Sirvi Märksõna "elukoht" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 24

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanduslik digitaalmeediaprojekt: “Mis põhjustel tulevad eestlased tagasi Eestisse elama?”
(Tartu Ülikool, 2020) Riener, Gitta; Lõhmus, Eleri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukoha mereläheduse ja depressiooniriski seos nelja Eesti linna lõikes
(Tartu Ülikool, 2023) Kiivet, Äli Enrietta; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elukoha normidest Eesti rahwuswahelises eraõiguses
(Tartu Ülikool, 1933) Lender, Uno
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Elukoha registreerimise kohustuse vastavus põhiseaduse §-le 34
(Tartu Ülikool, 2005) Murumets, Vaike; Ernits, Madis, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ethnic residential segregation and integration of the Russian-speaking population in Estonia
(2018-10-10) Mägi, Kadi; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö keskendub venekeelse elanikkonna elukohasegregatsioonile ja integratsioonile Eestis. Eesti on näide endisest Nõukogude Liidu osast, kuhu sotsialismiperioodil toimunud sisserände järel jäi 1990. aastate alguseks elama arvukas peamiselt venekeelne immigrantrahvastik. Kuna sisserändajad asusid saabudes elama kindlatesse piirkondadesse ja linnades kindlatesse linnaosadesse, siis paiknes siinne immigrantrahvastik üleminekuaja alguses asustussüsteemis kontsentreeritult ja linnades segregeerunult. Eestis on rahvusgruppide vahelisi erinevusi uuritud palju, kuid indiviidi vaatenurk uuringutest suuresti puudub. See doktoritöö püüab seda tühimikku täita ja analüüsida etnilist elukohasegregatsiooni rohkem indiviidi seisukohast vaadatuna. Töö eesmärk on selgitada, kuidas ja miks segregatsiooni kontekst eesti- ja venekeelse elanikkonna jaoks muutub ning kuidas elamine erinevas keele- ja kultuurikeskkonnas mõjutab akulturatsiooni protsesse. Doktoritöö tulemustest selgub, et nõukogude perioodil kujunenud suur etniline elukohasegregatsioon on siiani püsinud ja isegi kasvanud. Mõlema rahvusgrupi rändekäitumine on selliseid trende toetanud. Venekeelne elanikkond on viimaste aastakümnete jooksul olnud üsna vähemobiilne ja seepärast on nende elukohamustrid sarnased nõukogude perioodil väljakujunenud mustritele. Kui venekeelne elanikkond elukohta vahetab, siis liiguvad nad peamiselt naabruskondadesse, kus on ees suur omakeelne kogukond: paljude vene emakeelega inimeste jaoks muutub rände läbi nende kodu lähiümbrus veelgi venekeelsemaks. Vastupidiselt venekeelsele elanikkonnale muutus eestlaste jaoks elukeskkond rände läbi enamasti eestikeelsemaks. Venekeelne elanikkond on Eestis elanud aastakümneid, kuid see grupp on seni tugevalt jäänud vene identiteedi juurde ja vaid vähesed määratlevad end eestlasena. Töö tulemused näitavad, et elukoha keeleline keskkond mõjutab etnilise identiteedi muutust väga oluliselt: eestikeelses keskkonnas elavad vene kogukonna liikmed vahetavad palju sagedamini oma vene identiteedi eesti identiteedi vastu. Doktoritöö tõi välja ka väga muret tekitava suundumuse Eesti linnades: sotsiaalmajanduslik ja etniline segregatsioon on hakanud üha enam kattuma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Leibkonna elujärg 2004
(Tallinn, 2005) Statistikaamet
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Leibkonna elujärg 2005
(Tallinn, 2006) Statistikaamet
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Metsaliblikate elupaigakasutust mõjutavad keskkonnafaktorid
(Tartu Ülikool, 2018) Valdaru, Epp; Viljur, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpilaste autonoomse ja kontrolliva motivatsiooni seosed kehalise aktiivsusega
(Tartu: Tartu Ülikool, 2022) Pärtelpoeg, Kreete; Tilga, Henri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvastikuõigus
(Sisekaitseakadeemia, 2003) Kopamees, Veiko
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvuste Tallinn. Statistilis-sotsioloogiline ülevaade
(2009) Raitviir T; Kilemit L; Eesti Avatud Ühiskonna Instituut; Tallinna Linnavalitsus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Role of nationality and residence in EU judicial cooperation in criminal matters
(University of Tartu, 2015) Eomois, Ele-Marit; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Segregatsioon Tartu eluasemeturul
(Tartu Ülikool, 2020) Nõmme, Katre; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks oli uurida elukohasegregatsiooni Tartu kinnisvaraturul ehk seda millised on olnud viimase 5 aasta trendid. Elukohasegregatsiooni analüüsimisel käsitleti ostuhinnast ja rahvusest lähtuvat segregatsiooni. Bakalaureusetöö peamised tulemused: • Tartus on viimastel aastatel süvenenud piirkondlik segregatsioon korterite ostuhinna alusel. • Välja on kujunenud viis piirkonda, kus elamise nimel on inimesed valmis maksma suurema summa. Suurima soovitud ostuhinna tõusu perioodide lõikes on teinud Supilinn, kus elamise nimel on inimesed valmis maksma ligi 140 000€. Supilinna arengut kinnitavad varasemad Tartu linna uuringud. • Korterite ning majade ostjate puhul on kahe perioodi võrdluses Veeriku ning Ropka linnaosade soovitud mediaan ostuhind teinud järsu languse. • Rahvuslik segregatsioon ei ole viimastel aastatel süvenenud, sest näha ei ole suuri muutusi rahvuslikes koosseisudes erinevates linnaosades kahe perioodi lõikes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sissetulek ja elamistingimused
(Tallinn, 2005) Statistikaamet
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Social inequalities in health in Estonia
(Tallinn, 2002) Kunst A; Leinsalu M; Kasmel A; Habicht J; Maailmapank; Sotsiaalministeerium
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Socio-spatial residential segregation in post-socialist cities: the case of Tallinn, Estonia
(2006) Kährik, Anneli; Jauhiainen, Jussi S., juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teadmustöötajate arvukuse tõstmise võimalused maapiirkonnas Põlva maakonna näitel
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2024) Hiir, Teemar; Rootamm-Valter, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Effect of Socio-Cultural Factors on Time Perception
(Tartu Ülikool, 2019) Laaneots, Karina; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Current study examined relationships between income and place of residence of Estonians and Russians with their time perception. It was analyzed the data of 2227 residents of Estonia (1628 Estonians and 599 Russians ages 15 through 74 years, 972 men and 1255 women). Participants were interviewed with CAPI method (Computer Assisted Personal Interviewing) and completed Time Production Task (TPT). As a result, reported before tendency of Russians to underproduce time intervals more than Estonians (Maar, 2013) was confirmed. Russians underestimated time durations 6% more than Estonians. However, hypotheses that difference in time perception of Estonians and Russians associated with income and place of residence didn’t find it`s confirmation.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The relationship between residential segregation, school segregation and family context
(2024-07-08) Knapp, David; Tammaru, Tiit, juhendaja; Kährik, Anneli, juhendaja; Leetmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Püsiv segregatsioon ja selle negatiivsed mõjud on reaalsus linnades üle maailma. Praegused uuringud näitavad, et segregatsioon ühes eluvaldkonnas, näiteks asumis, võib põhjustada segregatsiooni teistes eluvaldkondades, näiteks koolides ja töökohtades. Segregatsiooni võib edasi anda, kuna lapsepõlve asjaolud mõjutavad tulemusi hilisemas elus. Segregatsiooni kordamise erinevates eluvaldkondades ja põlvkondadest üles võib ette kujutada kui „ruumilise eraldatuse nõiaringi“. Kuid protsess võib tähendada ka seda, et lõimumine ühes eluvaldkonnas võib põhjustada lõimumise teistes – „lõimumine hooratas“. See doktoritöö uurib seost elukoha segregatsiooni, kooli segregatsiooni ja perekonteksti vahel ning seda, kuidas need seotud „lõimumise hoorattaga“. Mina keskendun kahele aspektile: seosele koolikoosseisu ja täiskasvanu asumi koosseisu vahel ning koolikoosseisu ja kõrghariduse omandamise seosele Tallinna venekeelse vähemuse seos. Käesoleva doktoritöö tulemustest selgub, et nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima eesti õppekeelega koolis, on suurem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Ning vastupidi, nendel peamiselt venekeelses asumis üles kasvanud vene noortel, kes asusid õppima vene õppekeelega koolis, on väiksem tõenäosus kõrghariduse omandamiseks ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamiseks. Perekonna sotsiaalmajanduslik staatus, asumi kontekst lapsepõlves ja enamusühiskonda lõimumisetase näivad ka olevat kõrghariduse omandamisega ja täiskasvanuna eestikeelses asumis elamisega. Need tulemused, et segregatsiooni vähendamine koolides võib aidata kaasa lõimumisele. Ainult koolides toimuvad muutused ei pruugi samas olla piisavad. Ruumilise eraldatust vähendamine nõuab terviklikku lähenemist, mis arvestab nii vanemate elukohtade kui ka koolide valikuid, samuti suuremaid kulutusi. kui elukohaerinevused on kasvanud väga suureks, on lõimumise korraldamine koolides keerulisem ning ainult koolikeele muutmine ei anna efekti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Toidu tarbimise trendid Eestis - projekt ANEMOS
(2010) Pitsi T; Paats M; Tikva P; Statistikaamet