Sirvi Märksõna "eesmärgid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Audru ja Paikuse vallavolikogude ootuste realiseerumine Pärnu linnaga ühinemisel
(Tartu Ülikool, 2025) Kivine, Annabel; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Haldusreform Pärnumaal sai alguse ühinemisläbirääkimistega aastal 2016. 2017. aastal see realiseerus- Audru ja Paikuse ühinesid osavalla staatuse all Pärnu linnaks. Ühinemisprotsess lõppes ühinemislepinguga, kuhu liitunud vallad märkisid enda ootused. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada Audru ja Paikuse vallavolikogude ühinemise ootused Pärnu linnaga, ning kuidas need 2025. aastaks realiseerunud on. Antud uurimistöö eesmärgiks oli uurida Audru ja Paikuse vallavolikogude ootuste realiseerumist Pärnu linnaga ühinemisel. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi seitse intervjuud, liitumise juures olevate vallavolikogude liikmete ja valla juhtidega. Järelduste tegemiseks sünteesiti läbiviidud intervjuud koos ühinemislepingu analüüsiga. Bakalaureusetöö tulemusena leiti, et Audru ja Paikuse vallavolikogude peamised ootused ühinemiseks olid: ühistranspordi terviklikkus, investeerimise võimekus, koolivõrgu ja huvihariduse kättesaadavus, elanikkonna suurenemine, ning ühtsem juhtimisstruktuur. Volikogude seatud ootused on kõik reaalseks saanud Pärnu linnaga ühinemisel. Kirja pandud ootustest tuli välja, et ühistransport paranes, laienes teedevõrk, suurenes hariduse kättesaadavus ja viidi ellu erinevaid investeeringuid (koolimajade remont, huvikeskused, kergliiklusteed). Lisaks paranes avalike teenuste kvaliteet ja omaalaspetsialistide osakaal. Autor saab kinnitada, et 2025. aastaks on realiseerunud kõik kirja pandud eesmärgid, kaasa arvatud väikeste valdade identiteet, kui ka osavallakogude olemus. Audru ja Paikuse valdade ootuste elluviimine toimus nii nagu osapooled olid kokku leppinud, ning liitunud vallad nägid Pärnu linnaga ühinemisel positiivset mõju investeeringute kasvule. Ühinenud valdade koostöö oli sujuv ja otsutusprotsessini jõuti ilma negatiivsete sammudeta. Vallajuhid ja praegune Pärnu linnapea on maininud, et kuna ühinemise protsess oli edukas, siis näevad nad tulevikus Pärnu linna laienemist veelgi kaugemale. Piiride laienemisse võiksid kuuluda ka Sauga, mis hetkel kuulub aga Tori valla koosseisu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avalik-õigusliku ringhäälingu eesmärgid ja tulevik Eestis: ERRi töötajate, ajakirjanike ja ajakirjanduspoliitika kujundajate arvamused
(Tartu Ülikool, 2016) Põld, Anna; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Ida-Virumaa suunalise regionaalpoliitika mõjude ex ante analüüs Sisekaitseakadeemia näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Abel, Eve; Raudjärv, Matti, juhendaja; Tabur, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtluse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti maakonnakeskuste võimekuste ühtlustumine ja Vabariigi Valitsuse roll regionaalarengu eesmärkide elluviimisel
(Tartu Ülikool, 2013) Talumäe, Lauri; Mikenberg, Eero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti noorte naiste Tinderi kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meeskasutajad
(Tartu Ülikool, 2017) Rang, Getter Kristen; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kohtingurakenduste kasutamine on viimastel aastatel levima hakanud trend. Teema on aktuaalne ning selle uurimine vajalik, kuna üha enam armu- ning sõprussuhteid saab alguse Tinderist. Noorte seas on hakanud traditsioonilised suhete loomise viisid asenduma veebipõhise suhtluse ning partnerite leidmisega. Sellest tulenevalt on suhtele loomine kujunenud lihtsamaks, kuid suhtluse pealiskaudsus teeb raskemaks inimese tundmaõppimise ning vastassugupoole tegelike rakenduse kasutamise eesmärkide tajumise. Bakalaureusetöö eesmärk oli saada teada, millised on naiste kasutuspraktikad kohtingurakenduses Tinder. Soovisin ka teada, millistel eesmärkidel kasutavad noored naised Tinderit ning milline on naiste nägemus tüüpilistest Tinderi meeskasutajatest. Püüdsin leida vastuse küsimusele, kuidas presenteerivad noored naised end Tinderis. Selle teadasaamiseks kombineerisin intervjuud vaatluse ning loovuurimismeetodiga. Uurimisküsimustele vastuse saamiseks viisin läbi intervjuud üheksa noore Eesti naisega vanuses 20-24. Intervjuude tulemustest ilmnes, et Tinderit kasutatakse peamiselt tutvuste leidmiseks ning meelelahutuseks. Räägitus ilmnesid vastuolud, kuna valikuid tehes võtsid naised arvesse potentsiaalse suhte tulevikuperspektiivi. Tinderit peavad naised valdavalt tabuteemaks ning mõned naised lähtuvad Tinderis valikute tegemisel sotsiaalsest survest ning ühiskonna poolt tekitatud normidest. Tinderiga kaasnevateks ohtudeks on enesepresentatsioonil enese seksuaalobjektiks muutmine ning liigse informatsiooni jagamine. Samuti peavad naised ohuks võõraste meestega kohtumist, kuna sellele võivad järgneda vargus-, ahistamis- või vägistamisjuhtumid. Ohuna nägid naised ka suhete väärtuse kadumist ning suhete loomise tavade muutumist. Vaatlusest ilmnenud tulemuste põhjal võib väita, et noored naised peavad Tinderis valikute tegemisel kõige olulisemateks aspektideks meeste välimust, piltide valikut ning vähemal määral vanust, hobisid, rahvust ning hariduslikku tausta. Kõige enam tõid naised tüüpimisülesandes välja Eksponeerijat, kes eksponeerib Tinderis oma keha ning keda naised näevad valdavalt negatiivsena. Intervjuudest ilmnes, et enamik naistest panevad oma profiili loomisele rõhku ning tahavad sellega jätta meeskasutajatele vastavat muljet.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Estonian ninth graders' personality traits and motivational variables interrelations and associations with graded performance : master's thesis
(Tartu Ülikool, 2010) Aus, Kati; Kikas, Eve, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Integrating Goal Setting into Vocabulary Learning Activities to Support Self Regulated Learning Among Grade 7 Students in English as A Foreign Language Lessons
(Tartu Ülikool, 2024) Paadimeister, Erika; Zagura, Natalja, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Anglistika osakond
The motivation for this paper arises from the importance of supporting and guiding students to become more independent in their studies. One of the strategies is implementing self-regulated learning (SRL). SRL skills help students to become effective learners who can take charge of their own learning processes. Therefore, understanding and promoting SRL is essential for enhancing students' academic success and contribute to their overall development. The aim of this thesis is to explore how goal setting and study planning may influence students' performance in vocabulary tests. The aim of the thesis is to answer two research questions: 1. How can the students of grade 7 be supported in applying goal setting in their vocabulary development? 2. How does consistent vocabulary study correlate with the results in vocabulary assessments over time? The present master’s thesis consists of an introduction, two main chapters, a conclusion, a list of references, and seven appendices. Chapter 1 provides a literature review discussing the meaning and importance of SRL. It also introduces various SRL models, explores SRL application in foreign language classrooms, and examines the role of teachers in supporting SRL. Additionally, it discusses the significance of goal setting as the first step in SRL and provides an overview of vocabulary acquisition in EFL classroom. Chapter 2 offers an overview of a study conducted among 7th grade students in a city school located in the north of Estonia. The study aimed to understand how goal setting in vocabulary learning could improve students' performance. The master’s thesis concludes with a discussion summarising the key findings and conclusions of the study, followed by a list of references. All the questionnaires administered and vocabulary tests employed in the research are included in the appendices.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Islamistlike äärmusrühmituste ajendite ning eesmärkide uurimine esindajate sõnumite põhjal: Al-Shabaab Somaalias ja Boko Haram Nigeerias
(Tartu Ülikool, 2024) Kuusemets, Jüri-Saimon; Vits, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida kahe Aafrikas tegutseva islamistliku terrorirühmituse tegevuse ajendeid ning eesmärke. Täpsemalt uurin töös peamiselt Somaalias tegutseva Al Shabaabi ning peamiselt Nigeerias tegutseva Boko Harami esindajate sõnumeid ja sõnavõtte. Nende sõnumite analüüsil tuginen peamiselt Jessica Sterni (2003) töödel põhinevale raamistikule, mille kohaselt on terrorismi põhjused taandatavad viiele ajendile: võõrandumine, alandus, demograafia, ajalugu, territoorium. Töö eesmärgiks ongi välja selgitada, milliseid nendest motiividest ning kui suures ulatuses rõhutavad oma sõnumites eelmainitud terroristlikud rühmitused. Kuid lisaks eelmainitud viiele ajendile, on eraldi tegevuse ajendina töös vaatluse all ka usuline faktor, sest mõlema rühmituse puhul on tegu rõhutatult islamistliku rühmitusega. Bakalaureusetöö kirjutamiseks kasutatavad andmed on kvalitatiivsed, kus esindajate sõnavõtte ning seisukohti otsitakse ametlikest avaldustest, pressiteadetest, uudisartiklitest ning sotsiaalmeedias levivates säutsudest. Töö tugineb samuti refereeritud allikatele nagu akadeemilised artiklid ning raamatud. Töö kirjutamiseks kasutatakse kontentanalüüsi meetodit säutsude, uudiste, aruannete ja akadeemiliste artiklite kaudu kogutud kvalitatiivsete andmete uurimisel.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Keemia õpetamise eesmärgistamisest 9. klassis kooliuuenduse tingimustes
(Tartu : Tartu Ülikool, 1991) Sarandi, Merit; Tõldsepp, Aarne, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koostöö blogijatega kommunikatsioonibüroode klientide eesmärkide täitmisel
(Tartu Ülikool, 2017) Tiirats, Meeri; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Mohit Maurya (2011) sõnul on blogide näol tegemist kanaliga, mis ei ole lihtsalt mööduvaks „moehulluseks“, vaid nähtuseks, mis on tulnud, et jääda ning mõjutada ettevõtjaid enda tarbijaskonnaga tihedamalt ja pidevalt suhtlema (Maurya, 2011:77). Selle mõtte näol oli tegemist teooriaosa ühe meeldivaima tõdemusega, leides sellega kinnitust minu uurimistöö ajendiks olnud küsimustele. Minu uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli uurida blogijate rolli erinevate ettevõtete turunduskommunikatsiooni plaanides. Sealjuures soovisin teada saada nii blogijate kaasamise põhjuseid, eesmärke kui ka konkreetsete firmade kogemusi. Lisaeesmärgiks oli uurida, kuidas areneb koostöö blogijatega tulevikus ning millised on Eesti kommunikatsioonibüroode soovitused nii blogijatele kui teistele kommunikatsioonibüroodele tulemuslikuks koostööks. Käesoleva bakalaureusetöö meetodiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, mille käigus viisin läbi kümme semistruktureeritud informandi intervjuud kommunikatsioonibüroode esindajatega ning ühe semistruktureeritud intervjuu Tarbijakaitseameti esindajatega. Intervjueeritavad kümme kommunikatsioonibürood valisin välja nende blogijatega koostöö tegemise kogemuste põhjal. Kõigi intervjuude puhul lähtusin mõningal määral eelnevalt koostatud intervjuukavast, kohandades seda vastavalt vajadusele intervjuude läbiviimise jooksul. Intervjuude analüüsimisel kasutasin induktiivselt deduktiivset kodeerimist, mille käigus koostasin esialgsed koodid vastavalt intervjuude transkriptsioonidele ning hiljem vastavalt uurimisküsimustele, saamaks neile täiendavaid vastuseid. Kõigi intervjuude puhul kasutasin horisontaalset ehk juhtumiülest analüüsi. Läbiviidud intervjuudes selgunud tulemused kattusid suuremas osas teooriaosas väljatoodud seisukohtadega. Peamiste põhjustena blogijate kaasamiseks toodi välja sotsiaalmeedia populariseerumine, traditsiooniliste meediakanalite osakaalu vähenemine ning kogemustel põhineva turunduse laienemine, tänu millele on blogid heaks vahendiks ettevõtete ja tarbijate vahelise dialoogi loomiseks ning sellest tulenevalt ettevõtte kõlapinna suurendamiseks ja tuntuse kasvatamiseks. Sealjuures nähti blogijate eelistena teiste kommunikatsioonikanalite ees eelkõige nende vahetut ja siirast suhtlust enda lugejatega. Analüüsist ilmnes, et olenemata blogi kasulikest omadustest, on blogide kaasamine turunduskommunikatsiooni plaanidesse, nii Eesti ettevõtete puhul kui ka väljatoodud teoorias olevate seisukohtade järgi, küllaltki vähe levinud, mis võib intervjueeritavate sõnul tuleneda ettevõtete ebakindlusest ja hirmust võimalike negatiivsete kajastuste ees ja mõningal juhul ka teadmatusest blogide kui turunduskommunikatsioonikanalite võimaluste osas. Samas tõdeti, et viimastel aastatel on blogijatega koostööde arv olnud kasvavas trendis, mille põhjusteks on nii ettevõtete üha suurenev huvi blogide kaasamise vastu kui ka järjest julgemaks muutunud blogijad, kes näitavad järjest enam üles enda initsiatiivi erinevate ettevõtetega koostöö tegemiseks. Sellest tulenevalt toodi koostöö toimiseks olulise aspektina välja ka kolme osapoole vaheline kommunikatsioon, mis intervjuude põhjal on eelkõige sõbralik, vaba ja vahetu. Blogidega koostöö on mõningate eranditega üldjuhul suusõnaline ning reglementeerimata, millest tulenevalt on neil vaba voli otsustada nii blogipostituste sisu kui ka nende ilmumise üle. Sellisel viisil püütakse tagada võimalikult objektiivsete ning põhjalike kajastuste ilmumine. Üldiselt selgus, et intervjuudes osalenud kommunikatsioonibüroode töös on blogijatel oluline roll, olles selleks sobivate klientide puhul, igapäevaseks vahendiks nende eesmärkide elluviimisel. Sellest tulenevalt võib nii läbiviidud intervjuude kui ka teoreetiliste seisukohtade põhjal järeldada, et ühiskonnas, kus sotsiaalmeediakanalite ning kogemustele tugineva turundusviisi osatähtsus on järjest suurenemas, on blogi oluliseks turunduskommunikatsioonikanaliks ettevõtete ja tarbijate vahelise vahetu dialoogi loomisel ning sellest tulenevalt ettevõtete eesmärkide täitmisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Millist Euroopat tahab Türgi? - Türgi riiklik identiteet Euroopa-suunaliste huvide mõjutajana
(2006) Poltan, Riina; Ehin, Piret, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpilaste nägemus noortekeskusest Tartumaa näitel : lõputöö / Kaile Keldo ; juhendaja
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Keldo, Kaile; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Oral histories of Estonian Americans: leadership and the future of the diaspora after the cold war
(Tartu Ülikool, 2024) Johnson, Leah; Rybkowski, Radosław, juhendaja; Lepasaar Beecher, David Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The Estonian American National Council (EANC) was founded in 1952 by Estonian immigrants to the United States who had chosen exile over repatriation to Soviet-occupied Estonia. Their mission was to preserve Estonian culture in exile and to advocate for Estonian independence to the US government, which had already refused to recognize the annexation of the Baltic States. The restoration of Estonian independence in 1991 witnessed the accomplishment of at least part of the EANC’s founding purpose, which prompted reflection within the diaspora as to whether the organization was needed after the Cold War had ended. This MA thesis takes this pivotal moment as its point of departure and investigates the work and significance of the EANC leadership as community organizers through the memories and experiences of second-generation Estonian Americans affiliated with the organization in the 1980s and 1990s. These oral histories attest to the profound value of diaspora work supported for creating spaces where Estonian identity could be practiced in exile and for preserving a connection to Estonia amongst the second generation. Arguments in favor of the EANC’s continuation stated that its work was not done but had changed shape as the need for cultural preservation persisted and Russia continued to pose a security threat to Estonia. This MA thesis also finds that Estonian Americans wished to be participants, not just as visitors or tourists, in rebuilding Estonia, which prompted new organizational and individual activities to reconnect with the homeland.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Organisatsiooni struktuuri ja eesmärkide seosed Elion Ettevõtted AS näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Šaihhov, Timur; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvuskultuuri roll eesmärkide püstitamisele rahvusvahelises korporatsioonis Novo Nordisk
(Tartu Ülikool, 2016) Arro, Koit; Vadi, Maaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Riigikaitseõpetuse roll riigikaitses: riigikaitseõpetajate vaade
(Tartu Ülikool, 2023) Lass, Henry; Lillemäe, Eleri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks oli mõista, kuidas riigikaitseõpetuse õpetajad näevad riigikaitseõpetuse ainet. Täpsemalt uurisin, kuidas kirjeldavad riigikaitseõpetajad enda rolli aine kujundamisel, milliseid eesmärke peavad õpetajad ise kõige olulisemaks ainet õpetades ning millised on riigikaitseõpetuse arenguvõimalused tulevikus. Metoodika osas selgitasin kvalitatiivse uurimismeetodi valikut, ning horisontaalse sisuanalüüsi eelist käsitletava teema uurimiseks. Kvalitatiivsest uurimismeetodist tulenevalt viisime töö raames läbi riigikaitseõpetuse õpetajatega 10 intervjuud, milles osales kokku 18 õpetajat. Horisontaalset sisuanalüüsi kasutades viisin läbi induktiivse kodeerimine, mis võimaldas intervjuudes peamisi olulisi teemasid koondada ja analüüsida. Kokkuvõtteks on riigikaitseõpetuse õpetajate jaoks oluline olla hea õpetaja, mis tähendab, et õpetajal on sisemine motivatsioon, missioonitunne, ainet õpetada; õpetaja on kompetentne nii erialaselt, kui pedagoogiliselt; õpetajal on piisavalt isiklikke kogemusi, mida ainet õpetades õpilastega jagada. Olulised aine eesmärgid õpetajate jaoks on positiivsete hoiakute kujundamine ja kaitsetahte tõstmine, õpilaste riigikaitsealaste teadmiste arendamine ning viimaks praktiliste oskuste andmine õpilastele, et nad saaksid hakkama kriisiolukorras. Tulevikus võiks õpetajate meelest olla riigikaitseõpetus korraldatud tsentraalse üksuse poolt, et aine tase oleks kooliti ühtlane, samuti võiks mõningate muudatustega olla aine tulevikus kohustuslik, praegusel kujul aine ei sobi hästi kohustuslikuks aineks riiklikul tasandil. Ainemahu osas arvasid õpetajad, et vähemaga hakkama ei saaks, kuid mõnel juhul võiks olla haridussüsteemis võimalus valdkonnast huvitatud õpilastel riigikaitsealaseid teadmisi süvendatult õppida. Selle töö keskmes oli riigikaitseõpetuse aine nägemine ning mõistmine õpetaja silmade läbi, edasiarendusena peaks tulevikus uurima süvendatult ka teiste osapoolte vaateid seoses ainega. Näiteks, millisena näevad ainet Kaitsevägi, õpilased, koolide juhid, poliitikakujundajad. Veel oleks kindlasti hea uurida õpilaste interpretatsiooni aine eesmärkidest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Saavutusemotsioonid mitme eesmärgi poole püüdlemisel
(Tartu Ülikool, 2019) Toom, Liisi; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Bernard Weiner tõi 1985. aastal välja, et saavutusemotsioonid - rõõm, uhkus, lootus, kergendus, ärevus, häbi, lootusetus, igavus ja viha - tekivad vastavalt sellele, kuidas tajume eesmärgi poole püüdlemisel toimuvaid sündmusi. Antud uuringu eesmärk oli eksperimentaalselt kontrollida saavutuseesmärkide teooria ennustusi ning uurida, kas ja kuidas inimeste saavutusemotsioonid muutuvad mitme eesmärgi puhul. Eksperimentaalse ajataju ülesandega veebiuuringu (N=158) tulemusel saame öelda, et soorituse tagajärg (kahe, ühe või mitte kummagi eesmärgi saavutamine) mõjutab kõiki üheksat saavutusemotsiooni. Seejuures ei sõltunud emotsioonid eesmärkide erinevast rahalisest väärtusest. Lisaks avastasime, et vaid ühe eesmärgi saavutamine leevendab lootusetust ja ärevust võrreldavalt kahe eesmärgi saavutamisega. Tulemused tõstatavad huvitava küsimuse eesmärkide väärtuse mõju kohta emotsioonide tekkes ning osutavad reale praktilistele kasutusvõimalustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli Narva Kolledži „Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis“ eriala praktika korralduse ja juhendite analüüs aastate 2012-2015 näitel
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2020) Sviridova, Maria; Trubok, Enda, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ümberõpe IKT-sse – naiste motivatsioon, eesmärgid ja kogemused
(Tartu Ülikool, 2024) Keskpalu, Helena; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vasak- ja parempopulistlike erakondade mõju Euroopa Liidule aastatel 2019-2021
(Tartu Ülikool, 2022) Saks, Karl Juhan; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Populistliku poliitilise liikumise üheks eesmärgiks on olnud mobiliseerida valijaid, keda ühendab vastumeelsus senisele poliitikategemise viisile. Sagedasti on sellise liikumise eesotsas karismaatiline juht, kes suudab juhtida masside viha endale sobivas suunas. Samas on vastavas kirjanduses arutletud erinevatest vaatenurkades, kas neil liikumistel on koht demokraatlikkus süsteemis, kui nad ise võitlevad selle vastu. Sellisel juhul võivad sellised liikumised võidelda rahva nimel ka suuremate rahvusvaheliste kogukondade, näiteks Euroopa Liidu vastu. Kirjanduses on välja toodud, et sellistel liikumistel on kitsas definitsioon rahvast kui poliitilisest tegutsejast. Kitsa nägemuse rahvast moodustavad populistliku liikumise toetajad ise. Nende nimel on sellised liikumised tegutsenud Euroopa Parlamendis oma seatud eesmärkide järkjärgulisel ellu viimisega, et Euroopa Liit oma seisukohtadele vastavalt kujundada. Selle mõju analüüsimiseks teostas töö autor kvalitatiivse analüüsi, kus vaadeldavateks juhtumiteks olid Itaalia Liiga parempopulistide esindajana ja Kreeka SYRIZA ning Hispaania Podemos vasakpopulistide esindajad. Erakondi ühendavaks asjaoluks on see, et mõlemad on osalenud valitsuskoalitsiooni töös, mille tõttu vaadeldi, kas koalitsiooni kuuluvus mõjutab nende erakondade tegevust Euroopa Parlamendis. Analüüsi põhialuseks olid nende liikmete osalusel esitatud muudatus- ja parandusettepanekud Euroopa Parlamendis võrrelduna valimis olevate erakondade osas teostatud uurimuste tulemustega. Uurimustöö tulemusena tõestati, et oma tegevuses lähtuvad need erakonnad platvormides olevatest seisukohtadest. Samuti leidis kinnitust asjaolu, et koalitsiooni kuulumine liikmesriigi tasemel ei mõjuta tegevust Euroopa Parlamendis.