Sirvi Märksõna "e-teenused" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 37
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Academic Library E-service Quality and Working User: Conceptual Model(2016-09-07) Einasto, Olga; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.Doktoritöös on välja pakutud kaasaegse ülikooliraamatukogu e-teenuse kvaliteedi kontseptuaalne mudel ja analüüsitud kasutaja osaluse mõju e-teenuse protsessile ja tulemusele. Töös on rakendatud nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset meetodeid, empiiriline materjal on kogutud TÜ Raamatukogust. Väitekiri põhineb neljal omavahel seotud uuringul, mis keskenduvad nii raamatukogu teenuse kvaliteedi kui raamatukogu kommunikatsiooni ning selle transformeerumise küsimustele. Töös jõutakse järeldusele, et traditsiooniliselt põhines raamatukogu kommunikatsioon kasutajatega võimusuhetel, mis väljendusid nii teadmiste kui kasutajate distsiplineerimises, ekspertiisis ja taksonoomias. Need võimusuhted ei ole kadunud ka täna, kui nad muutuvad infoühiskonna mõjul – seda transformatsiooni nimetatakse töös kommunikatiivseks pöördeks. Koos teenuste kandumisega veebikeskkonda tõuseb iseteeninduse määr ja kasutaja roll. Seega on töö aluseks võetud teoreetiline eeldus, et ülikooliraamatukogu e-teenuste kvaliteedi kontseptualiseerimisel on oluline arvesse võtta kasutaja osalust ja mõista, kuidas see võib mõjutada teenuse tulemust. Siit tulenevalt juurutab käesolev doktoritöö raamatukogumaastikul nn „töötava kasutaja“ (working user) kontseptsiooni. Töötav kasutaja, kes eduka e-teenuse tulemuse nimel paneb tööle teatud intensiivsusega oma kognitiivse ja emotsionaalse potentsiaali, on uus fenomen ülikooliraamatukogudes. Töös rõhutatakse, et ülikooliraamatukogud on edukalt teostanud info- ja digipöörde, kuid kommunikatiivne pööre on veel kujunemas – kuigi kasutajaid kaasatakse aktiivselt iseteeninduse protsessidesse, pole raamatukogud veel valmis loobuma oma rigiidsetest taksonoomilistest süsteemidest ning delegeerima kasutajatele kontrolli süsteemi üle, pakkudes selleks vastavaid e-teenuseid. Töös tuuakse välja, et ühelt poolt tagab see teenuse kvaliteedi, kuid teiselt poolt võib siin näha raamatukogusüsteemi püüet kindlustada sellisel implitsiitsel viisil oma võimu teadmiste ja kasutajate üle.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Analoogiatel põhinev tehnoloogia tulemuslikkuse ennustusmudel ja töövahend(2021) Piirisild, Anu; Taveter, Kuldar, juhendaja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Analysis of usage of public sector e-services in the EU: case study of Estonia(Tartu Ülikool, 2018) Õnnik, Indrek; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutIn a situation where the world is moving towards digitalization and automation of e-services it is vital for service providers to maintain a competitive edge and utilize the full benefits of the circumstances. Much like to the private sector, also the public sector service providers need to think how to engage more individuals and get them to use their services in a more efficient way. For that reason more and more e-services provided by the public sector are designed and created. However, that is only the first step of the challenge and the real difficulties start when these service providers try to get individuals to use those services. Similarly the European Union has a challenge in front of it where more and more Member States are moving towards digital solutions, but face the challenge of engaging their citizens. In addition there is an uneven situation across the European Union as some Member States struggle more and seem to be falling behind. In this research paper, a more in depth analysis is being carried out on the real factors that influence individuals to be more engaged in using e-services provided by the public sector. In order to determine what these influencers are, a theoretical background is set in the first part of the paper. In that part, it is discussed, relying on theoretical data as well as official documents published by various institutions of the European Union, what is perceived to affect the decisions of individuals as well as how the impact is distributed between them. As a result of that, a closer look is taken upon trust, access, digital skills, and knowledge of verification methods as well as socio-demographic circumstances like age, gender and education. In the second part of the research paper, a logistic regression analysis is carried out to measure the impact of and statistical significance of those variables in a situation where the dependent variable is usage of a specific e-service provided by the public sector. In the context of this research paper, the focus is on internet based voting in Estonia as it is a public sector e-service, which because of its nature and significance, requires presumably a higher level of trust and capabilities of individuals The results are discussed after the analysis is carried out and ideas for further development as well as limitations of the research are evaluated.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Avalike e-teenuste regulatsioon Eesti õiguses(Tartu Ülikool, 2016) Vurma, Silja; Tikk-Ringas, Eneken, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Cybersecurity governance responses in the Estonian digital governance model, 2007–2023(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-25) Carmichael, Logan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondViimastel aastakümnetel on valitsused üle maailma üha enam digitaliseerinud, mistõttu on tõusetunud küsimused selle kohta, kuidas rakendada küberjulgeolekumehhanisme e-valitsemise lahenduste kaitsmiseks. Selles doktoritöös käsitletakse Eestit kriitilise juhtumina küberjulgeoleku ja e-valitsemise valdkonnas, analüüsides Eesti küberjulgeoleku valitsemise kujunemist. Iseäranis keskendutakse Eesti e-valitsemise süsteemi arengule aastatel 2007–2023. Eesti juhtumianalüüs on kolmetahuline. Esiteks kaardistab doktoritöö Eesti e-valitsemise maastiku ning kõrgelt digitaliseeritud keskkonnale omased küberjulgeolekualased väljakutseid. Teiseks uuritakse riiklikke struktuure ja ökosüsteemi, mis on kujundatud küberjulgeoleku valitsemiseks selles tugevalt digitaliseeritud kontekstis, ning selle kujundamisega seotud kaalutlusi. Kolmandaks analüüsib doktoritöö valitsemisprotsesside toimimist ja otsusetegemist küberjulgeolekukriisi korral, ning mitmekesiseid tegureid, mida selles protsessis arvesse võetakse. Doktoritöö panustab küberjulgeoleku valdkonda uute teoreetiliste ja praktiliste teadmistega. Kaardistav juhtumiuuring Eesti näitel annab avalikult kättesaadavatele allikatele tuginedes põhjaliku ülevaate Eesti e-valitsemise ja küberjulgeoleku maastikust. Poliitikamuutuste ja koostööpõhise valitsemise teooria lõikepunktis panustab doktoritöö analüüsiga, kuidas mitme sidusrühma osalusega õppimise ja kohanemise protsess on viinud küberjulgeoleku valitsemise ökosüsteemi kujunemiseni, mille eesmärk on tugevdada tulevast küberjulgeolekut ning mis on kohandatud Eesti eripärasele digitaliseerituse kontekstile. Lisaks uurib doktoritöö Eesti riigi lähenemisi kesksetele küberjulgeolekukriisidele, käsitledes neid ajaloolise institutsionalismi teooria ja kriisiohje vaatenurgast ning avades otsustusprotsesside kujunemist eesmärgiga tugevdada tulevast küberjulgeolekut. Kuna neid teoreetilisi lähenemisi küberjulgeoleku valitsemisele on varasemalt vähe arendatud, pakub see doktoritöö neis valdkondades uusi teoreetilisi panuseid. Samuti pakub doktoritöö praktilisi õppetunde Eesti kriitilisest juhtumist, mida on võimalik üle kanda ja kohaldada teiste riikide kohalike eripäradega, mis tegelevad küberjulgeoleku väljakutsetega digitaliseeritud valitsemise kontekstis.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Digisisu lepingutingimustele vastavus direktiivi 2019/770 järgi ja vastavuskriteeriumite ülevõtmine Eesti õigusesse(Tartu Ülikool, 2020) Saarmann, Kaisa; Kalamees, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Digisisuga või digitaalse teenuse toega müügilepingu esemete lepingutingimustele vastavuse kriteeriumid(Tartu Ülikool, 2020) Peresypchenko, Katerina; Kalamees, Piia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Digitaalne infosisu, selle vastavus lepingutingimustele ja teavitamiskohustuse ulatus(Tartu Ülikool, 2013) Kivi, Raul; Kull, Irene, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Digitaalse sisu üleandmise tarbijalepingute direktiivi eelnõu võrdlus võlaõigusseaduse tarbijalemüügi- ja üürilepingu regulatsiooniga(Tartu Ülikool, 2017) Esko, Karl Erik; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Dokumentide avalikustamine kohalike omavalitsuste dokumendiregistrites(Tartu Ülikool, 2014) Kuhi, Kaiu; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , E-poe väärtuspakkumise tõstmine Fits.me rakenduse abil(Tartu Ülikool, 2016) Lilla, Sven; Mehine, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , E-teeninduse kvaliteedi ja kliendi rahulolu vaheline seos AS G4S Eesti näitel(Tartu Ülikool, 2014) Mikk, Kristjan; Aidla, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , E-teenust pakkuva ettevõtte käivitamine eActive näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2018) Torro, Kaupo; Kandelin, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , E-teenuste keskkond kirjastajatele(2015-03-04) Ristissaar, Maielistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eakate digipädevus igapäevaelu toetavate e-teenuste kasutamisel Pärnu linna näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2023) Kroon, Hedi; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis sätestatud digitaalselt osutatavate teenuste käibemaksuga maksustamise regulatsiooni vastavus OECD raamtingimustele(Tartu Ülikool, 2014) Kütt, Karli; Lopman, Villy, juhendaja; Lehis, Lasse, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigi- ja haldusõiguse õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , European Union digital integration: exploring the development and governance of cross-border digital public services(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-02-27) Dedović, Stefan; Solvak, Mihkel, juhendaja; Crompvoets, Joep, juhendaja; Homburg, Vincent, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondKäesolev doktoritöö uurib Euroopa digitaalset integratsiooni, analüüsides piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arengut ja juhtimist. Digitaalne arengutase avalike teenuste osutamisel varieerub riiklikul ja piiriülesel tasandil märkimisväärselt. Näiteks ei ole hoolimata Eesti kõrgelt arenenud digitaalsest tervishoiusüsteemist Eestist pärit reisijal võimalik Ungari apteegist kätte saada oma retseptiravimit, mis osutab ELi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kitsaskohtadele. Euroopa Liit põhineb kaupade, kapitali, inimeste ja teenuste vaba liikumise tagamisel. Kuigi füüsilised tõkked on suuresti kõrvaldatud, on teenuste vaba liikumine endiselt väljakutseks, eriti digivaldkonnas; seda vaatamata asjaolule, et erisused riigisiseselt pakutavate digitaalsete teenuste ja piiriülestele kasutajatele pakutavate teenuste vahel on olnud viimastel aastakümnetel ELi poliitika fookuses. Ehkki piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamine ja juhtimine on Euroopa integratsiooni konkreetsete tulemuste ja praktilise reaalsuse lahutamatu osa, on see teema jäänud ELi kontekstis väheuurituks. Tuginedes kolmele põhiartiklile ja täiendavatele uurimustele, kasutab doktoritöö interdistsiplinaarset lähenemist, pakkumaks väärtuslikke teadmisi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamisest ja juhtimisest. Piiriüleseid digitaalseid avalikke teenuseid kujundab nende poliitiliste, tehnoloogiliste ja organisatsioonidevaheliste tegurite keerukas koosmõju makro-, meso- ja mikrotasandil. Vajadus koostöö ja andmete jagamise järele teenuseid osutavate organisatsioonide vahel tekitab mitmeid olulisi väljakutseid ning on olemuselt keeruline. Piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamist ja kestlikku pakkumist mõjutavad organisatsioonide digitaalne arengutase, valmidus muutusteks ja koostöötahe. Doktoritöö soovitab seada prioriteediks teenust rakendavatele organisatsioonidele suunatud stiimulite ja kasu tuvastamise, suurendada tuge alt üles toimuvale piirkondlikule koostööle ning käsitleda piiriülest digitaalset teenuseosutamist pigem organisatsioonilise võimekusena kui täiesti uue ja eraldiseisva digitaalse teenusena. Samuti rõhutab doktoritöö vajadust parandada andmete esitamise ja kasutamise võimekust ning suutlikkust muuta jagatud andmed käegakatsutavaks kasutajaväärtuseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Forward compatible design of web services presentation layer(Tartu Ülikool, 2007) Karus, Siim; Kiho, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Google AdWords'i reklaamikampaania koostamise ja juhtimise tööriista väljatöötamine(Tartu Ülikool, 2013) Gnezdova, Jana; Mehine, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , IKT-vahendite kasutamine töös klientidega eriolukorras sotsiaalala töötajate kogemuste alusel(Tartu Ülikool, 2020) Enumäe, Maarja; Linno, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut