Sirvi Märksõna "elukestev õpe" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 68

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andragoogilise, sotsiaalse ja psühholoogilise aspekti tegurite koosmõju täiskasvanute õppimiskäsituste, õppimisvalmisolekule ja koolitusaktiivsuse kujunemisele elukestva õppe kontekstis
(2006) Jõgi, Larissa
Elukestev õpe ja täiskasvanuharidus on võimas jõud saavutamaks sotsiaalset sidusust, eriti siis, kui koolituse/õppevorm ja kontekst on seotud kohaliku või regionaalse tasandiga, ümbritseva eluga ja selle eluga, mida inimesed elavad. Käesoleva uurimuse koostamisel lähtuti vajadusest laiendada ning analüüsida teoreetilist nägemust täiskasvanu õppimise olemusest ja õpikäsituste kujunemisest elutee kontekstis. Uurimuse põhiküsimusteks on: kuidas kujuneb täiskasvanute õpikäsitus ja millised tegurid mõjutavad õpikäsituste, õppimisvalmisolekute ja koolitusaktiivsuse kujunemist täiskasvanueas erinevate põlvkondade lõikes?
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Beyond the author’s house : the potential for participatory storytelling in general literary museums
(Tartu Ülikool, 2024) Rempel, Sarah; Seljamaa, Elo-Hanna, juhendaja; Debono, Sandro, juhendaja; McColl, Margaret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut
This study explores the evolving role of literary museums, traditionally synonymous with writers' house museums, which have historically romanticised authors' lives, acted as markers of education for the elite, and almost exclusively been designed for tourists. The research, focused primarily on the UK and Ireland, examines how in contrast, general literary museums are overlooked cultural assets, demonstrating shifts from passive exhibits toward dynamic, future-focused spaces that foster participatory storytelling, lifelong learning, and wellbeing. Addressing the limitations of treating visitors as observers only, this study asks how literary museums can serve as tools for social action and creativity, empowering audiences to participate in the process. Previous research explores these tensions in relation to literary tourism as well as museums more broadly. Through case studies of the Glasgow Women’s Library and the Museum of Literature Ireland, this research highlights how these two museums utilise storytelling and multipurpose use of space to create inclusive, collaborative learning environments. The findings suggest that literary museums have the capacity to engage and merge traditional and contemporary forms of literacy, empower marginalised voices and contribute to a more inclusive narrative. This work is significant for museum educators and policymakers to realise the potential of literary museums as post-museum spaces, not only engaged with the past but also supporting future generations of critical thinkers, writers and storytellers.
listelement.badge.access-status Embargo ,
E-õppest Eesti Kaitsejõududes : koolikorralduse kutsemagistriõppe magistriprojekt
(Tartu Ülikool, 2006) Männiste, Tõnis; Marandi, Triin, juhendaja; Uba, Peep, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukestev õpe 2007
(Turu-uuringute AS, 2008) Turu-uuringute AS
Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt ajavahemikus 11. oktoober – 23. oktoober 2007. aastal läbi viidud Omnibussküsitluse ning ajavahemikus 15. oktoober – 2. november läbi viidud telefoniküsitluse tulemuste põhjal. Aruanne esitati Haridus- ja Teadusministeeriumile. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja: 1) Kui suur osa 25-64-aastastest Eesti elanikest on viimase 4 nädala või 12 kuu jooksul osalenud koolitustel või käinud koolis; 2) Millisel haridusastmel õpiti ning millistel koolitustel osaleti; 3) Millised olid õpingute finantseerimisallikad; 4) Missuguses õppes või koolitustel plaanitakse osaleda järgneva 12 kuu jooksul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukestev õpe 2008
(Turu-uuringute AS, 2008) Turu-uuringute AS
Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt ajavahemikus 16. oktoober – 31. oktoober 2008. aastal läbi viidud Omnibussküsitluse ning ajavahemikus 15. - 16. oktoober läbi viidud telefoniküsitluse tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile. Samalaadse uuringu viis Turu-Uuringute AS läbi ka 2007. aasta oktoobris. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja: 1) Kui suur osa 25-64-aastastest Eesti elanikest on viimase 4 nädala või 12 kuu jooksul osalenud tasemeõppes (näiteks üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) või täiendus- või ümberõppes või vabahariduskoolitustel (näiteks tööalased täiendusvõi ümberõppekursused, konverentsid, seminarid, töötute koolitused, huvialakursused); 2) Millisel haridusastmel õpiti ning millistel koolitustel osaleti; 3) Millised olid õpingute finantseerimisallikad; 4) Missuguse taseme õppes, kursustel, õppe- või koolitusprogrammides plaanitakse osaleda järgneva 12 kuu jooksul.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel
(2019-10-11) Männiste, Tiiu; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel” analüüsitakse Eesti elukestva õppe suundumusi ja võimalusi postkommunistliku siirde (1987–2004) ja järelsiirde (2004–2014) perioodil ning alanud digipöörde tingimustes. Töö empiirilised tulemused põhinevad autori kvalitatiivuuringutel (intervjuud õppijatega ja ekspertintervjuud) ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi küsitluse „Mina. Maailm. Meedia“ (MeeMa) andmete analüüsil. Töös esitatakse ülevaade elukestva õppe käsitluste ning praktikate muutumisest Eestis. Elukestval õppel oli ülemineku muutustega toimetuleku ja uuendusi käivitav funktsioon, mis eeldas nii õppijate kui ka riigi panust. Pöördeliste aegade algul reageeris muutustele esmalt töömaailm, uuendusmeelsed ettevõtjad olid kõigis pöördeetappides operatiivsemad uutesse oskustesse panustajad. Eesti kiire ja otsustav üleminek liberaalsele turumajandusele ei soosinud aga ühiskonna sotsiaalse valdkonna arenguid, tekkinud kiired kihistumisprotsessid kajastusid ka elukestva õppe arengus ning õppes mitteosalejate ja passiivsete arvukas kihis. Pöördele järgnenud stabiilsemas etapis liiguti õppijakesksema, õppija võimeid/võimalusi arvestavama elukestva õppe korralduse poole. Töös on olulisel kohal digiajastu elukestva õppe uued väljakutsed ja probleemid erineva tehnoloogilise tasemega töökeskkondades. Projektimajanduse toel teostatavad elukestva õppe poliitikad ei suuda enam sammu pidada töömaailma tehnoloogiliste muutustega. Kihistunud võimalustega elukestva õppe väljal muutub aina olulisemaks õppija enda aktiivsus ja iseseisev uute oskuste omandamise võimekus ning orienteerumine mitmekesises ja piiramatus digitaalses keskkonnas. Töös uuritakse, millised on töökeskkonna ja õppimismotivatsiooni seosed, ning esitatakse praegusel elukestva õppe väljal tegutsevate õppijate tüpoloogia. Selle põhjal pakutakse välja elukestvas õppes osalemise mudel, mis võiks olla abiks elukestva õppe arendamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukestva õppe arendamise vajadused ja võimalused Kihnu vallas
(TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, 2018) Männi, Marily; Salumäe, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukestva õppe finantseerimise praktikate ülevaade
(CENTAR, 2013) Räis, Mari Liis; Järve, Janno
Elukestva õppe edendamise võtmeks on erinevate õppimist takistavate probleemide, nagu näiteks vähene teadlikkus ja piiratud majanduslikud võimalused, ületamine. Käesolev uuring keskendub majanduslike takistuste ületamisele suunatud meetmetele, mis üldjuhul kaasavad õpingute finantseerimisse lisaks riigi vahenditele ka eraraha, olgu siis ettevõtja või õppija enda rahakotist. Antud töös jäetakse üldjuhul vaatluse alt välja kõigile tasemehariduses osalevatele õppuritele kättesaadavad meetmed, kuna nendest ülevaate andmine eeldab iga riigi haridussüsteemi põhjalikku kirjeldamist, mis selle töö mahtu arvestades ei ole võimalik. Samuti jäävad fookusest kõrvale ainult töötutele suunatud meetmed. Kolmandaks välistuseks on väikeste piirkondade algused ja projektipõhised ettevõtmised – valdavalt keskendutakse riiklikele meetmetele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukestva õppe vajaduste analüüs
(Saar Poll OÜ, 2002) Saar Poll OÜ
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis ajavahemikul 21. - 30. november 2001 baromeeteruuringu käigus läbi üleriigilise küsitluse. Küsitluse eesmärgiks oli saada informatsiooni täiskasvanud inimeste õpivajaduste ja –võimaluste kohta. Vastajate kodudes küsitleti suulise intervjuu vormis 1008 inimest, vanuses 15–74 aastat. Respondentide valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Valimipunkte oli kokku 177 ning need paiknesid erinevates Eestimaa paikades. See andis võimaluse võrrelda erinevate regioonide tulemusi omavahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Engaging the elderly in museum education : a study of the Age Well sessions at Glasgow museums
(Tartu Ülikool, 2024) Huang, Chia-Yu; Anguix-Vilches, Laia, juhendaja; Laidla, Janet, juhendaja; McColl, Margaret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut
This study is created to explore the design and implementation of the Age Well Sessions conducted in Glasgow Museums, aiming to reveal the programme’s foundational philosophies, engaging strategies, and guiding principles. It seeks to capture the frontline designers’ and educators’ perspectives on the programme’s implementation and development in engaging older adults and how these insights constantly shape and support the programme’s evolution. Furthermore, the research explores the identified challenges and opportunities of the sessions in meeting the diverse needs of elderly participants from the initiators’ experience, revealing issues such as resource limitations, transportation, the challenge of reaching minority groups, and so on. Besides this, the study investigates potential future developments or adjustments of the Age Well Sessions to meet the evolving needs of its target audience. By delving into these details, the study may bring broader discussions on ageing, cultural engagement, and the role of museum education in fostering creative ageing and lifelong learning among older adults. This focus underscores the importance of inclusive and accessible museum practices which are helpful to enhance mutual enrichment between museums and the elderly community within the UK’s societal context.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eratäiendkoolitajate küsitlus
(Turu-uuringute AS, 2010) Vainu, Vaike; Reivart, Karin
2010. aasta aprillis viis Turu-uuringute AS HTM-i ja ESF programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ tellimusel läbi erakoolitajate küsitluse, mille eesmärgiks oli koguda informatsiooni täiskasvanutele täiend- ning vabahariduslikke koolitusi pakkuvate eraasutuste ning füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse (sh. asutuste koolituskogemuse, käibe, koolituste kestvuse, koolitusvaldkondade, kursustel osalejate arvu, tööjõu jms.) kohta. Küsitluse üldkogumi moodustasid kõik Eestis tegutsevad eratäiendkoolitajad, kes pakuvad kas põhi- või kõrvaltegevusena täiskasvanutele täiendkoolitust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Erialase tasemehariduseta isikute osalemine elukestvas õppes
(Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, 2012) Järve, Janno; Räis, Mari Liis; Seppo, Indrek
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uurida erialase hariduseta inimeste enesetäiendamist – Eestis kui Euroopa Liidus tervikuna peetakse pidevat enesetäiendamist väga oluliseks, sest vaid pidev enesetäiendamine saab tagada toimetuleku pidevalt muutuvas maailmas. Uuringu sihtgrupiks olid erialase hariduseta inimesed, kes grupi keskmisena tegelevad iseseisva enesetäiendamisega oluliselt vähem kui inimesed, kellel on erialane haridus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ESF programmide “Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” ja “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” tagasisideküsitlus
(Saar Poll OÜ, 2011) Saar Poll OÜ
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2011. aasta suvel Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Vabaharidusliidu tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli koguda tagasisidet Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmidest „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ ning „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ rahastatud kursuste kohta. Käesolev aruanne tutvustab uuringu tausta, annab ülevaate uuringu peamistest tulemustest ja esitab tulemuste kokkuvõtte. Aruande lisadena esitatakse küsitluse eestikeelne ankeet, loetelu avatud küsimustele antud vastustest ning andmetabelid erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ESF programmide “Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” ja “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” tagasisideküsitlus
(Saar Poll OÜ, 2012) Saar Poll OÜ
Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2012. aasta veebruaris-märtsis Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Vabaharidusliidu tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli koguda tagasisidet Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmidest „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ ning „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ rahastatud kursuste kohta. Tegemist on jätku-uuringuga, mille eelneva uuringulaine küsitlustöö teostas Saar Poll 2011. aasta suvel. Käesolev aruanne tutvustab uuringu tausta, annab ülevaate uuringu peamistest tulemustest ja esitab tulemuste kokkuvõtte. Lisaks tänavustele küsitlustulemustele on välja toodud ka võrdlus 2011. aasta tulemustega. Aruande lisadena esitatakse küsitluse eestikeelne ankeet, loetelu avatud küsimustele antud vastustest ning andmetabelid erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
ESF programmide “Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” ja “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” tagasisideuuring
(Socio Uuringukeskus OÜ, 2010) Socio Uuringukeskus OÜ
Programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” peamine eesmärk on avardada täiskasvanud elanikkonna elukestvas õppes osalemise võimalusi ning tõsta kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides pakutava kvaliteetse koolituse kaudu inimeste tööalast konkurentsivõimet kõigis Eesti regioonides. Programmi sihtgrupiks on täiskasvanud elanikkond ja täiskasvanute koolitajad ning tegevusteks täiskasvanud elanikkonna koolitamine, täiskasvanute koolituse kvaliteedi tõstmine valdkonna koolitajate ja ekspertide koolituse kaudu, erakoolitusasutuste tegevuse kvaliteedi analüüs, täiskasvanute koolituse alamregistri loomine ja kasutuselevõtmine, uuringute ja analüüside läbiviimine. Programmi raames luuakse täiskasvanud elanikkonnale võimalused osaleda tasuta tööalasel koolitusel, et parandada selle kaudu valmisolekut edukaks toimetulekuks tööturul. Programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” eesmärk on avardada täiskasvanud elanikkonna võimalusi osaleda koolitustel ja selle kaudu parandada valmisolekut edukaks toimetulekuks tööturul ja tõsta õpimotivatsiooni. Programmi sihtgrupiks on täiskasvanud elanikkond, kes ei ole koolikohustuslik ega ole registreerinud ennast töötuks. Selle raames viiakse läbi järgnevad tegevused: täiskasvanud elanikkonna koolitamine ja ekspertide koolitamine, vabahariduslikes koolituskeskustes läbiviidava koolituse uuring, koolitusvajaduse ja uute sihtgruppide väljaselgitamine maakondades, õppekavade ja õpikeskkonna arendus, vabahariduslike koolituskeskuste töö kvaliteedi hindamine, vabahariduslike koolituskeskuste kodulehekülgede loomine ja arendamine, koolitusalane teavitustegevus. Programmi raames koolitatakse vähemalt 40 000 inimest ning koolitused on õppijatele tasuta. Arvesse võetakse õppijate vajadusi, kaasates võimalikult palju neid sihtrühmi, kes on elukestvas õppes osalemise osas ebasoodsamas olukorras.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Factors influencing mobility of teachers from Harjumaa and Ida-Virumaa regions in the frame of lifelong learning programme Comenius
(Tartu Ülikool, 2011) Trocin, Ana; Morozov, Viatcheslav, juhendaja; Trasberg, Karmen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Teacher mobility is a process with old routes in the history, but its importance was emphasized only in the past 25 years, once education sector of member states became an important subject on European agenda. The interest for teacher mobility and as a result the great support provided emerged along with establishment of main priorities of European Union among which raising awareness of member states citizens about EU citizenships became a primary goal. In this order Lifelong Learning Programme Comenius was especially designed for the education area to offer the framework to schools‘ actors for participation in international mobility activities. Theoretical framework regarding mobility ―as a process of change affecting modes of behaviour or trajectories of individuals or social groups‖ was enriched concomitantly. Besides the positive achievements on the path of teacher mobility developments, there were met obstacles and limits discussed in the specialized literature on education and teacher mobility. On the other hand precise estimates on teacher mobility in Estonia comprising researches on affects and teachers‘ approach towards mobility are lacking. This research was carried out to identify the main factors affecting the decision making process of teachers from Estonian schools from Ida-Virumaa and Harjumaa to participate in international mobility activities in the frame of Comenius programme. Furthermore policy recommendations were made based on the findings in the study in order to decrease the negative impact of the identified factors on teachers‘ approach towards international mobility.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Grundtvig Initiative on Volunteering in Europe for Seniors programmi projekti "Hands on" sotsiaal-kultuuriline programm : lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Lihtne, Leana; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse valdkonna sotsiaalsete partnerite rahulolu uuring
(TNS Emor, 2008) Möller, Gerda; Gorjajeva, Olga; Mitt, Kalev; Nõmmik, Maire
Käesoleva uuringu eesmärk oli koguda informatsiooni, kuidas hindavad perioodil 2005-2008 kutsehariduse arendamiseks ette võetud tegevusi Haridus- ja Teadusministeeriumi sotsiaalsete partnerite esindusorganisatsioonid ning kutseharidusega oskustööjõudu kasutavad ettevõtted. Uuringu otsesteks ülesanneteks sotsiaalsete partnerite esindusorganisatsioonide korral olid: 1) selgitada välja, kuidas hindavad kutsehariduse arendamiseks perioodil 2005-2008 ette võetud tegevusi sotsiaalsed partnerid 2) saada informatsiooni, milliseks hinnatakse koostööd kutsehariduse valdkonna riiklike asutustega ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga 3) saada ettepanekuid senise tegevuse tõhustamiseks, seda nii kaasamise kui ka kutsehariduse valdkonna arendamise osas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Interim Evaluation of the European Lifelong Learning Programme 2007-2009: The National Report of Estonia
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2010) Kirss, Laura; PRAXIS
This report summarizes the results of the interim evaluation of the European Lifelong Learning programme 2007-2009 in Estonia. The main objectives of the interim evaluation were: a) to analyse results of the LLP achieved hitherto and to identify lessons learned and good practices; b) to give recommendations for improving the execution of the current programme in the remaining stage of its implementation and; c) to give input for the preparation of the future programme in the field of lifelong learning. The analysis concentrated on the aspects of relevance, effectiveness and efficiency.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Karjääriteenuste süsteemi arendamise lähteuuring
(Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, 2006) Tammpuu, Piia; Kaal, Esta; Kandla, Kaidi
Karjääriteenuste valdkonna uuringu ülesanne oli kaardistada karjääriteenuste hetkeolukord Eestis – teenuse levik, kättesaadavus ning teenuse kasutajate ja osutajate suhtumine. Uuring toob välja karjääriplaneerimist toetavate teenuste tänased nõrkused ja tugevused ning annab seeläbi lähteinfo süsteemi edasiarendamiseks. Seda esiteks nii organisatsioonilise ja kui korraldusliku külje täiustamiseks. Teiseks ka nende meetmete väljatöötamiseks, mis puudutavad teenuste sisu ning kindlustavad nende kättesaadavuse ja kasutajate rahulolu. Lisaks sellele on uuringu tulemused aluseks karjääriteenuste seiresüsteemi käivitamisele, mis peaks võimaldama muutuste jälgimise ja põhinäitajate võrreldavuse Eestile lähedaste EL maadega.