Sirvi Märksõna "elections" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Äärioikeiston paluu Romanian politiikkaan
(2022) Chiruta, Ionut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Benfordi seadus
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Pajula, Gea; Selart, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesolevas bakalaureusetöös antakse ülevaade Benfordi seadusest, mille kohaselt algab arv numbriga 1 tõenäosusega log 2 0;301, numbriga 2 tõenäosusega log(3=2) 0;176 ja nii monotoonselt kahanevalt kuni tõenäosuseni log(10=9) 0;046, et esimene number on 9. See seadus kehtib paljudes andmestikes, näiteks rahvaarvude, riikide pindalade, aktsiaturgude indeksite ja valimistulemuste korral. Antud töös uuritakse ka 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemuste Benfordi seaduse järgmist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Deepfakes for Paper Vote Privacy Defence
(Tartu Ülikool, 2025) Habanen, Anette; Villemson, Jan, juhendaja; Laur, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The recent rise of artificial intelligence (AI) solutions has also had a significant impact on electoral processes. Most notably, deepfakes created by generative AI applications can (and have been) used to spread misinformation during the campaigns, but they can also be used for cyberattack automation, biased social media bots, etc. This thesis instead presents a positive use case for generative AI in manipulating video material required as proof of voting by potential coercers. For this, I have created a pipeline that takes a video of a voting ballot and replaces its critical content (in our case, the digits on the ballot). To achieve this, a YOLO model is used to find the digits, a WavePaint image inpainting model is used to cover up the old digits, and a separate image of the new digits is used to place it into the video. Additionally, I have implemented the prototype application in the form of a webpage.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Economic conditions and incumbent support: when and how does the economy matter?
(2016-10-18) Talving, Liisa; Ehin, Piret, juhendaja; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Akadeemilisest kirjandusest on teada, et majanduse ja valimistulemuste vahel on tugev seos. Valijad peavad võimulolijaid riigi majanduse eest vastutavaks: valitsusparteide toetus kasvab, kui majandus kosub, ning kannatab, kui majandusel läheb kehvasti. Paraku ei ole aga kõikide valimiste tulemused ühtmoodi majandusest tingitud. Majanduslik hääletamine esineb sageli, kuid mitte alati ega igal pool, ja pole päris selge, miks see nii on. Hiljutine finants- ja majanduskriis näitas selgelt nende kahe nähtuse vahelise seose ebastabiilsust. Kriisi ajal koges valdav enamik läänemaailma riikidest sügavat majanduslangust, mis klassikalistest teooriatest lähtudes peaks viima tõsiste poliitiliste tagajärgedeni. Mitmed Euroopa valitsusparteid saidki valimistel armutult lüüa, ent mitmetel teistel õnnestus oma positsioon säilitada või seda isegi tugevdada. Majandusliku hääletamise ebastabiilsus oli ka selle väitekirja kirjutamise ajendiks. Kui seost majanduse ja valimiste vahel ei eksisteeri, siis on valijate võimalused võimulolijaid majandustulemuste eest vastutavaks pidada piiratud, mis omakorda jätab viimastele vabad käed ellu viia neile sobivaid poliitikaid, isegi kui need ei ole kooskõlas avaliku huviga. Kui aga demokraatliku vastutuse mehhanism toimib, siis on kodanikel võimalik osaleda otsustusprotsessides ja kaasa rääkida selles, milliseks riigi poliitikad kujunevad. Väitekiri käsitles majanduslikku hääletamist kolmest aspektist. Esmalt uuris töö majanduse ja poliitilise toetuse vahelise seose üldist tugevust. Analüüs, mis põhines mahukal küsitlusandmestikul erinevatest Euroopa riikidest ja ajahetkedest, näitas, et majanduslikel kaalutlustel on tugev mõju valijate poliitilistele eelistustele. Riigi majanduse käekäik on arenenud riikide kodanike jaoks oluline – seda jälgitakse ja võetakse oma poliitiliste eelistuste kujundamisel arvesse. Teiseks uuris töö, mil moel mõjutas majanduslikku hääletamist finants- ja majanduskriis ja leidis, et statistiline seos majanduse ja hääletamise vahel jäi sarnasele tasemele, isegi ajal, mil Euroopat raputas viimaste aastakümnete tugevaim majanduslangus. See viitab asjaolule, et majandusliku hääletamise mehhanism on välistele šokkidele võrdlemisi immuunne. Viimaks tõi töö välja uudse dimensiooni majanduslikus hääletamises, suunates fookuse majanduspoliitikale. Analüüs näitas, et majanduskriisi järel pöörasid kodanikud fiskaalpoliitikatele enam tähelepanu kui varem, ja mitmel pool karistati valitsusparteisid karmide kärpemeetmete eest. Veelgi enam, majanduspoliitikad on tavapäraste tegurite kõrval kerkinud üheks keskseimaks teguriks, mis indiviidi valimisotsust määravad, viidates asjaolule, et majandusliku hääletamise fenomen on muutunud mitmetahulisemaks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elections in digital times: a guide for electoral practitioners
(2022) Krimmer, Robert; Rabitsch, Armin; Kužel, Rast’o; Achler, Marta; Licht, Nathan
Strengthening democracy and electoral processes in the era of social media and Artificial Intelligence Democracy requires free, periodic, transparent, and inclusive elections. Freedom of expression, freedom of the press, and the right to political participation are also critical to societies ruled by the respect of human rights. In today’s rapidly evolving digital environment, opportunities for communication between citizens, politicians and political parties are unprecedented –– with information related to elections flowing faster and easier than ever, coupled with expanded opportunities for its verification and correction by a growing number of stakeholders. However, with billions of human beings connected, and disinformation and misinformation circulating unhinged around the networks, democratic processes and access to reliable information are at risk. With an estimated 56.8% of the world’s population active on social media and an estimate of 4 billion eligible voters, the ubiquity of social networks and the impact of Artificial Intelligence can intentionally or unintentionally undermine electoral processes, thereby delegitimizing democracies worldwide. In this context, all actors involved in electoral processes have an essential role to play. Electoral management bodies, electoral practitioners, the media, voters, political parties, and civil society organizations must understand the scope and impact of social media and Artificial Intelligence in the electoral cycle. They also need to have access to the tools to identify who instigates and spreads disinformation and misinformation, and the tools and strategies to combat it. This handbook aims to be a toolbox that helps better understand the current scenario and share experiences of good practices in different electoral settings and equip electoral practitioners and other key actors from all over the world to ensure the credibility of the democratic system in times of profound transformations.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kellel peaks olema õigus valida ja kas igaühel peaks olema võrdne hääl?
(Tartu Ülikool, 2025) Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev töö uuris küsimust, kellel peaks olema valimisõigus ja kas igal kodanikul peaks olema võrdne hääl. Eesmärgiks oli selgitada, millistel tingimustel on valimisõiguse piiramine demokraatias õigustatud, ning milliseid filosoofilisi argumente saab selliste piirangute toetuseks või vastu kasutada. Analüüs keskendus kahele mõjukale lähenemisele: Jason Brennani pädevuspõhisele teooriale ja Robert Dahli ning Robert Goodini „all affected interests“ printsiibile ning rakendas neid Eesti juhtumile, kus arutatakse Vene kodanike valimisõiguse piiramist kohalikel omavalitsuse valimistel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Managing regime stability: The 2018 presidential elections in authoritarian Russia
(University of Tartu Press, 2018) Rogova, Vera
On 18 March 2018, Vladimir Putin was reelected for a fourth term as president of Russia, receiving 77 per cent of the votes. He will remain in office for another six years, up to 2024. While this result did not come as a surprise, political events in the run-up to the election require more attention. Not only did protests take place in cities all over Russia; liberal elites were also strikingly present in both political and economic discussions, occasionally openly challenging the existing system. At the same time, the regime demonstrated a high level of tolerance vis-à-vis such challengers. These observations appear surprising in the context of Russia’s authoritarian political system. The paper analyzes two cases of political confrontation in the context of the 2018 elections: Xenia Sobchak’s presidential campaign and the competition between the economic groupings around the liberal Kudrin and the statist “Stolypin Club”. It can be shown that in both cases, the roots of the seemingly independent political debates can be traced back to initiatives of the existing regime. On the basis of this observation, the paper comes to the following two conclusions: First, a certain level of political controversy is regarded as important for legitimizing the regime. This shows, secondly, that the “electoral authoritarian” regime in Russia has to respond to expectations of its citizens, which include the demand for political options. Overall, this paper suggests that despite its turn to increased authoritarianism and repression in the last years, the Russian government attempts to manage political stability by applying a mix of certain freedoms as well as restrictions.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Privacy and coercion-resistance in voting
(2022-04-19) Krips, Kristjan; Willemson, Jan, juhendaja; Laur, Sven, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Üheks demokraatia nurgakiviks on inimeste õigus osaleda vabadel ja ausatel valimistel ning seeläbi määrata endale esindajad. Seetõttu on valimiste turvamine kriitilise tähtsusega, kuid selle ülesande muudavad keerukaks valimistele rakendatavad vastuolulised turvanõuded. Valimisvabaduse tagamiseks peab valijal olema võimalik anda oma hääl ilma välise mõjutuseta. Samaaegselt on vaja tagada, et korrektselt antud hääled võetakse häältelugemisel arvesse ning kajastuvad valimistulemuses. Postihääletamine ja internetihääletamine toovad esile valijate mõjutamisega seonduvad probleemid. Seetõttu uurisime internetihääletussüsteemide mõjutuskindluse saavutamiseks vajalikke meetmeid ning analüüsime nende praktilist rakendatavust. Uurimistöö tulemusena selgus, et hääle kontrollitavuse ja valija mõjutamatuse samaaegseks saavutamiseks võetakse sageli aluseks mitmeid eeldusi, mida on praktikas raske täita. Võrreldes internetihääletussüsteemidega on traditsiooniliste paberhääletussüsteemide turvalisust tänapäevase tehnoloogia kontekstis oluliselt vähem uuritud. Teadustööd näitavad, et valijate privaatsusega seonduvad riskid on olemas ka paberhääletussüsteemides. Meie poolt läbiviidud uurimuse tulemusena selgus, et valimissedeli täitmise käigus tekkiv heli lekitab infot valija poolt tehtud valiku kohta. Leiu illustreerimiseks ehitasime kaks prototüüpi, mis kasutasid mikrofone, et sedeli täitmisel tekkivaid signaalne kinni püüda. Sarnaselt teistele valimissüsteemidele oli ka Eestis kasutusel olevas internetihääletussüsteemis vaja leida tasakaal mõjutuskindluse ja terviklusomaduste vahel. Turvanõuetes olevate vastuolude tõttu ei saa kõiki riske maandada. Uurimistöö ühe osana kirjeldasime Eesti internetihääletussüsteemis olevaid nõrkusi ning pakkusime välja meetmed tuvastatud probleemide lahendamiseks. Viimase aspektina analüüsisime nutitelefonil hääletamisega kaasnevaid turvariske.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Second-order effects or ideational rifts? Explaining outcomes of European elections in an era of populist politics
(Cambridge University Press, 2020) Ehin, Piret; Talving, Liisa
This article seeks to enhance our understanding of the European Parliament (EP) elections in an era of populist and anti-European Union (EU) politics. Specifically, it aims to evaluate both the conventional second-order elections theory as well as an alternative approach that regards EP elections as an arena for conflict between liberal-democratic Europeanism and populist, extremist and euroskeptic alternatives. It does so by deriving a series of hypotheses from both approaches and testing these with party-level data from all EU member states in the context of 2019 EP elections. Our results challenge both explanations. Party size is a robust predictor of electoral performance in EP elections, and its effect is moderated by electoral system design. While large parties lost votes across the EU, their losses were more pronounced in countries where national legislatures are elected under plurality or mixed systems. We find no evidence of incumbent losses or electoral cycle effects. Party-level populism, extremism and euroskepticism did not systematically predict electoral performance but party ideology appears to have moderated the effects of incumbency and party size. Incumbency was associated with vote gain among populist and far-right parties but not other parties, and the effect of size also varied across party ideologies. In sum, these results suggest that vote fragmentation in the 2019 EP elections is partly explained by electoral system design, while it was not driven by the desire to punish political incumbents. Populist and far-right parties in power appear to be particularly immune to punishing behavior often associated with EP elections.