Sirvi Märksõna "dokumentaalfilmid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaloo vahendamine: dokumentaalfilmi semiootiliste vahendite analüüs ("Disko ja tuumasõda" näitel)
(Tartu Ülikool, 2014) Haller, Helena; Pärn, Katre; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentaalfilmi "Vegan: everyday stories" tõlge ja tõlke analüüs
(Tartu Ülikool, 2018) Timpmann, Sandra; Saar, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistriprojekti eesmärk oli dokumentaalfilmile „Vegan: Everyday Stories” subtiitrite tõlkimine, tõlkeprotsessi kirjeldamine ja valitud tõlkeprobleemide analüüsimine. Magistriprojekti autor uuris, kas terminoloogiliste, ruumipiirangutest tulenevate ja kultuurispetsiifiliste elementide tõlkimisel saab rakendada funktsionaalset tõlketeooriat, skopos-teooriat ja relevantsusteooriat
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentaalfilmi "Тайна живой воды" tõlge ja tõlkeprobleemide analüüs
(Tartu Ülikool, 2018) Olhovikov, Katrin; Vedina, Ljudmila, juhendaja; Kern, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Magistriprojekti autori eesmärk oli tõlkida film „Тайна живой воды“ ning kujundada tõlge subtiitriteks. Samuti lootis projekti autor saavutada ka praktilise väljundi, mis sai teoks reaalse eestindatud filmi „Elava vee müsteerium“ näol. Samuti oli projekti jaoks seatud eesmärk analüüsida tekkinud tõlkeprobleeme ning võimalusel seostada need relevantsusteooriaga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumentaalfilmid Eesti NSV ajaloo õppevahenditena
(Tartu Riiklik Ülikool, 1962) Väljataga, Maie; Lõhmus, Marta, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploring ancestral trauma and healing: laying the groundwork for a documentary film : master's project
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Kuutan, Aili; Urb, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Loovprojektide juhtimine
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La communication entre fils et son père. Analyse de rapport de l’auteur et son personnage dans le film documentaire Le geste ordinaire
(Tartu Ülikool, 2014) Arukuusk, Ruth; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laps dokumentaalsarjas „Eesti lood“
(Tartu Ülikool, 2012) Kangur, Marii; Unt, Aune, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
The aim of this bachelor’s thesis named “A Child in Documentary Series “Eesti lood” is to analyze how children are represented in these films as the main characters, which are their characters, which narrative authors want to tell to audience and which devices they use. Documentaries series “Eesti lood” has been running for nine seasons. These half-an-hour documentaries are produced with a low budget and topics are related with contemporary topics – outstanding people, events and actions. Anyone with necessary skills and ideas can apply for a grant financed by Estonian Public Broadcasting, Cultural Endowment of Estonia and Estonian Film Foundation to produce documentaries for this project. In the thesis three films are analyzed. Observational mode and children as main characters are common to the selected three films and distinguish them from the other 105 films in the series. The narrative that connects three different topics is the growing of children and them getting used to with rules of the adult world. Although there are some similarities between the films, the styles of authors are completely different. Triškina observes idyllic childhood with great sympathy, Rannastu follows the business of selling newspapers from distance not to disturb a regular workday. In her film, Lääne feels sorry for children who have to compete in school entry tests in an early age. Characters are analyzed via Rimmon-Kenan characterization theory that distinguishes direct and indirect representation. As films are mainly made by using observational style authors do not interfere with the action nor do they give comments on characters, most of the analysis emphasizes on indirect representation which considers characters’ action, speech, appearance and environment. The final aspect of the thesis is the analysis of the devices that authors use to keep the narrative going – it is about the discourse of the narrative. Devices are illustrated with examples and comments from authors. In addition to film analysis three interviews were held with the authors to ask about their ideas and devices. There are several ways to continue research on the current topic, for example, to analyze children in documentaries outside of the “Eesti lood” series or to choose different kinds of characters from the series (woman, man, elder people etc) or to concentrate on some other mode of documentaries (poetic, expository, reflexive, performative or interactive).
listelement.badge.access-status Embargo ,
Majandustemaatika Eesti Vabariigi dokumentaalsetes filmides aastatel 1921-1935
(Tartu Ülikool, 2012) Peterson, Lauri; Valge, Jaak, juhendaja; Kärk, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sihtasutus Eesti Kultuurfilm sporditeemaliste filmiklippide looja ja vahendajana
(Tartu Ülikool, 2023) Raamat, Julius; Laidla, Janet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tõsielufilmi "1000 Hands of the Guru: Saving Bhutan's Sacred Arts" tõlge ja tõlke analüüs
(Tartu Ülikool, 2017) Päädam, Johanna; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Saar, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Käesolev magistriprojekt koosneb Thomas Reeuwijki dokumentaalfilmi „1000 Hands of the Guru: Saving Bhutan’s Sacred Arts“ tõlkest ja selle analüüsist. Töö sisaldab lisaks tõlgitud subtiitritele ka tõlkija peamisi teoreetilisi seisukohti, eelkõige subtitreerimise piiranguid ja relevantsusteooriat, ning valitud tõlkeprobleemide analüüsi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Videokaameraga Siberis: vaatlev dokumentaalfilm kui audiovisuaalne etnograafia
(2020-11-13) Niglas, Liivo; Leete, Art, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja eesmärk on analüüsida vaatleva dokumentaalfilmi võimalusi etnograafilise uurimistöö läbiviimisel ja tulemuste esitamisel. Väitekiri koosneb sissejuhatavast osast, milles käsitletakse vaatleva filmi epistemoloogilis-metodoloogilist iseloomu ning neljast artiklist, milles avatakse kolme Siberis tehtud dokumentaalfilmi konteksti. Vaatleva filmi tegemine on eetilis-esteetiline uurimisviis, mis eelistab pikki kaadreid, väldib lavastamist ja intervjueerimist, ning kasutab ära filmimeediumile omast narratiivsust ja performatiivsust. Vaatleva etnograafilise dokumentaalfilmi autor, kes on tavaliselt nii filmi režissöör-operaator kui ka monteerija, ei jälgi inimeste elu distantsilt, vaid osaleb kaameraga aktiivselt sündmustes. Tema eesmärgiks on kaameratöö ja montaaži abil näidata oma arusaama filmitavate kogemustest, jäädes samas avatuks vaataja tõlgendustele. Vaatlev filmitegemine pakub mitmete teemade käsitlemisel tekstikesksele antropoloogiale olulist täiendust. See sobib inimkogemuse erinevate aspektide analüüsimiseks ja edasiandmiseks ning pakub häid võimalusi mitmete fenomenoloogilise antropoloogia uurimisteemade käsitlemisel. Film on sobiv vahend keha – selle fenomenoloogilise antropoloogia peamise analüüsiobjekti ja -vahendi – rakendamiseks etnograafilises uurimistöös. Samamoodi fenomenoloogilise antropoloogia pooldajatega usuvad ka vaatlevas stiilis töötavad filmitegijad, et keha on platvorm, millest lähtub maailma kogemine: just kehalise kogemuse jagamise kaudu on nii filmitegija/uurija kui ka publik võimeline mõistma kultuurilist Teist. Eriti suur potentsiaal on etnograafilisel filmil selliste inimliku kogemuse aspektide analüüsimisel nagu aistingud, emotsioonid, suhestumine materiaalse ja esteetilise keskkonnaga ning üksikisiku agentsus, mida on üksnes kirjaliku teksti vahendusel keeruline uurida ja representeerida. Vaatlev etnograafiline dokumentaalfilm on hübriidne vorm, mis seisab väljakutsuvalt antropoloogia ja filmikunsti piiril, ärgitades uurijat-filmitegijat ära kasutama kahe uurimisviisi parimaid