European Union digital integration: exploring the development and governance of cross-border digital public services

Abstract

Käesolev doktoritöö uurib Euroopa digitaalset integratsiooni, analüüsides piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arengut ja juhtimist. Digitaalne arengutase avalike teenuste osutamisel varieerub riiklikul ja piiriülesel tasandil märkimisväärselt. Näiteks ei ole hoolimata Eesti kõrgelt arenenud digitaalsest tervishoiusüsteemist Eestist pärit reisijal võimalik Ungari apteegist kätte saada oma retseptiravimit, mis osutab ELi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste kitsaskohtadele. Euroopa Liit põhineb kaupade, kapitali, inimeste ja teenuste vaba liikumise tagamisel. Kuigi füüsilised tõkked on suuresti kõrvaldatud, on teenuste vaba liikumine endiselt väljakutseks, eriti digivaldkonnas; seda vaatamata asjaolule, et erisused riigisiseselt pakutavate digitaalsete teenuste ja piiriülestele kasutajatele pakutavate teenuste vahel on olnud viimastel aastakümnetel ELi poliitika fookuses. Ehkki piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamine ja juhtimine on Euroopa integratsiooni konkreetsete tulemuste ja praktilise reaalsuse lahutamatu osa, on see teema jäänud ELi kontekstis väheuurituks. Tuginedes kolmele põhiartiklile ja täiendavatele uurimustele, kasutab doktoritöö interdistsiplinaarset lähenemist, pakkumaks väärtuslikke teadmisi piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamisest ja juhtimisest. Piiriüleseid digitaalseid avalikke teenuseid kujundab nende poliitiliste, tehnoloogiliste ja organisatsioonidevaheliste tegurite keerukas koosmõju makro-, meso- ja mikrotasandil. Vajadus koostöö ja andmete jagamise järele teenuseid osutavate organisatsioonide vahel tekitab mitmeid olulisi väljakutseid ning on olemuselt keeruline. Piiriüleste digitaalsete avalike teenuste arendamist ja kestlikku pakkumist mõjutavad organisatsioonide digitaalne arengutase, valmidus muutusteks ja koostöötahe. Doktoritöö soovitab seada prioriteediks teenust rakendavatele organisatsioonidele suunatud stiimulite ja kasu tuvastamise, suurendada tuge alt üles toimuvale piirkondlikule koostööle ning käsitleda piiriülest digitaalset teenuseosutamist pigem organisatsioonilise võimekusena kui täiesti uue ja eraldiseisva digitaalse teenusena. Samuti rõhutab doktoritöö vajadust parandada andmete esitamise ja kasutamise võimekust ning suutlikkust muuta jagatud andmed käegakatsutavaks kasutajaväärtuseks. This dissertation investigates European digital integration through an analysis of the development and governance of cross-border digital public services. The level of digital advancement in delivering public services varies significantly between the national and cross-border levels. For example, at present, despite Estonia’s advanced digital health system, an Estonian traveller is unable to retrieve their prescription at a local pharmacy in Hungary, highlighting the existing limitations of cross-border digital public services in the EU. The European Union's foundation lies in establishing the freedom of movement of goods, capital, people, and services. While physical barriers have been largely addressed, the free movement of services, particularly within the digital realm, remains a challenge. However, the existing discrepancy between digital services offered within the national context and those offered to cross-border users has been a focus of EU policies over the last few decades. While being an integral part of the exact outcome and practical reality of European integration, the development and governance of cross-border digital public services in the EU remain underexplored. Building on three main articles and supported by additional research, this dissertation employs an interdisciplinary approach to offer valuable insights into the development and governance of cross-border digital public services. Cross-border digital public services are shaped by the complexities of their political, technological and inter-organisational aspects at the macro, meso and micro levels. The need for collaboration and data sharing between service delivery organisations raises several challenges and is inherently complex. The development and sustainable delivery of cross-border digital public services are shaped by the readiness of organisations to undertake changes, their trust and willingness to cooperate, and their existing levels of digital advancement. This dissertation recommends prioritising the identification of organisational incentives and benefits for implementing organisations, increasing support for bottom-up regional cooperation, and viewing cross-border digital service delivery as an organisational capability rather than a fully new and distinct digital service. It also highlights the need to improve data-provision and usage capabilities, as well as the ability to turn shared data into tangible user value.