustöid on kaardistatud de visu nii ülikoolide raamatukogudes ning kasutatud on ka haridusasutuste elektroonilisi repositooriume. Uurimustööde peamine kaardistamine toimus ajavahemikus 2013 – 2015. Valimi moodustasid Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureuse- ning magistritööd, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lõputööd ning Tartu Ülikooli lõpu- ja magistritööd Kokku on magistritöös kasutatud 335 kaitstud uurimustööd. Magistritöö läbiviimisel on kasutatud temaatilist kodeerimist ning andmete tõlgendamiseks kontentanalüüsi. Kuna töö võrdleb varasemate uurimustööde metaanalüüse, siis sobis kontentanalüüs käesoleva magistritöö eesmärgi täitmiseks. Meetodi kriitikana saab välja tuua autoripoolset kategooriate loomist, vähest objektiivsust ning seda, et kodeerimisel ei kasutatud testkodeerimist. Magistritöö analüüsi tulemused näitasid, et Tallinna Ülikooli diplomi- ja bakalaureusetöödes uuriti kõige rohkem avalikku sektorit, perioodidest taasiseseisvumist ja sellele järgnevat aega. Valdkondadest uuriti kõige enam raamatukogundust ning asutus- või tegevuspõhisusest mäluasutusi. Uurimustöödes läbiviimiseks kasutati kõige rohkem kvantitatiivseid meetodeid ning andmete kogumiseks oli populaarseim viis küsitlus. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning ühiskonnateaduste instituudi lõputöödes analüüsiti läbi aegade kõige enam avalikku sektorit. Perioodidest uuriti kõige rohkem tänapäeva. Kõige valitum valdkond oli raamatukogundus ning asutus- või tegevuspõhisuseks äriorganisatsioon. Uurimismeetoditest kasutati kõige rohkem kvalitatiivset meetodit, täpsemalt küsitlust. Tallinna Ülikooli magistritöödes analüüsiti kõige enam avalikku sektorit ning tänapäevast perioodi. Kõige valitumaks valdkonnaks osutus raamatukogundus ning asutustest uuriti mäluasutusi. Valimis kasutati dokumente, spetsialiste ning kombineeritud valimit. Enamus töödes oli kasutatud kvalitatiivseid uurimismeetodeid ning andmekogumismeetodina küsitlust. Tartu Ülikooli magistritöödes oli esikohal avalik sektor ning ajavahemik alates aastast 2004. Raamatukogundus oli samuti kõige valituim valdkond ning asutustest pöörati tähelepanu haridusasutustele. Populaarsemaks osutus kombineeritud valimi ja meetodi kasutamine. Andmeid koguti intervjuude käigus. Diskussiooni osas on välja toodud kaitstud info- ja dokumendihaldusalaste uurimustööde lähtekohad. Analüüsitud on uurimustööde temaatilist, metoodilist arengut ning antud ülevaade uurimustööde kättesaadavusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Info- ja dokumendihaldustarkvara WebDesktopi kasutatavuse testimine
(Tartu Ülikool, 2018) Palgi, Piret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks oli kaardistada WebDesktopi tarkvara praeguse disainilahenduse kasutatavuse probleemid ning ühtlasi testida uue disainilahenduse kasutatavust. Eesmärgi saavutamiseks püsitasin järgmised uurimisküsimused: ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktop praeguses lahenduses? ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktopi uue disainilahenduse esimestes prototüüpides? Praeguse disainilahenduse probleemide väljaselgitamiseks viisin läbi poolstruktureeritud individuaalsed intervjuud. Intervjueeritavatele oli meenutamisel abiks võimalus kasutada praegust süsteemi. Uue disainilahenduse kasutatavuse testimiseks palusin kasutajatel testida prototüüpe, lahendades ettemääratud ülesandeid ning jagades valjult oma mõtteid. Ülesannete sooritused jäädvustasin kasutaja ekraanivaate ning heli salvestamise teel, et tulemuste analüüsimisel oleks võimalik nende juurde tagasi pöörduda ja tutvustada probleeme disainimeeskonna teistele liikmetele. Valitud meetodeid eelistasin nende suhteliselt madala aja-, raha- ning inimressursikulu tõttu, mis loodetavasti innustab leidma rakendust ka WebDesktopi edaspidistes arendusprojektides. Metoodika peamiseks nõrgaks kohaks pean tagasiside subjektiivsust: uuringus sai kõlada ainult väheste valitud kasutajate hääl. Praeguse disainilahenduse probleemide analüüsimisest selgus, et üldjoontes ollakse praeguse süsteemiga ära harjunud ning rahul. Kõige rohkem mainitud probleemiks oli otsingu, lisamise ning haldamise rippmenüüde ebamugav kasutatavus, millega peamiselt on hädas need kasutajad, kes kasutavad süsteemi vähem. Mitmed väljatoodud kasutusprobleemid olid seotud puuduliku ja ajale jalgu jäänud administreerimistegevustega, mis põhjustab kasutajatele asjatut kasutuskeerukust. Siin on kindlasti võimalik abiks olla WebDesktopi kasutajatoel, kes nõustab asutuste administraatoreid. Uue disainilahenduse prototüüpide testimisel praeguste kasutajatega panin tähele, et praegune otsingu, lisamise ning haldamise menüüde probleemsus võib olla üle kandunud ka uuele lahendusele ning sellega peaks disainer veel tegelema. Hea meel on, et kasutajad peegeldasid oma tagasisidega WebDesktopi uue disainilahenduse taotlusi, milleks on kaasaegsem välimus, puhtus (ebavajalike funktsionaalsuste eemaldamine või peitmine) ning tuttavlik lähenemine, kus eeskuju on võetud laialt levinud infosüsteemidest. Palusin kasutajatel hinnata teatud süsteemitegevuste kasutuslihtsust, millest järeldus, et kaks testitud süsteemitegevust olid kasutajate jaoks pigem lihtsad ning kolm ülesannet väga lihtsad. Kõige keerukamaks kujunes dokumendiseoste uue kuvamisloogika mõistmine, kuid nagu mitmed kasutajad ka arvasid, siis tuleb muudatusest lihtsalt teadlik olla ning siis õpitakse seda kasutama. Järelduste ning diskussiooni peatükis tegin kokkuvõtte praeguse ning uue disainilahenduse peamistest probleemidest koos kasutajate ja minupoolsete ettepanekutega. Seejärel arutlesin WebDesktopi kasutatavuse testimiseks rakendatud metoodika sobivuse üle, mida edaspidi võiks teisiti teha ning millised jätku-uuringud oleksid tulevikuperspektiivis asjakohased WebDesktopi uue disainilahenduse võimalikult edukaks implementeerimiseks (veebiküsitlus võimalikult paljude kasutajate hulgas, juurdepääsetavuse uuring, kaaluda administreerimise lihtsustamist).
listelement.badge.access-status Embargo ,
Infoaudit ja selle rakendamine organisatsioonis (Võrumaa Kutsehariduskeskuse näitel)
(Tartu Ülikool, 2012) Musting, Merle; Konsa, Kurmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Infoauditi metoodika väljatöötamine ja selle rakendamine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi ning nende valitsemisala asutuste asjaajamise näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Baumann, Lea; Berendsen, Veiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Instruktsioon asjaajamise kohta küla töörahva saadikute nõukogus : [kinnitanud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 23. juulil 1948]
(1948) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juriidiline nõunik :praktiliste teadmiste käsiraamat vastulausete, palvekirjade, lepingute ja muude dokumentide koostamiseks
(1937) Jostoff, Johannes
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juurdepääsupiirangute seadmine dokumentidele ministeeriumite avalikes dokumendiregistrites
(Tartu Ülikool, 2015) Aitsam, Birgit; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Bauman, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool.|bÜhiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal „Juurdepääsupiirangute seadmine dokumentidele ministeeriumite avalikes dokumendiregistrites.” Teema sai valitud põhjusel, et seadusandja on pannud avalikke ülesandeid täitvatele asutustele kohustuseks pidada ja avalikustada veebilehel asutuse dokumendiregister. Töö eesmärgi täitmiseks viidi läbi Eesti ministeeriumite ADRides uurimus juurdepääsupiirangute kehtestamise aegade, aluste, tähtaegade kohta. Saadud tulemuste põhjal selgus, kuidas tõlgendavad ministeeriumid riiklikest normdokumentidest (eelkõige AvTS) tulenevaid nõudeid. Uurimustöös käsitleti infovabadust ja sellest tulenevalt nii infole juurdepääsu kui juurdepääsupiiranguid ning konfidentsiaalse informatsiooni mõistet. Samuti kirjeldati seadusandlusest tulenevaid nõudeid asutuste ADRidele ja juurdepääsupiirangutele ning anti ülevaade ministeeriumite ADRides dokumentidele seatud juurdepääsupiirangu alustest ning kehtestatud piirangu tähtaegadest. Uuringu tulemusena said vastuse töös püstitatud uurimisküsimused. Selgus, et ajalist piirangut tõlgendatakse ebaselgelt ning et ministeeriumid peavad juurdepääsupiirangute aluste seadmisest ja tähtaegade kehtestamisest kinni osaliselt. Kõikide ministeeriumite lõikes ei toimita sarnaselt, sest Haridus- ja Teadusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma ADRi üles ehitanud nii, et piirangu alguskuupäeva ei ole võimalik tuvastada ilma mahuka tööta ning Rahandusministeerium vahetas ADRi ja seetõttu on järjepidevus nõrk. Kokkuvõttes selgus uurimusest, et ministeeriumite ADRides: 1) oli piirangu aluseks määratud alus, mida ministeerium aluseks määrata ei saa; 2) puudus viide seadusele, mille alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud; 3) kasutati märget „asutusesiseseks kasutamiseks“ viitamata seadusele, mille alusel on juurdepääsupiirang kehtestatud; 4) piirangu alus oli märgitud vaid paragrahvi/lõike täpsusega, viitamata oli jäetud konkreetsele punktile; 5) määratud alus oli mõni seaduse säte, mis ei võimalda piirangut kehtestada; 6) dokumentidele oli piirangu aluseks määratud ainult AvTS § 35 lg 1 p 19, kuid täpsustamata oli jäänud muu teabe liik; 7) piirangu aluseks oli seaduse olematu säte; 8) dokumentidele seati piirangu tähtajaks kas pikem aeg või lühem aeg, kui seadus seda lubab; 9) kombineeritud piirangu aluste puhul, millel on erinevad lõpptähtajad, piirduti lõppkuupäeva märkimisega; 10) ajutise iseloomuga juurdepääsupiirangu aluste tähtajaks märgiti viis aastat; 11) puudus juurdepääsupiirangute tähtaegade lõppkuupäev/kirjeldus. Autor arvab, et seaduse osaline täitmine võib tuleneda vähesest kontrollist ADRi üle või vähesest teadlikkusest AvTSist ja AÜAst tulenevatest nõuetest. Vähene teadlikkus võib omakorda olla tingitud isikuandmete kaitse ja teabe avalikustamise koordinaatori väheses aktiivsuses või selle ametikoha puudumises. Tegemist võib olla nii inimliku eksimuse kui tehniliste probleemidega. Antud teemat võiks edasi uurida kohalike omavalitsuste ADRid näitel, et selgitada, kuivõrd erineb juurdepääsupiirangute seadmine ministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Uurimus annab ülevaate Eesti ministeeriumite kasutatavatest juurdepääsupiirangu alustest, piirangute kehtivuse aegadest ehk ministeeriumite seaduste tõlgenduspraktikast. Antud uurimus võib leida kasutust AKI monitooringute osana, mille põhjal viia läbi järelevalvetoiminguid AvTSi täitmise üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasutajakogemust mõjutavad komponendid dokumendihaldussüsteemi PINAL näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Paldis, Keidi; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kesk- ja madalpingevõrkude elektriehituse ettevõtetes tekkiva dokumentatsiooni väljaselgitamine ja elektriehituse ettevõtte dokumentide näidisloetelu koostamine
(Tartu Ülikool, 2014) Tühis, Merle; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mitme kasutajaga dokumendihaldussüsteemi juurutamine Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutustes Rahvusarhiivi näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Kask, Mait; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Elektrooniline dokumendihaldus on asutustes tänaseks valdavalt kesksel kohal. Suund on võetud süsteemide konsolideerimisele ja kohandamisele lihtsustamaks asutuste vahelist suhtlemist ning dokumentidega seonduvaid menetlusprotsesse. Detsembris 2013 võttis HTMi juhtkond vastu otsuse alustada dokumendihalduse konsolideerimist ministeeriumi haldusala asutustes (Rahvusarhiiv, Eesti Noorsootöökeskus, Keeleinspektsioon, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum) eesmärgiga rakendada neis aastaks 2018 elektrooniline dokumendihaldussüsteem (EDHS) PINAL. Toetudes dokumendisüsteemi juurutamise metoodikale, keskendutakse lõputöö raames loodud EDHSi kohandamise protsesside mudelile, mille eesmärgiks on hinnata EDHSi juurutamise käigus tehtud süsteemikohandusi, nende mõju asutusele ja vastupidi. Hetkel kasutab HTMi EDHSi igapäevaselt kolm asutust ning ligi 450 kasutajat. Juurutusprojekti lõppedes, aastal 2018, peaks vastav arv küündima ca 750 kasutajani ja kuue asutuseni. Lõputöö peamiseks eesmärgiks oli eelkõige uurida Rahvusarhiivi, kui ühe HTMi haldusala asutuse, töötajate tööalaste harjumuste ja hoiakute mõju kasutusele võetud süsteemile, selle kohandamisele ning vastupidi. Samuti pakkus huvi süsteemi juurutamise mõju Rahvusarhiivi argisele toimimisele ning seos lõppkasutajate kaasamise ja hilisema süsteemi kasutamise vahel. Valimis oli kokku kaheksa Rahvusarhiivi töötajat, kes kõik osalesid EDHSi asutuste vahelises juurutusprojektis. Lõputöös on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit, mille raames tehtud intervjuud viidi läbi silmast silma kohtumistel Tallinnas ja Tartus. Vestlused transkribeeriti ning kodeeriti kasutades kvalitatiivse ja segameetodi andmeanalüüsi tarkvara MAXQDA. Uuringu tulemused on põhiliselt suunatud dokumendihalduse valdkonna praktikutele tuues esile EDHSi juurutamisel ilmnenud kitsaskohad ning pakkudes praktilisi lahendusi nende optimeerimiseks. Tulemuste analüüsimisel selgus, et Rahvusarhiivi töötajad näevad EDHSi kohandamist väga pika ning intensiivse ettevõtmisena. Lõppkasutajate hoiak on siiski uue EDHSi suhtes pigem objektiivne ning dokumendihalduse ja teabe loomise vahelisi jõujooni eristatakse üksteisest väga selgelt. Samuti mängib EDHSi juurutamisel suurt rolli olemasolevate tugisüsteemidega arvestamine ning hilisem omavaheline liidestamise võimalus. Intervjueeritavad peavad oluliseks, et juurutatavat süsteemi tutvustataks piisavalt detailset, õigeaegselt ning lõppkasutajale vastuvõetavas vormis. Süsteemiteadlikkus, jagunedes kaheks, hõlmab teadmist süsteemi olemasolust ning oskust süsteemi kasutada ja on väga tugevalt seotud koolituste metoodikaga. Asutuse argist toimetamist suunavad organisatsioonis heaks kiidetud normid, mistõttu on nendega arvestamine samuti väga oluline. Viimaste eiramine toob suure tõenäosusega kaasa EDHSi juurutamise põrumise. Lisaks sõltub töötajate hoiak kasutusele võetavasse süsteemi suuresti nende juurutusprotsessidesse kaasatuse tasemest. Rahvusarhiivi juurutusprojekti liikmetega tehtud intervjuudest selgub, et EDHSi juurutamisel on kõige olulisemaks just lõppkasutaja. Seega, vaatamata juhtkonna toetuse ning selgete kokkulepete olemasolule mõjutab lõppkasutajate kaasamine EDHSi juurutamist olulisel määral. Isegi, kui kasutajaid kaasatakse vaid kindlates etappides on juurutamise protsess sellest mõjutatud. Kui aga EDHS juurutatakse asutusse kasutajaid kaasamata on protsessi üldine tempo kiirem, kuid hilisemad kasutamisega seonduvad probleemid on garanteeritud.