Sirvi Märksõna "efektiivsus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 94
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Advanced design and management of hybrid constructed wetlands: environmental and water purification effects(2012-08-03) Karabelnik, KristjanTehismärgalade kasutamine reovee puhastamisel on levinud reoveepuhastuse ökoloogilise alternatiivina konventsionaalsete reoveepuhastuse tehnoloogiate (aktiivmudapuhastid, biofiltrid jne) kõrval. Seejuures sõltub reovee puhastamise efektiivsus oluliselt hapniku kättesaadavusest puhastussüsteemis. Seega, minimeerimaks reovee puhastamiseks vajalikku pindala ning koos sellega ka reovee puhastamiseks vajalikke kulusid, on oluline arendada meetodeid, mis parandavad tehismärgala hapnikuvarustust ning seeläbi ka reovee puhastamise efektiivsust. Käesolevas doktoritöös keskendutaksegi tehismärgalade hapnikuvarustuse parandamiseks kasutatavate meetodite uurimisele. Doktoritöö peamiseks eesmärgiks on hinnata mitmete tehniliste võtete rakendatavust parandamaks tehismärgalade ning pinnas¬filter¬süsteemide puhastusefektiivsust ning võrrelda uudse annus-tüüpi pinnasfiltersüsteemi efektiivsust tüüpiliste seni rakendatavate läbivooluliste süsteemidega. Doktoritöö raames rajati kaks katselist pinnasfiltersüsteemi, millest esimene puhastas olmereovett ning teine majapidamise hallvett. Annus-tüüpi pinnasfiltersüsteemi puhul saavutati väga madala reostusastmega olmereovee puhastamisel kõrged puhastusefektiivsused. Olgugi, et katselise pinnasfiltri õhustusvõime oli mõnevõrra madalam, kui näiteks viimasel aastatel levinud vertikaalvooluliste pinnasfiltrite puhul, võib eeldada, et kontsentreerituma reovee puhul ja/või suurema vooluhulga tingimustes on võimalik saavutada ka oluliselt kõrgemad õhustusvõime näitajad. Hallvee puhastamiseks rajatud kompaktsete mitmekihiliste filtritega pinnasfiltersüsteemide puhul saavutati väga head puhastusefektiivsuse tulemused kõrge reostuskoormuse tingimustes, mis julgustavad sarnaste täismõõduliste kompaktsete süsteemide rakendamist kohtades, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus pinnasfiltri rajamiseks kasutatav ruumiline resurss on piiratud. Puhastatud hallvett on võimalik edukalt taaskasutada näiteks vesiklosetis ja/või kastmisveena.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Alkoholi liigtarvitavate patsientide lühinõustamise tulemuslikkus Eesti perearstikeskustes: prospektiivne uuring(Tartu Ülikool, 2017) Dudanova, Veera; Põlluste, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Arstiteaduskond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Arengulise keelepuude teraapia tajutud efektiivsus – lapsevanemate perspektiiv(Tartu Ülikool, 2025) Ungro, Ave; Themas, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Arenguvestluste efektiivsuse hindamise kriteeriumid ja kasuteguri suurendamise võimalused koolis(Tartu Ülikool, 2011) Kuris, Silja; Tropp, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Taru Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Auto- ja segaveo majandusliku efektiivsuse võrdlev analüüs(Tartu Riiklik Ülikool, 1966) Orvik, Kaie; Gontšarova, Niina; Metsa, H., juhendaja; Kalm, I., juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Delegation and efficiency: comparison of Telecom Single Market negotiations under the Italian and Latvian Presidency of the Council of the EU(Tartu Ülikool, 2017) Pilar, Klaus-Erik; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis thesis aims to study why some Member States are more efficient in mediating the negotiations during the Presidency of the Council of the European Union than others. To fill the gap in current academic research, the emphasis is put on how the model of coordination between the presiding country’s capital and Permanent Representation in Brussels affects the performance of the Presidency. Rational choice institutionalism provides the opportunity to conceptualise efficiency of the Presidency as the advancement of the negotiations on a priority initiative, rather than protection of national preferences as defined conventionally. The principal-agent model offers the necessary analytical tools to examine different models of coordination for European Union policies. This theoretical approach provides also the adequate analytical tools to study the link between model of coordination and efficiency of the Presidency, leading to the hypothesis that Brusselsbased Presidencies are more efficient in leading the negotiations on a priority initiative than the Presidencies that have adopted capital-based models. In the empirical part of the study qualitative comparative method is used to compare the performance of Italian and Latvian Presidencies in advancing the negotiations on Telecom Single Market proposal. The analysis of written documents and input from interviews indicate quite clearly that Latvian Presidency was much more efficient in its role as the mediator of the negotiations on this dossier. The findings also demonstrate that there is significant variation in the adopted model of coordination. Whereas Italy opted for a capital-based Presidency, Latvian Presidency was Brussels-based. To large extent the assumptions presented in the theoretical part of the thesis were confirmed. The Latvian Brussels-based Presidency was able to make decisions much faster and on spot, whereas Italian Permanent Representation had to endure extensive interventions from the capital, which made the progress slower. The findings also indicate that Latvian Presidency was able to act as an “honest broker” and go beyond its national preferences in order to reach a compromise. Additionally, it was confirmed that Brussels-based model enables better cooperation with other actors due to higher level of trust. However, the premise that the Brussels-based Presidency is more efficient due to better cooperation with the Council Secretariat was not proven. All in all the findings of the study show that the main hypothesis is correct and Brussels-based Presidencies are more efficient in advancing the negotiations on priority initiative.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Digitaliseeritud protsesside efektiivsuse hindamine, Eesti-Hollandi heategevusfond SA näitel(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2025) Kotkas, Kirill; Kitzmann, Harald, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Digiturunduse efektiivsuse mõõtmine Eesti iduettevõtete näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2022) Piiskoppel, Robert; Same, Siiri, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtlusosakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti avaliku sektori efektiivsus ja seda mõjutavad tegurid(Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, 2015) Krikunova, Hedi; Ernits, Raigo, juhendaja; Raus, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtluse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti põhikooli efektiivsus(2009) Toomela, AaroEesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium toetas aastatel 2006-2009 läbiviidud laste arengu uuringut Eesti põhikoolis. Uuringute eesmärgiks oli haridussüsteemis esinevate probleemide täpne kirjeldamine, probleemide põhjuste väljaselgitamine ning võimaluste otsimine probleemide efektiivseks lahendamiseks. Uuringute tulemusena saadi teaduspõhist informatsiooni põhjendatud otsuste tegemiseks erineval tasemel—alates riigi tasemel tehtavatest hariduspoliitilistest otsustest kuni õpilase tasemel tehtavate otsusteni. Käesolevas lõpparuandes kirjeldatakse uuringute tulemusi ja esitatakse vastused lepingus ettenähtud küsimustele.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Energiaefektiivsuse suurendamise meetmed VKG OIL AS-i näitel(Tartu Ülikool, 2024) Sumštšenko, Artur; Vorontsov, Roman; Lääts, Kertu, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ettevõtlusinkubaatori arendamise võimalused Pärnu linna näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2013) Lepp, Anneli; Müristaja, Heli, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Ettevõtluse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ettevõtte äriprotsesside efektiivsuse tõstmine kliendisuhete halduse lahenduse juurutamise abil(2005) Lukk, Toomas; Leping, Vambola, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Evaluation of the effectiveness of internal control over financial reporting(2006) Noorvee, Lembi; Haldma, Toomas, juhendaja; Juhkam, Andres, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Fantastic teams and where to find them: understanding team processes in space and analog environments through the IMOI framework(Tartu Ülikool, 2021) Käosaar, Andres; Marques-Quinteiro, Pedro, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Burke, Shawn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutThis master’s thesis is based on a research paper1 aimed to propose a synthetic model of teamwork effectiveness in space and analog environments (SAE). A systematic literature review approach was adopted to examine the state-of-the-art of the teamwork literature in SAE. Thirty-six research papers were reviewed, and the results were organized according to the Input-Mediator-Output-Input (IMOI) framework. The findings suggest that the teams working in SAE are challenged with contextual (e.g., time, isolation, and confinement), collective (e.g., autonomy, culture), and individual (e.g., personality) attributes. These are inputs to team processes (e.g., interpersonal processes; communication) and emergent states (e.g., climate; emotions), which mediate team outputs such as team performance, team cohesion, and psychological well-being. The extracted connections are described, and a coherent model is proposed. This paper focuses on the SAE teamwork literature from a proven perspective but new angle, proposing an original coherent model for structuring the related variables. It furthers both theory and practice, emphasizing important aspects on which space organizations should additionally concentrate regarding long-duration space exploration.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , First-level military leaders’ leadership competencies and their relationship with unit effectiveness in terms of collectivistic leadership with the example of the Estonian Defence Forces(2021-12-22) Meerits, Artur; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondDoktoritöö eesmärk oli välja selgitada esmatasandi sõjaväeliste juhtide eestvedamispädevuste tase ja selle seos üksuse efektiivsusega. Paljud uuringud on välja toonud, et juhtide eestvedamiskäitumisel on üksuse efektiivsuse suurendamises oluline roll. Samas võib vähesel juhtimiskogemusel ja tagasihoidlikel eestvedamispädevustel – eriti esmatasandi juhtidel puhul – olla vastupidine mõju. Organisatsiooni efektiivsuse määratlemiseks on mitmeid võimalusi, siinses töös kasutati kollektiivse eestvedamise käsitust, mille keskmes on vastavalt olukorrale esile kerkivad mitteametlikud pädevad juhid. Kollektiivne eestvedamine on eriti oluline tingimustes, kus organisatsiooni allüksused tegutsevad hajutatult ja otsuste vastuvõtmisel ei saa toetuda formaalsele juhile. Erinevate riikide relvajõudude eestvedamiskäsitlusi analüüsides selgus, et sõjaväeliste juhtide eestvedamisel eristub kolm suunda. Ülesandele suunatus iseloomustab keskendumist alluvate käitumisele, nende tunnustamisele või karistamisele vastavalt sellele, kuidas järgitakse norme ja reegleid. Arengule suunatud eestvedamise keskmes on alluvate pädevuse suurendamine, tuginedes motiveerimisele. Suhetele suunatuse puhul soodustab juht sotsiaalsete sidemete teket ja panustab vastastikuse usalduse tekkele. Eesti kaitseväes läbi viidud uuringu tulemustest selgus, et paljude esmatasandi sõjaväeliste juhtide eestvedamispädevused on keskpärasel tasemel. Kõrgel tasemel olid sellised näitajad nagu karistamine, eeskujuks olemine ja ühiste eesmärkide rõhutamine. Madalal tasemel on eestvedamispädevused, mis kõnelevad juhtide võimest luua üksuses sotsiaalseid sidemeid. Esmatasandi juhtide eestvedamispädevuste ja üksuse efektiivsuse seose analüüsil selgus, et kui enamik eestvedamispädevusi on seotud lühiajalise efektiivsusega, siis pikaajalise efektiivsusega seos puudub.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Grupi sidusus, kollektiivne tõhusus ning võistlustulemus Eesti U16 vanuseklassi Eesti korvpalluritel(Tartu Ülikool, 2017) Lüütsepp, Kaisa; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Tilga, Henri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Kehalise kasvatuse ja spordi õppekavalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Haiglate efektiivsuse hindamine Eesti näitel(2005) Esnar, Kersti; Kaldaru, Helje, juhendaja; Võrk, Andres, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Hajusandmetega ülesanded kui üks võimalus füüsikaõppe efektiivsuse tõstmiseks(2011-07-19) Ganina, SvetlanDoktoriväitekirja üldine eesmärk oli selgitada välja, kuidas mõjutavad ülesanded füüsikaõppe efektiivsust ja kas tulemused sõltuvad ka ülesannete tüübist. Püstitati uurimisküsimused: kas esineb erinevusi gümnaasiumiõpilaste ja -õpetajate hinnangutes selle kohta, millised õppemeetodid on füüsika tunnis efektiivsemad ja motiveerivad õpilasi rohkem? Kuidas on võimalik mõõta füüsikaõppe efektiivsust? Kas ülesannete vorm ja seos igapäevaeluga tõstab õppe-efektiivsust ning muudab teadmisi ja oskusi püsivamaks? Kas hajusandmetega ülesanded motiveerivad õpilasi rohkem ning suurendavad füüsikaõppe efektiivsust? Eesmärgiga selgitada välja, milliseid õppemeetodid kasutatakse koolifüüsikas õpimotivatsiooni tõstjatena, viidi läbi ankeetküsitlus, milles osales 73 õpetajat ja 1418 õpilast. Seejärel viidi läbi pikaajaline pedagoogiline eksperiment, kus õppetöös kasutati traditsioonilisi ja hajusandmetega ülesandeid. Hajusandmetega ülesannetes kirjeldatud olukorrad on seotud igapäevaeluga ja arvandmed on esitatud olukorra kirjeldusest eraldi. Lähteandmeid on alati kas rohkem või vähem kui lahendamiseks vaja läheb. Eksperimendis osales 14 õpetajat ning 620 õpilast. Samuti töötati välja ja katsetati valemit õppe-efektiivsuse määramiseks, katsetes osales 1125 õpilast. Efektiivsusevalemi usaldatavuse kontrollimiseks võrreldi saadud tulemusi teiste instrumentidega. Uuringutest tehti järgmised järeldused. Nii õpetajad kui õpilased hindavad kõrgelt ülesannete lahendamise kasulikkust. Leiti statistiliselt olulisi erinevusi selles, et õpilased hindavad õpetajatest kõrgemalt ülesannete huvitavuse vajadust ja nende seost reaalse eluga. Pikaajalise pedagoogilise eksperimendi tulemused näitasid statistiliselt olulisel määral, et hajusandmetega ülesannete lahendamine tõstab teadmiste ja oskuste omandamist ja rakendamist ning nende püsivust. Samuti selgus, et nad motiveerivad õpilasi rohkem. Füüsikaõppe efektiivsuse määramiseks tuletati valem, mis andis statistiliselt olulise positiivse tulemuse. Kokkuvõtteks võib öelda, et käesoleva väitekirja teoreetiliste ja empiiriliste uuringute tulemused panevad aluse võimalikule hajusandmetega ülesannete kasutamisele ja selle tulemusena füüsikaõppe efektiivsuse tõusule gümnaasiumis.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Hindamise vajalikkus arengukoostöö tõhususe mõõtmisel: Eesti-Gruusia näitel(Tartu Ülikool, 2013) Spiegel, Keit; Kasekamp, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut