Sirvi Märksõna "education" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 15 15

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Differences in migration intentions by ethnicity and education: the case of Estonia
(2018-10-15) Pungas, Enel; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev väitekiri annab panuse ida-lääne rände uuringutesse, keskendudes Euroopas toimuvale ajude äravoolu ja ajude raiskamise arutelule ning etniliste vähemuste integratsiooniga seotud probleemidele Eestis. Peamine väitekirja eesmärk on välja selgitada rahvuse ja hariduse rolli rändekavatsuste kujunemisel. Rände ja hariduse ning rände ja rahvuse suhete uurimiseks on Eesti huvitav riik, sest alates 1991. aastast on toimunud märkimisväärne väljaränne, samas on siin majanduslikult paremini toime tuldud kui paljudes teistes uutes liikmesriikides; lisaks on Eestis märkimisväärne venekeelne rahvusvähemus. Ülikoolilõpetajate osakaal väljarännanutest on palju väiksem kui nende proportsioon kogu Eesti elanikkonnast, seda nii enne kui pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. See on erinev paljudest teistest Euroopa ida-lääne rändes osalevatest, sealhulgas endise Nõukogude Liidu territooriumi riikidest. Aja jooksul on kõrgharidusega inimeste osakaal Eestist väljarändajate hulgas vähenenud. Emigratsiooni suurenemine 2000. aastatel oli tingitud maapiirkondade elanike arvu kasvust väljarännanute hulgas. Hariduse ja tagasirändekavatsuste seoste analüüs näitab, et haridustase ise ei ole seotud naasmisplaanidega. Küll aga on üleharituna sihtriigi tööturul osalemine selgelt seotud suurema valmisolekuga tagasi tulla. Sarnane, kuigi mõnevõrra nõrgem tulemus on kutseharidusega isikutel. Inimesed, kes on omandanud (vähemalt osaliselt) oma hariduse Soomes, on valmis rändele järgnenud esimestel aastatel enam tagasi pöörduma, samas kui nende naasmise tendents näitab negatiivset sõltuvust riigis elamisajast. See näitab, et sihtriigis omandatav haridus viib parema sotsiaalse integratsioonini. Haridustaseme ja etnilise päritolu vahel on oluline vastasmõju. Alates 2004. aastast on madalama ja kõrgema haridustasemega venelastel suurem võimalus emigreeruda kui keskharidusega venelastel, mis näitab, et haritud rahvusvähemustel ei ole Eestis eestlastega võrdseid karjäärivõimalusi. Rahvusvähemused on eestlastest enam valmis välismaal õppima, mis näitab, et etnilised erinevused on sügavad. Need, kes ei tunne ennast etniliste eestlastena (peamiselt venelased), soovivad tunduvalt vähem ka tagasi pöörduda. Seda võib seletada kas väiksema Eestiga seotusega või diskrimineerimise tajumisega riigis. Koolitüüpide võrdlus näitab, et vene õppekeelega koolide lõpetajatel on eestikeelse kooli lõpetanutega võrreldes tunduvalt suurem soov õppida välismaal - ja üllatuslikult on mitmekeelsete koolide lõpetajatel veelgi tugevamad lahkumiskavatsused. Siiski on neil vastanutel, kes identifitseerivad end eestlastena, kuid õpivad vene õppekeelega koolis, suurem tõenäosus jätkata õpinguid välismaal, kui eestikeelses koolis õppivatel eestlastel. Etnilised erinevused on sügavalt seotud välismaal õppimise kavatsustega. Nn suure isiksuseomaduste viisiku isiksuse tunnustest suurendab avatus uutele kogemustele soovi välismaale õppima minna. Kõrgharidusega vanemate lapsed on enam valmis välismaal õppima. Liikuvus- ja sotsiaalne kapital on olulised – enda, aga ka sõprade või pereliikmete välismaal elamise kogemus ja nii tekkinud võrgustikud teevad välismaal õppimise otsuse tõenäolisemaks. Selle väitekirja tulemused näitasid Eesti rändealaste kavatsuste mõjutajaid, kuid samal ajal täiendasid ida-lääne rände kirjandust üldiselt. Siiski, rahvusvahelise rände keerukuse ja dünaamilisuse tõttu on teemas veel palju avastada. Arvestada tuleb maailma rahvastiku kasvava heterogeensusega, mis mitmekesistab rändekäitumist ning nõuab rändeprotsesside põhjalikuks mõistmiseks nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete meetodite kasutamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Educating for autonomy: is it just a pipe dream?
(Tartu Ülikool, 2020) Abdullayeva, Sariyya; Sutrop, Margit, juhendaja; Francesco Orsi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis explores the paradox of educating for autonomy. I state the underlying problem which is in an apparent incompatibility between education–a process of inculcation that shapes children’s values, beliefs, desires, etc., while bypassing their rationality–and the desired end of guiding children to become autonomous persons. I provide an outline of the possible solutions proposed by Richard Peters, Robert Noggle, and Stefaan Cuypers, and point out their deficiencies. Ultimately, I suggest a forward-looking solution, which considers the authenticity of children’s attitudes (values, beliefs etc.,) in relation to the child’s right to an open future.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Educator perspective of barriers to Generative AI adoption in Estonian higher education using an IRT-TOE based model
(Tartu Ülikool, 2024) Kalmus, Jan-Erik; Nikiforova, Anastasija, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Hariduses generatiivse tehisintellekti kasutamise teemal on laiem arutelu toimunud alates 2022. aasta lõpust, mil ChatGPT muutus laiemale avalikkusele kättesaadavaks. Infosüsteemide kasutuselevõtu uurimisel rakendatakse teoreetilisi mudeleid, et mõista erinevaid faktoreid, mis mõjutavad isikute ja organisatsioonide otsust mingit tehnoloogiat kasutama hakata. Haridustöötajatel on haridusvaldkonnas generatiivse TI kasutuselevõtul võtmeroll, sest nemad määravad oma kursuste sisu, struktuuri ja reeglid. Seda arvestades on magistritöö eesmärk kaardistada negatiivseid faktoreid, mis mõjutavad haridustöötajate otsust lubada tudengitel kasutada generatiivset tehisintellekti Eesti kõrghariduses. Esmalt viidi läbi süstemaatiline kirjanduse ülevaade, mille järel loodi teoreetiline mudel tuginedes Innovation Resistance Theory (IRT) ja Technology-Organization-Environment (TOE) teooriate elementidele. Magistritöö käigus koostatud teoreetilise mudeli täpsust hinnati kvantitatiivse metoodikaga. Selle aluseks on küsitlus, milles osales 149 haridustöötajat viiest erinevast Eesti ülikoolist. Magistritöö tulemused näitasid, et valdav osa haridustöötajatest lubab üliõpilastel generatiivset TI-d oma kursustel kasutada. Haridustöötajad tõid generatiivse TI hariduses kasutamise põhiliste riskidena välja akadeemilise petturluse ja negatiivse mõju tudengite kriitilise mõtlemise oskusele ning selle arengule. Lisaks näitasid tulemused, et peamised haridustöötajate vastuseisu põhjustavad faktorid on hindamisega seotud väljakutsed ning skeptilisus lisandväärtuse osas, mida generatiivse TI kasutamine kursustel toob. Vastuseisu tehnoloogiale on teaduses piiratult käsitletud ning varasemad teemaga seotud teadustööd on keskendunud tudengite ChatGPT kasutamisele. Selle magistritöö panus teadusharusse on mudel, mille abil on võimalik hinnata vastuseisu generatiivsele TI kasutamisele, võttes arvesse individuaalseid, organisatsioonilisi ning keskkondlikke faktoreid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti gümnaasiumites õpetatavad programmeerimise kursused
(Tartu Ülikool, 2020) Rein, Eleriin; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The purpose of this thesis is to give an overview of the computer science courses taught in Estonian upper secondary schools, the issues that might hinder or complicate the implementation of the courses and the potential solutions to the described problems. The author focused on programming courses, their content and the programming languages covered during the course. The list of gymnasiums was combined from the lists on the websites haridussilm.ee and eesti.ee and with the assistance of search engines the contacts for each school were found. Two forms were created, one of which was filled by the vice principal to get a broader overview of the courses and the other for the teachers of these courses to get more information on the topics covered in the courses. The form was filled by 50 schools. Based on the gathered data, an overview was given on the programming courses, the topics covered in the courses and the issues that were mentioned by the teachers. An overview was also given of the informatics courses created by HITSA and their formats, which might solve some of the problems that were brought up by the teachers.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kooliõpilaste karjääri kujundamise oskused ja oskuste seos karjääripädevusi toetavate tegevustega
(Tartu Ülikool, 2025) Roosipuu, Priit; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö käsitleb Eesti kooliõpilaste karjääripädevust, keskendudes nende osalemisele karjäärialastes tegevustes ning valmisolekule arutada oma tulevikuplaane. Tulemused näitasid, et vanemad ja kõrgema kooliastme (gümnaasiumi) õpilased osalevad aktiivsemalt karjääriplaane toetavates tegevustes ning räägivad sagedamini oma tulevikuplaanidest. Positiivne, kuid mõõdukas seos ilmnes osalemise ja arutlemise vahel, viidates karjäärialaste tegevuste olulisusele teadlikkuse ja enesekindluse suurendamisel. Lisaks selgus, et kõrgema haridustaseme omandamise soov on seotud suurema aktiivsusega karjäärialastes tegevustes. Uuring tõi esile ka soolised erinevused. Kokkuvõttes rõhutavad tulemused karjääriteenuste ja praktiliste tegevuste kättesaadavuse olulisust noorte karjääripädevuste arendamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploring Youth in Action: Effects and outcomes of the Youth in Action Programme from the perspective of project participants and project leaders
(Archimedes, 2012) Fennes, Helmut; Gadinger, Susanne; Hagleitner, Wolfgang
This study was implemented as part of the project "Research-based Analysis and Monitoring of the Youth in Action Programme" (RAY) which aims to explore the effects of the Youth in Action Programme (YiA) of the European Union, in particular on young people, youth workers and youth leaders involved in the projects funded by it, but also on the organisations, groups and other bodies promoting it and on the local environments and communities where these projects take place. The RAY project aims to study these effects in general, not only with respect to the explicit intentions of the YiA Programme, therefore seeking to contribute to the generation of new knowledge about the processes and outcomes of non-formal education activities, in particular in the youth field. At the same time, the RAY project aims to contribute to quality assurance and development in the implementation of the YiA Programme and to evidence-based and research-informed youth policy development.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gümnaasiumiõpilaste liigne tuginemine ChatGPT valedele soovitustele
(Tartu Ülikool, 2025) Puppart, Brett; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kui tihti võtavad keskkooli õpilased matemaatikaülesannete lahendamise ajal ChatGPT valesid soovitusi omaks (liigne tuginemine). Uuriti lisaks, kas hariv sekkumine võib valede soovituste omaks võtmist vähendada. Enne ülesannete lahendamist jaotati katseisikud (n = 36) randomiseerimise alusel kontrollgruppi ja sekkumise gruppi, kus esitati hariv tekst ChatGPT töömehhanismi, puuduste ja targasti kasutamise kohta. Ülesannete lahendamisel oli katseisikutel abiks ChatGPT soovitus, mis oli poolte ülesannete puhul väär. Tulemustes ilmnes, et õpilased võtsid ChatGPT vale soovituse omaks 52.1% kordadest. See viitab tõsiasjale, et liigne tuginemine on laialt levinud probleem ChatGPT kasutajate hulgas. Sekkumise mõju ei olnud statistiliselt oluline liigse tuginemise vähendamisel (p > .05), muutes teaduses oluliseks ka edasiste sekkumiste mõju uurimise.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inimeste hoiakud komplementaar- ja alternatiivmeditsiini meetodite kasutamisel
(Tartu Ülikool, 2017) Kästik, Kristiina; Täht, Karin, juhendaja; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimustöö keskendub küsimustele, kas teatud demograafiliste ning tervislikust seisundist tulenevate tunnustega inimesed kasutavad teistest rohkem komplementaar- ja alternatiivmeditsiini meetodeid. Uuringu küsimustikku täitsid 135 inimest (N=102; M=23). Vastajate hulgas oli 65 tervet inimest vanuses 18-74 a (M=47,29; SD=13,65) ning 70 raske või kroonilise haiguse diagnoosiga inimest vanuses 29-79 (M=51,8; SD =13,019). Hüpoteeside kontrollimiseks kasutati T-testi, Pearsoni korrelatsiooni ning dispersioonianalüüsi (One-way ANOVA) keskmiste võrdlemiseks. Tulemusena selgus, et KAM-meetodeid kasutavad rohkem naissoost ja terved inimesed. KAM-meetodite kasutamisel lähtudes inimeste haridustasemest ja vanusest statistilisi erinevusi ei olnud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kierkegaardian theology of education
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-23) Ahmedov, Igor; Kull, Anne, juhendaja; Tubbs, Nigel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kuivõrd saab tõde õppida? See küsimus on vaevanud filosoofe ja teolooge lääne mõttemaailma algusaegadest peale. Uurimus kierkegaardlikust haridusteoloogiast kutsub ümber mõtestama hariduse ja teoloogia seost – teologiseerima haridust. Selle keskmes on suured küsimused: kas haridus saab olla midagi enamat kui teadmiste edasiandmine? Kas see võiks olla eksistentsiaalne teekond? Kas haridus võib olla Jumal? Doktoritöös vaadeldakse uut arusaama Jumalast ja haridusest Søren Kierkegaardi teoloogia kolmikjaotuse kaudu: objektiivne teoloogia, subjektiivne teoloogia ja eksistentsi-kommunikatsioon. Sidudes Nigel Tubbsi kaasaegse metafüüsika teooria teoloogilise mõtlemisega, pannakse kokku uus hariduslik loogika ning nihutatakse selle kaudu teoloogia piire. Kaasaegsest metafüüsikast inspireerunud hariduslik loogika väidab, et tõde ei leidu objektis ega subjektis, vaid suhtes (relation). Selle tõestamiseks käsitleb väitekiri Søren Kierkegaardi pseudonüümi Johannes Climacuse nime all avaldatud teost „Filosoofilised pudemed“ sokraatliku, climakusliku ja tubbsiliku tõlgenduse kaudu. Need kolm lähenemist näitavad viise, kuidas luuakse Jumala ja inimese suhet, mis peegeldub õpetaja ja õpilase suhtes. Seda suhet vaadeldakse uuesti inkarnatsiooni paradigma kaudu, mis oli puudu Tubbsi kaasaegse metafüüsika teooriast. Inkarnatsiooni paradigmas pole Jumal enam abstraktne, vaid kehastunud Jeesus Kristusena. Inkarnatsiooni aspekt toob esile ühe eristuva hariduse teoloogia elemendi – kogemuse Jumal-õpetajast, mida uuritakse inimese-õpilase suhte teoreetilise vaatluse kaudu. Selle lähenemise kaudu seatakse kahtluse alla Kierkegaardi uuringutes valitsev vaade, mis jagab Kierkegaardi haridusteooria “Filosoofilistes pudemetes” kaheks – jumalikuks ja inimlikuks õpetamiseks. Seevastu esitab väitekiri uue kierkegaardliku haridusteooria, kus Jumal on haridus. Väitekiri seab küsimuse alla haridusteoloogia lähenemise, mis jagab teoloogia tegemise ja uurimise kaheks kaasaegses sekulaarses ülikoolis lepitamatuks sfääriks. Väitekirja ainulaadne panus haridusteoloogia valdkonda seisneb mõttesuuna ja haridus(kogemuse) taasavastamises, mis on loomulikult olemas teoloogia distsipliinis eneses, samal ajal mõistes teoloogia ülesannet eksistentsi-kommunikatsioonina.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpilaste väärarusaamad mitoosi käigus toimuvatest protsessidest kasutades õpilaste poolt mitoosi animeerimist slowmation meetodiga
(Tartu Ülikool, 2023) Toomik, Heike; Valdmann, Ana, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Loodusteadusliku hariduse keskus
Antud töö eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjutab slowmationi kasutamine õpilaste arusaama raku jagunemise protsessis toimuvatest muutustest rakutuumas ning kas õpilaste loodud animatsioonidest on võimalik tuvastada õpilastel tekkinud väärarusaamu mitoosi kohta. Lisaks uuriti kuidas hindavad õpilased slowmation animeerimist õppemeetodina. Uuringu eesmärgi täitmiseks koostati eeltest, slowmationi tööjuhend, kava ja järeltest ning järelküsitlus läbitud protsessis kasutatud õppemeetodite kohta. Uuringu eksperimentaalsest osast võttis osa 38 õpilast. Lõppvalimisse kuulus 23 õpilast, kes olid osalenud slowmation video loomisel ja täitnud nii eel- kui järeltesti. Tulemustest selgus, et aeglustuse loomine avaldas mõju kolmeteistkümnest küsimusest seitsmele vastamise osas. Videote analüüsimisel tuvastati õpilastel mõningad väärarusaamad seonduvalt mitoosiga ning õpilased pidasid slowmationit tulemuslikuks ja kaasahaaravaks õppemeetodiks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Survey of Schools: ICT in Education
(Publications Office of the European Union, 2013) European Schoolnet; University of Liege Psychology and Education
Based on over 190,000 responses from students, teachers and head teachers collected and analysed during the school year 2011-12, the Survey of Schools: ICT in Education provides detailed, up-to-date and reliable benchmarking of Information and Communication Technologies in school level educationacross Europe, painting a picture of educational technology in schools: from infrastructure provision to use, confidence and attitudes. The Survey was commissioned in 2011 by the European Commission (Directorate General Communications Networks, Content and Technology) to benchmark access, use and attitudes to ICT in schools in 31 countries (EU27, Croatia, Iceland, Norway and Turkey). The Survey is one of a series within the European Union’s cross-sector benchmarking activities comparing national progress towards the Digital Agenda for Europe (DAE) and EU2020 goals. The Survey was conducted in partnership between European Schoolnet and the University of Liège (Service d’Approches Quantitatives des faits éducatifs, Department of Education). It is the first Europe-wide exercise of this type for six years, following the eEurope 2002 and eEurope 2005 surveys. It is the first to be conducted online and the first to include students directly. Work on the survey took place between January 2011 and November 2012, with data collection in autumn 2011. The survey report and all related materials are freely available on the European Commission’s Digital Agenda Scoreboard website1. In four countries (Germany, Iceland, Netherlands and the United Kingdom) the response rate was insufficient, making reliable analysis of the data impossible; therefore the findings in this report are based on data from 27 countries.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
TEKI: an Online Learning Platform for Upper Primary Students
(Tartu Ülikool, 2021) Aruoja, Magnar; Taveter, Kuldar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Online learning has become a mandatory part in everyday education, especially considering the current situation caused by COVID-19 pandemic. Despite there are many online education platforms available, there are still areas of improvement in making online learning available and seamless for everybody. Governments, for example in Estonia, have already declared strategies to address the problem. This paper gives an overview of the shortcomings of the existing platforms, including the comparison of popular online self-education platforms, and the motivation of developing, the development process, and the outcome of a new web based self-education platform designed for upper primary students acquiring basic education in Estonia.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The relationship between residential segregation, school segregation and family context
(2024-07-08) Knapp, David; Tammaru, Tiit, juhendaja; Kährik, Anneli, juhendaja; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Püsiv segregatsioon ja selle negatiivsed mõjud on reaalsus linnades üle maailma. Praegused uuringud näitavad, et segregatsioon ühes eluvaldkonnas, näiteks asumis, võib põhjustada segregatsiooni teistes eluvaldkondades, näiteks koolides ja töökohtades. Segregatsiooni võib edasi anda, kuna lapsepõlve asjaolud mõjutavad tulemusi hilisemas elus. Segregatsiooni kordamise erinevates eluvaldkondades ja põlvkondadest üles võib ette kujutada kui „ruumilise eraldatuse nõiaringi“. Kuid protsess võib tähendada ka seda, et lõimumine ühes eluvaldkonnas võib põhjustada lõimumise teistes – „lõimumine hooratas“. See doktoritöö uurib seost elukoha segregatsiooni, kooli segregatsiooni ja perekonteksti vahel ning seda, kuidas need seotud „lõimumise hoorattaga“. Mina keskendun kahele aspektile: seosele koolikoosseisu ja täiskasvanu asumi koosseisu vahel ning koolikoosseisu ja kõrghariduse omandamise seosele Tallinna venekeelse vähemuse seos. Käesoleva doktoritöö tulemustest selgub, et nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima eesti õppekeelega koolis, on suurem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Ning vastupidi, nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima vene õppekeelega koolis, on väiksem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Perekonna sotsiaalmajanduslik staatus, asumi kontekst lapsepõlves ja enamusühiskonda lõimumisetase näivad ka olevat kõrghariduse omandamisega ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamisega. Need tulemused, et segregatsiooni vähendamine koolides võib aidata kaasa lõimumisele. Ainult koolides toimuvad muutused ei pruugi samas olla piisavad. Ruumilise eraldatust vähendamine nõuab terviklikku lähenemist, mis arvestab nii vanemate elukohtade kui ka koolide valikuid, samuti suuremaid kulutusi. kui elukohaerinevused on kasvanud väga suureks, on lõimumise korraldamine koolides keerulisem ning ainult koolikeele muutmine ei anna efekti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Towards complexity thinking with Juri Lotman: modelling cultural dynamics in educational systems
(2023-07-11) Rickberg, Merit; Torop, Peeter, juhendaja; Salupere, Silvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Haridussüsteemides nähakse sageli olulist platvormi globaalsete probleemide lahendamiseks ning ühiskondlike muutuste juhtimiseks. Samas ei pruugi haridusvaldkonnas toimuvad protsessid alati kulgeda lineaarselt õppekavadest soovitud muutusteni ühiskonnas. Vaatamata kõikvõimalikele püüdlustele planeerida, juhtida ja mõõta hariduse mitmetasandilisi protsesse võivad need siiski viia ootamatute tulemusteni. Üks võimalus taolisi arenguid kirjeldada on modelleerida haridust kui kompleksset süsteemi. Komplekssüsteemide uuringud pakuvad raamistikku, mille abil on võimalik mõtestada süsteemi osade vahelisest mittelineaarsest vastastikmõjust tingitud ennustamatust. Kuigi osade vaheliste keeruliste seoste kirjeldamine ei võimalda meil paremini ennustada täpseid arengusuundi, võib see aidata tuvastada muutuste mustreid sellistes süsteemides. Problemaatiline tundub aga olevat see, et komplekssuse mõistmise raamistikud on peamiselt inspireeritud loodus- ja täppisteaduste valdkondades tehtud uuringutest. Ehkki kõiki kompleksseid süsteeme saab kirjeldada mõningate ühiste põhimõtete alusel, on nende süsteemide käitumises ka suuri erinevusi, sõltuvalt sellest, kas me vaatleme komplekssust füüsilistes süsteemides või kultuuris. Doktoritöö käsitleb Juri Lotmani semiootilise teooria potentsiaali kultuuri kui kompleksse süsteemi eripära täpsustamiseks. Juri Lotmani kultuurisemiootikast tulenev komplekssuspõhine lähenemine suudab hoida kultuuri staatilis-dünaamilist mõõdet paradoksaalses pinges ning selle kaudu käsitleda ühtaegu nii lineaarseid protsesse kui ka ennustamatuid arenguid, vaadeldes neid üksteist vastastikku tingivatena. Doktoritöö selgitab, kuidas Lotmani komplekssusraamistik võimaldab modelleerida kultuuridünaamika ja kultuuri struktuurilise korralduse vahelist suhet ning võib seega pakkuda väärtuslikku sisendit haridusvaldkonna jaoks, kus küsimus erinevate mudelite suutlikkuse kohta soovitud muutuste esilekutsumiseks on kriitilise tähtsusega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Transforming Culture in the Digital Age International Conference in Tartu 14-16 April 2010
(2010-04-16T07:50:44Z)