Sirvi Märksõna "elurikkus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 37

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“An unjust transition is not sustainable”. Climate justice and the effects of hydropower expansion in Georgia under Georgian Dream
(Tartu Ülikool, 2023) O’Sullivan, Hannah; Mühlfried, Florian, juhendaja; Prina, Federica, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This research examines the prevalence of climate justice in Georgia’s hydropower sector under the current Georgian Dream government. Georgia is a country highly dependent on its hydropower resources in efforts to increase its energy security, but how this energy policy affects people and planet is not widely examined. A discourse analysis of existing literature was incorporated into data from reports and interviews. This research finds that there has been a significant improvement in the legislation which exists around climate and hydropower issues in Georgia in recent years to facilitate a more just energy system, but the implementation of this legislation is severely lacking. As such, there are limited signs of climate justice in the hydropower sector in Georgia. By applying the three tenets of climate justice; distributive, recognitional, and procedural, this research explores how both people and planet are affected by hydropower expansion, as well as alternative renewable energies which could be included in Georgia’s electricity balance.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biodiversity drivers in oceanic archipelagos and habitat fragments, explored by agent-based simulation models
(2023-05-02) Jõks, Madli; Pärtel, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Saared on sajandeid tähelepanu köitnud oma põneva elustikuga. Üksikud saared võimaldavad uurida elurikkuse kujunemist ning saarestikud liikide levimist saarte vahel. Inimtegevuse tõttu killustunud elupaigad sarnanevad päris saarestikega nii oma looduskaitselise olulisuse kui ka isoleerituse poolest. Erinevalt päris saartest ei määra aga elupaigalaikude isolatsiooni ainult nende ruumiline paigutus, vaid ka rändavate organismide võime ümbritsevas maastikus toime tulla. Uurisin elurikkust kujundavaid tegureid sellistes süsteemides, kasutades simulatsioone elurikkuse kujunemise kohta Hawaii ja Galápagose saartel, Kanaaridel, Roheneemesaartel, Assooridel ning Eesti laialehistes metsalaikudes. Leidsin, et saarestikes on elurikkuse kujunemisel olulist rolli mänginud nii tänapäevane elupaikade mitmekesisus ja saarte asend üksteise suhtes kui ka saarestiku geoloogiline ajalugu ning maailmamere taseme muutused. Elupaikade mitmekesisus oli oluline kõigis uuritud saarestikes. Teiste tegurite kohta selgus, et kui saarestiku ajalugu kajastub hästi saarte tänapäevases asetuses, siis seletab tänapäevane geograafia saarte liigilist koosseisu; kui aga saarestiku ajaloos on toimunud suured geoloogilised muutused, ei ole tänapäevane saarte paigutus veel jõudnud mõju avaldada. Eesti vanametsalaikude simulatsioonid näitasid, et ümbritsevad nooremad metsad ei toeta rohurinde taimede, puudel kasvavate organismide ja mitmete mullaseente sidusust, kusjuures nooremate metsade kasutamist piirab enim sobivate mikroelupaikade puudus. Kokkuvõtteks võib öelda, et simulatsioonide kasutamine võimaldab välja selgitada põhjuslikke seoseid elurikkuse kujunemise kohta ookeanisaartel ja killustunud elupaikades, mis omakorda aitab vältida elurikkuse kadu neis väärtuslikes süsteemides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biodiversity of African soil fungi
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-03-30) Kupagme, John Yangyuoru; Tedersoo, Leho, juhendaja; Põlme, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Seened on ökoloogilise võtmetähtsusega eukarüoodid, mis tagavad toitainete ringluse, lagundades orgaanilist ainet ja parandades mulla struktuuri. Mükoriissed suhted taimejuurtega suurendavad vee ja toitainete, eriti fosfori, omastamist ning toetavad taimede vastupidavust põuale ja muudele stressiteguritele. Hoolimata nende olulisest rollist põllumajanduses, farmaatsias ja ökosüsteemide toimimises on seente mitmekesisus endiselt puudulikult kirjeldatud: hinnanguliselt eksisteerib 2,2–3,8 miljonit liiki, kuid vähem kui 95% neist on teaduslikult kirjeldatud, eriti troopilistes piirkondades. Doktoritöös kasutasin eDNA metatriipkoodistamist, et uurida mulla ja juurte seente kooslusi üle Aafrika. 32 riiki hõlmanud kontinentaalne uuring näitas selgeid erinevusi niiskete ja kuivade troopiliste metsade vahel. Suurim liigirikkus ilmnes Kesk- ja Ida-Aafrikas, madalaim Põhja-Aafrikas. Troopilistes metsades domineerisid saprotroofsed seened, savannides ja niisketes metsades olid enam levinud ektomükoriissed liigid, samas kui kuivades metsades ja Lääne-Aafrika metsa-savanni ökotoonides esines rohkem arbuskulaarse mükoriisa seeni. Parasiitsed ja patogeensed liigid olid arvukamad savannipiirkondades. Seente koosluste struktuuri kujundasid peamiselt keskmine aastane temperatuur, sademete hulk ja mulla pH. Koostöös loodud kõrge eraldusvõimega kaart tõi esile madala mitmekesisusega kõrbealad ning kõrge mitmekesisusega tulipunktid Lääne-Ida-Aafrika savannivööndis ning Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Kakao agrometsanduse uuringud Lääne-Aafrikas näitasid, et kliima- ja mullategurid mõjutasid seente mitmekesisust enam kui farmide vanus. Lisaks selgus, et puuliigiga Alnus glutinosa seotud ektomükoriisaseentest oli 93% Alžeerias unikaalsed ning prooviala mõju oli tugevam kui mullateguritel. Kokkuvõttes rõhutab töö bioloogiliste, abiootiliste ja ruumiliste tegurite koosmõju ning vajadust kaitsta Aafrika muldi, et säilitada elurikkus ja ökosüsteemide vastupidavus kliima- ja maakasutuse muutuste tingimustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Diversity, genomics, and potential functions of fungus-inhabiting bacteria
(2023-05-26) Gohar, Daniyal; Bahram, Mohammad, juhendaja; Põldmaa, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Baktereid võib leida kõikvõimalikest keskkondadest nii vabalt elavate organismidena kui ka päristuumsete organismide sümbiontide ja haigustekitajatena. Vastastikku kasulike suhete korral saavad bakterid peremehelt süsinikuühendeid ja elupaika, pakkudes peremehele vastutasuks mitmesuguseid hüvesid. Taoliste sümbiontsete suhete uurimine on oluliselt panustanud inimese tervise parendamisse, aga aidanud ka soodustada kultuurtaimede kasvu, parandada nende stressitaluvust ja suurendada vastupanuvõimet haigustele. Taimede ja loomade kõrval moodustavad päristuumsete riigi ka seened, kuid teadmised nende mikrobioomide kohta on piiratud. Seened on looduses olulised nii orgaanilise aine lagundajatena kui ka erinevates sümbioosides. Inimese seisukohast on eelkõige tähtsad taimede ja loomade haiguste tekitajad, aga ka söögiks tarbitavad seente viljakehad. Hiljutised uuringud on näidanud, et seente viljakehad on elupaigaks mitmekesistele bakterikooslustele, mis võivad mõjutada oma peremehe kasvu, toota seenele vajalikke vitamiine ning soodustada eoste idanemist. Siiski on meie teadmised seente bakterikoosluste koosseisust ja funktsioonidest praegu veel küllaltki piiratud. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli kirjeldada bakterikoosluste mitmekesisust ja nende varieeruvuse mustreid seente viljakehade eri arengustaadiumide, aga ka peremehe taksonite ja geograafiliste piirkondade lõikes. Lisaks analüüsiti bakterigenoomides kajastuvaid tunnuseid, mis võiksid olla määravad seente asustamiseks vajalike kohtastumiste kujunemisel. Saadud töö tulemused näitasid, et bakterid, kes võivad kasvu soodustada, on viljakehas arvukad kogu selle arengutsükli vältel, samas kui viljakeha vananedes kasvab seenele kahjulike ja surnud orgaanikast toituvate bakterite osakaal. Selgus, et bakterite mitmekesisus ja koosluste koosseis varieerub sõltuvalt peremeesseene evolutsioonilisest päritolust, samas kui kliima ja mulla omaduste osa selles ei ole oluline. Bakterite genoomide analüüs näitas, et neil on mitmesuguseid ensüüme, mis võimaldavad saada peremeesseene biomassist energiat, aidates samas peremehel oma keskkonnast toitaineid hankida. Seentes elavate bakterite funktsiooni ja koosluse struktuuri selgitamine aitab kaasa bakterite ja seente vaheliste keerukate suhete mõistmisele erinevates ökosüsteemides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dynamics of tree-related microhabitats in live forest trees and its links with biodiversity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-15) Kõrkjas, Maarja; Lõhmus, Asko, juhendaja; Remm, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib eluspuudega seotud mikroelupaikade (ingl. k. tree-related microhabitat) kujunemist, püsimist ja ökoloogilist tähtsust. Mikroelupaigad nagu puu-õõnsused, praod, tuuleluuad jm moodustised suurendavad metsaelupaikade mitmekesisust ja toetavad seeläbi metsaelustikku. Doktoritöö eesmärk on uurida, kuidas kujundavad mikroelupaigad eluspuude elupaigaväärtust erinevates oludes. Väliuuringud keskendusid kuusele ja haavale Eestis. Uuriti, kuidas puude ja puistute omadused mõjutavad mikroelupaikade esinemist ja mitmekesisust. Tööst selgub, et mikroelupaikade kujunemine on keeruline protsess, mida mõjutavad puu vanus, suurus, liik, elupaiga tingimused ja häiringud. Eesti majandusmetsades oli puudega seotud mikroelupaiku üldiselt vähe ja mõnda tüüpi välitööl ei leitudki. Kuigi sellised mikroelupaigad suurendavad elupaikade struktuurset keerukust, võib nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele varieeruda, sõltuvalt puu vanusest ja uuritavast organismirühmast. Doktoritöö rõhutab ettevaatuspõhimõtte olulisust metsamajandamises, et edendada mikroelupaikade mitmekesisust eri puuliikidel ja vanuses. See hõlmab olemasolevate mikroelupaikadega puude säilitamist ja nende teket soodustavate looduslike protsesside edendamist maastiku tasandil, mis aitab kaasa metsaökosüsteemide pikaajalisele toimimisele, vastupanuvõimele ja bioloogilisele mitmekesisusele.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Eesti pargid kui bioloogilise mitmeksesisuse saared
(Tartu Ülikool, 2007) Tuisk, Epp; Liira, Jaan, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elurikkuse otsesed ja kaudsed mõjud inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele
(Tartu Ülikool, 2019) Trepp, Viive; Kasari, Liis, juhendaja; Prangel, Elisabeth, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Elurikkuse mõju inimtervisele on üks vähim uuritud teema, samal ajal kui looduse mõju inimtervisele on põhjalikult uuritud. Antud töö eesmärgiks on anda ülevaade mehhanismidest, mille läbi elurikkus inimeste füüsilist ja vaimselt heaolu mõjutada võib. Töö on jaotatud kaheks osaks – esimeses osas kirjeldatakse elurikkuse mõju inimtervisele läbi kirjandusliku ülevaate ning teises osas püütakse sarnaseid trende leida läbiviidud küsitluse tulemustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elurikkuse toetamine looduslike liikide kasvatamise teel
(Tartu Ülikool, 2019) Võsaste, Mirjam; Helm, Aveliina; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda ülevaade sellest, kuidas elurikkuse säilimist saab toetada looduslike liikide kasvatamisega. Elurikkust tuleb soosida nii linna haljasaladel kui ka koduaedades. Töös tuuakse välja kümme ohustatud või väheneva arvukusega liiki ning soovitused nende kasvatamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa Liidu põllumajandustoetuste mõju Eesti keskkonnale ja elurikkusele
(Tartu Ülikool, 2024) Pihlap, Raimond; Reitalu, Triin, juhendaja Jürisoo, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Lõputöö eesmärk on anda ülevaade põllumajanduse mõjust keskkonnale ja elurikkusele ning uurida, kuidas Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) seda mõjutab. Töö keskendub Eesti pindalapõhiste põllumajandustoetuste analüüsile perioodil 2004-2022, uurides põllumajanduse keskkonnamõjusid ja nende ulatust. Põllumajandustoetuste mõju on kahetine – ühest küljest on intensiivistunud tavapõllumajandustootmine, teisest küljest on kasvanud mahepõllumaa ja hooldatud pärandniitude pindala. Tööst selgub, et toetustel on pigem mõju põllumajanduse intensiivistamisele, mitte aga seatud keskkonnaeesmärkide täitmisele. Eesti põllumajanduse mõju sarnaneb teistele riikidele – põllumajandusel on oluline mõju keskkonnale ja elurikkusele. The Impact of European Union Agricultural Subsidies on Estonia's Environment and Biodiversity The aim of this thesis is to provide an overview of the impact of agriculture on the environment and biodiversity, and to examine how the European Union's Common Agricultural Policy (CAP) affects this. The study focuses on the analysis of area-based agricultural subsidies in Estonia during the period 2004-2022, investigating the environmental impacts of agriculture and their extent. The impact of agricultural subsidies is twofold – on one hand, conventional agricultural production has intensified, while on the other hand, the area of organic farmland and maintained semi-natural habitats has increased. The study reveals that subsidies tend to promote agricultural intensification rather than achieving the set environmental objectives. The impact of Estonian agriculture is similar to that of other countries – agriculture has a significant impact on the environment and biodiversity
listelement.badge.access-status Embargo ,
Fülogeneetiline mitmekesisus Kanaari saarte taimestikus
(Tartu Ülikool, 2011) Järlov, Egle; Gerhold, Pille, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Fütoplanktoni funktsionaalne mitmekesisus
(Tartu Ülikool, 2012) Joonas, Elise; Olli, Kalle, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hariliku nurmenuku (Primula veris) tolmeldajakooslused Lääne-Eesti põllumajandusmaastikus
(Tartu Ülikool, 2024) Somelar, Raffael; Aavik, Tsipe, juhendaja Valdaru, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida hariliku nurmenuku (Primula veris) tolmeldajakooslust Lääne-Eestis asuvatel pärandniitudel ning hinnata pärandniitude killustumise mõju tolmeldajakoosluse liigilisele koosseisule ja mitmekesisusele. Kirjanduslik osa annab ülevaate elupaikade killustumisest ning sellega kaasnevatest muutustest ja mõjust elurikkusele ning taim-tolmeldaja interaktsioonidele. Töö sisaldab ka uurimuslikku osa hariliku nurmenuku tolmeldajakooslustest kahes erineva struktuuriga põllumajandusmaastikus Lääne-Eestis. Analüüsitakse sidusas ja killustunud pärandniitude võrgustikes asuvate nurmenukupopulatsioonide tolmeldajate liigilist koosseisu ja mitmekesisust ning erinevusi kahe ala vahel. Pollinator communities of cowslips (Primula veris) in the agricultural landscapes of Western Estonia The aim of this thesis is to study the pollinator community of the cowslip (Primula veris) in the semi-natural grasslands of Western Estonia and to assess the effect of habitat fragmentation on the structure and diversity of cowslip pollinators. The literature review of the thesis gives an overview of the consequences of habitat fragmentation on biodiversity in general and its potential effects on plant-pollinator interactions as well as consequences for plant populations. The thesis also includes a study about the pollinator community structure of cowslips and its differences in a fragmented and connected network of semi-natural grasslands in two agricultural landscapes in Western Estonia. The study also discusses the potential effects of the changes in pollinator community structure on cowslip populations
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kihnu Väina Merepargi botaaniline mitmekesisus
(Tartu Ülikool, 2006) Rebane, Sirli; Roosaluste, Elle, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Külvatud põlluäärsed õierikkad rohumaaribad kahjuritõrjemeetmena
(Tartu Ülikool, 2023) Keerus, Külli; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Põllumajanduspraktikas rakendatavate keskkonnameetmete raames rajatakse õierikkad ribad enamasti 20-30 loodusliku taimeliigi seemnesegu külvamise teel. Meetme põhjendamisel on kasutatud argumenti, et muu hulgas soodustavad need ka põllukahjurite looduslikke vaenlasi. Käesolevas töös otsisin vastuseid kahele küsimusele: 1) Kas külvatud õierikastest rohumaaribadest on kasu põllukultuuride kahjustajate vastu? 2) Millistest omadustest sõltub külvatud õierikka rohumaariba efektiivsus kahjuritõrjes? Kirjandusülevaate najal selgus, et väide kasurite soodustamise kohta toetub vaid teadmisele, et liigirikas taimestik üldiselt soodustab lülijalgsete elurikkust. Konkreetsete põllukultuuride või kahjurputukate korral see võib, kuid ei pruugi olla kõige efektiivsem meede. Liigirikkus võib omada tähtsust õieressursi pidevuse seisukohalt, kuid sama rolli võib täita ka vähestest, kuid kauaõitsevatest, sageli üheaastastest taimedest moodustatud kooslus (Zytynska et al., 2021) Õierikkus toetab nii röövputukaid kui ka parasitoide peamiselt alternatiivse toiduallika pakkumise kaudu. Paljudel putukaliikidel on karnivoorsed või parasitoidsed vaid nende vastsed, täiskasvanud aga vajavad nektarit ja õietolmu, mida nad põllukultuurilt ei saa kas üldse või ei saa õigel ajal või piisavalt kaua, et edukalt läbida oma elutsükkel. Kõige värskemad uuringud (Laurenz & Meyhöfer, 2021; Zytynska et al., 2021) on näidanud ka seda, et tähtsad on õierikkast ribast alternatiivse toiduallikana saadavad teised saakloomad, keda põllukultuur ei toeta või teeb seda taas kas kasurputuka või toidutootmise seisukohalt valel või piiratud ajal. Õierikka riba vanus võib mängida rolli nii õitsemise kestvuse, õierohkuse kui ka elu- ja talvitumispaikade pakkumise seisukohalt. Põlluääred, mis küntakse igal aastal või paari-kolme aasta tagant uuesti üles, võivad kujuneda ökolõksuks mullas talvituvatele lülijalgsetele. Püsikuliikidega rajatud ja pikemalt kestma mõeldud ribades ei saavutata aga piisavat õierohkust kohe külvijärgsel aastal. Seetõttu on kasulik püsikukoosluste külvamisel lisada ka üheaastasi taimi, mis täidavad oma funktsiooni esimesel aastal ning taanduvad seejärel kooslusest. Paraku ei kesta ka püsikuliikidest moodustatud riba õierohkus lõputult, vaid võib väga kiiresti vähenema hakata juba pärast teist kasvuaastat. Koos sellega väheneb ka õieriba poolt toetatavate putukaliikide arvukus ja liigirikkus (Albrecht et al., 2021). Vältimaks riba õierohkust ja liigirikkust vähendavate taimede, eelkõige kõrreliste pealetungi, tuleb rakendada õigeid hooldusvõtteid. Soovitatud on vahelduva režiimiga niitmist, kus ala niidetakse kord aastas, kuid mingi osa alast jäetakse mõnel aastal kas täiesti niitmata või niidetakse teisel ajal. 26 Õieriba piisavaid mõõtmeid kahjuritõrje seisukohalt ning soodsa mõju põllule kandumist on seniajani kahetsusväärselt vähe uuritud. Olemasolevad uuringud on andnud erinevaid tulemusi, mistõttu ei saa neis valdkondades selgeid järeldusi teha. Ka õierohke ribaga põldu ümbritseva maastiku struktuuri on vähe uuritud, kuid olemasolevad tööd näitavad pigem, et erinevalt tolmeldajaist ei ole kasurid sellele nii tundlikud. Samas on oluline tagada maastikus eriilmeliste ja erivanuseliste rohumaaribade olemasolu ning selline paigutus, mis arvestaks viljavaheldusega. Tööst selgub, et efektiivseim kahjuritõrje saavutatakse siis, kui põlluäärne taimeriba disainitakse konkreetseid põllukultuure ja nende kahjureid silmas pidades. Taimede liigirikkus per se ei pruugi maksimaalset tulemust anda. Sellest hoolimata tuleb põllumajanduslike keskkonna- ja kliimameetmete raames arvestada ka mitmete teiste liigirühmadega, sh tolmeldajad. Seega on püstitatud küsimusi kindlasti vaja edasi uurida ning eriti keskenduda järgmistele. Esiteks, milline on looduslike taimeliikide mõju põllukahjuritele nii liigiti kui ka koosluse tasemel? Teiseks, millised põlluäärsed taimekooslused ja nende hooldusrežiim saavutavad optimaalse tulemuse, arvestades ökosüsteemiteenuseid pakkuvate liigirühmade ning keskkonna- ja kliimavaldkonna prioriteete? Külvatud õierikkaid ribasid on aga kindlasti soovitatav rakendada juba praegu, et pidurdada lülijalgsete liigirikkuse ning arvukuse drastilist vähenemist. The objective of this thesis is to examine the use of sown wildflower strips as a method of biological control, with a specific focus on promoting the natural enemies of pests. The thesis provides an overview of the characteristics of sown wildflower strips, the ecosystem services they offer and their role in enhancing arthropod populations. The findings highlight that flower richness, the age of the strips and management practices significantly influence their effectiveness, albeit with variations among different species groups.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Large tree-cavities as key structures for forest biodiversity
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-05-23) Yatsiuk, Yehor; Lõhmus, Asko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Puuõõnsused pakuvad metsaökosüsteemides paljudele liikidele mitmekesiseid elupaiku. Vastavalt suurendab puuõõnsuste olemasolu tagav maakasutus elurikkust ja elupaikade mitmekesisust maastikul. Käesolev doktoritöö keskendub suurtele puuõõnsustele, mis on looduslikult suhteliselt haruldased ja seotud suurte puudega ning mille kasutus loomade poolt erineb väikeste puuõõnsuste omast. Väitekiri lähtub senise teaduskirjanduse ülevaatest, keskendudes sellele, kuidas suured puuõõnsused mõjutavad loomakooslusi, missugune on nende levik eri ökosüsteemides ning kuidas suured õõnsused tekivad ja püsivad. Sellele järgneb neli väliuuringut Euroopa parasvöötme metsadest, mis kirjendavad suurte puuõõnsuste esinemissagedust ja dünaamikat ning seda, kuidas eri liiki loomad neid kasutavad. Kuigi suured õõnsused on looduslikult haruldased ja metsade majandamine vähendab nende hulka märgatavalt, leidub maastikel ometi kohti, kuhu nad koonduvad. Samas sobib konkreetsetele liikidele kasutamiseks üksnes osa neist (vähestest) õõnsusest. Suhteliselt vähesed loomaliigid kasutavad suuri õõnsusi sigimispaigana, sest seal on kõrge kisklusrisk, kuid need on sageli just ohustatud ja avalikkusele hästi tuntud liigid. Märksa laiem on suurte õõnsuste kasutamine loomade poolt toidu ja vee hankimise kohtadena ning sotsiaalses käitumises. Üllatuslikult on suurte õõnsuste hävimine metsades ka looduslikult üsna sage, mis tähendab, et neid peab seal ka pidevalt juurde tekkima. Seepärast on suurte õõnsuste püsiva esinemise tagamine keeruline planeerimisülesanne, mis hõlmab pikki ajaperspektiive (aeglaste õõnetekkeprotsesside ja puuliikide mitmekesisuse tagamiseks) ja ruumilist planeerimist, et ühendada vanade õõnsate puude olemasolu tootmismaa tõhusa kasutuse ja inimeste turvalisuse tagamise eesmärkidega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Linnastumise mõjud elurikkusele ja linna elurikkuse seisundi hindamisvahendid
(Tartu Ülikool, 2025) Värnik, Kadi; Degtjarenko, Polina, juhendaja Karro-Kalberg, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli koondada teadmisi linnastumisest, selle mõjudest elurikkusele ja rohealade elurikkust toetavatest meetmetest ning anda ülevaade olemasolevatest linna elurikkuse seisundi hindamise tööriistadest, et pakkuda sisendit Tartu linna rohealade liigirikkuse hindamiseks ja arendamiseks. Linnade laienemine toob kaasa suurema ressursikasutuse, õhukvaliteedi halvenemise, looduslike elupaikade kadumise, veerežiimide muutused ja kuumasaare efekti süvenemise. Erinevad linnaehituslikud iseärasused, nagu suurte kõvakattega pindade domineerimine, mõjutavad nii kohalikke ökosüsteeme kui ka inimeste tervist. Rohealad aitavad leevendada linnastumise negatiivseid mõjusid ning toetavad nii looduskeskkonna säilimist kui ka inimeste heaolu. Rohealade elurikkust linnakeskkonnas saab toetada mitmete teaduspõhiste meetmetega. Oluline on teadlik hooldamine, mis soosib mitmekesist taimkatet erinevate rinnete näol ning harvemat niitmist, et toetada liigilist mitmekesisust ja tolmeldajaid. Samuti on tähtis liikidele asendamatuid elupaiku pakkuvate mikroelupaikade, nagu lamapuidu, tüügaspuude, kivihunnikute ja hekkide säilitamine. Linnaveekogud on väärtuslikud elupaigad kahepaiksetele, selgrootutele, veetaimedele ja lindudele, mille ökoloogilist väärtust mõjutab suurel määral nende looduslikkus. Rohealade suurus ja nende omavaheline sidusus on määrava tähtsusega elurikkuse säilitamise võimekusel killustatud linnakeskkonnas. Rohealade elurikkuse toetamine nõuab terviklikku, teadusel ja koostööl põhinevat planeerimist ning järjepidevat looduslähedast haldamist, mis arvestab erinevate liikide vajadusi. Linnalise elurikkuse seisundi mõistmiseks ja keskkonnapoliitika kujundamiseks on loodud mitmeid spetsiaalseid indikaatoreid ja indekseid, mis aitavad koguda, struktureerida ja hinnata andmeid linnade looduskeskkonna kohta. Samuti aitavad need süsteemid teha teadlikke otsuseid linnaplaneerimises, rohealade haldamises ja kogukonna kaasamiseks. Indikaatorid varieeruvad oma keerukuse, eesmärgi ja rakendatavuse poolest. Mõned on loodud eelkõige linnade enesehindamiseks, võimaldades jälgida arengut ajas, teised on aga mõeldud võrdluseks eri linnade vahel. Mõne meetodi on fookuses bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid, teised rõhutavad ligipääsetavust, rohevõrgustiku sidusust või haldussuutlikkust. Teaduslikult täpsed hindamismeetodid on sageli aja-ja andmemahukad, samas kui lihtsamad ja kiired meetodid võivad jääda pinnapealseks ega kata elurikkuse kõiki aspekte. Olemasolevate linnade elurikkust hindavate indeksite analüüsist ilmnes vajadus terviklikule hindamismeetodile, mis (1) suudaks usaldusväärselt mõõta nii rohealade elurikkust eraldi kui ka linna elurikkuse haldamist üldisemalt, (2) oleks lihtsasti korratav ning (3) sobiks kasutamiseks mittespetsialistidele (näiteks omavalitsuse töötajad või rohealade haldajad). Kasutatavuse soodustamiseks peaks väljund olema esitatud sellisel viisil, et see oleks otsustajatele arusaadav ning toetaks seeläbi elurikkust parandavate meetmete rakendamist. The aim of this bachelor’s thesis was to compile knowledge about urbanisation, its impact on biodiversity, and measures that support biodiversity in green areas, as well as to provide an overview of existing tools for assessing urban biodiversity in order to offer input for evaluating and enhancing species richness in the green areas of Tartu. Urban expansion leads to increased resource use, decline in air quality, loss of natural habitats, changes in hydrological regimes, and the intensification of the urban heat island effect. Various urban structural characteristics, such as the dominance of impervious surfaces, affect both local ecosystems and human health. Green areas help to mitigate the negative effects of urbanisation and support both the preservation of the natural environment and human well-being. Urban green space biodiversity can be supported through several science-based measures. Conscious maintenance is essential, favouring diverse vegetation with multiple layers and less frequent mowing to support species diversity and pollinators. It is also important to preserve microhabitats that provide essential conditions for species, such as old trees and deadwood. Urban water bodies are valuable habitats for amphibians, invertebrates, aquatic plants, and birds, and their ecological value depends largely on their naturalness. The size and connectivity of green areas are critical to their ability to sustain biodiversity in a fragmented urban landscape. Supporting biodiversity in green spaces requires comprehensive, science-based, and collaborative planning, along with consistent, nature-friendly management that considers the needs of various species. To understand the state of urban biodiversity and guide environmental policy, a number of indicators and indices have been developed to collect, structure, and assess data about the urban natural environment. These systems also help inform decision-making in urban planning, green space management, and community engagement. Indicators vary in complexity, purpose, and applicability. Some are designed primarily for self-assessment by cities, enabling them to track progress over time, while others allow for comparison between different urban areas. Some methods focus on biological diversity and ecosystems, while others emphasise accessibility, green network connectivity, or administrative capacity. Scientifically accurate assessment methods are often time- and data-intensive, whereas simpler, rapid methods may remain superficial and fail to capture all aspects of biodiversity. The analysis of existing urban biodiversity assessment indices revealed the need for a new comprehensive method that (1) can reliably measure both the biodiversity of individual green areas and urban biodiversity management more broadly, (2) is easily replicable, and (3) is suitable for use by non-specialists (e.g. municipal employees or green space managers). To support application, the output should be presented in a way that is understandable to decision-makers and thereby promote the implementation of biodiversity-enhancing measures.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Looduslik kahjuritõrje ja kasulike organismide soodustamine jätkusuutlikes põllumajandusmaastikes
(Tartu Ülikool, 2023) Kaskla, Ken; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kirjanduse põhjal anda ülevaade looduslikust kahjuritõrjest ja kasulike organismide soodustamisest jätkusuutlikes põllumajandusmaastikes. Käsitleti erinevate ruumiskaalade põhjal meetmeid, mis on kasulikud kahjuritõrje seisuskohast. Söögitaimede kultuuristamisega on loodud sobilikud tingimused taimekahjurite levikuks. Sünteetiliste pestitsiidide kasutuselevõtmisega on liialt kergekäeliselt erinevaid kemikaale kasutama hakatud ja see on põhjustanud palju probleeme agroökosüsteemides ja mõjunud halvasti inimeste tervisele. Selleks, et toita ära kogu maailma rahvastikku, tuleb meil aga jätkuvalt tegeleda põllumajanduspraktikate arendamisega. Maakasutust tuleb aga optimeerida selleks, et tagada ökosüsteemide ja nende poolt pakutavate loodushüvede jätkusuutlik toimimine. Inimkonna ellujäämiseks ja planeedi heaolu tagamiseks on meil tarvis liikuda jätkusuutlikumate põllumajanduspraktikate poole. Integreeritud taimekaitse on mõjuvõimas terviklik lähenemine, et tagada taimekahjurite tõrje majanduslikult arvestatava piirini. Integreeritud taimekaitse puhul on erinevaid kitsaskohti, kuid edaspidised uuringud ja katsed võiksid tuua päevavalgele uusi lähenemismeetodeid, et tagada jätkusuutlik põllumajandus. Oluline on arvestada kohaliku taimestiku, loomastiku, mulla ja keskkonnatingimustega ning proovida läheneda erinevate meetmetega. Säilitav looduslik kahjuritõrje mängib olulist rolli maakasutuse tasakaalustamises. See rõhutab kasulike organismide, nagu näiteks röövputukate, kasulike taimede, parasiitide, parasitoidide ja patogeenide kasutamist kahjuritõrjel ja häirib ökosüsteeme minimaalselt. Kasulikud organismid mängivad olulist rolli ökosüsteemide toimimise edendamisel, mulla viljakuse parandamisel, kahjurite ja haiguste tõrjel ning põllukultuuride üldise tootlikkuse suurendamisel. Kasulike organismide kasutamine kahjuritõrjeks vähendab kemikaalidele liigset toetumist, mis põhjustavad kahjulikke mõjusid inimtervisele, kahjurite resistensuse kujunemisele, mittesihtliikidele ja üldistele ökosüsteemide toimimisele. Samuti tagavad sellised meetmed pikaajalise kahjuritõrje, millele saab loota ka pikema perspektiivi vältel. Struktuurilt keerulisemad maastikud sisaldavad rohkem elurikkust ja poollooduslikke elupaiku ning seeläbi pakuvad sobivaid elupaikasid kasulikele organismidele ja kahjurite looduslikele 29 vaenlastele. Põlluservadesse hekkide, põõsaribade ja õierohkete rohumaaribade loomine pakub samuti kasuritele sobivaid elupaikasid, kuid ka alternatiivseid toitumisvõimalusi, mis suurendab kasurite atraktiivsust antud keskkondadesse integreeruda. Põllu siseselt tasub kaaluda põldude suuruse vähendamist või viljelusmeetmete valimist ja saaretaoliste elupaikade loomist. Sekundaarsed taimed, nagu näiteks lõksukultuurid on vähese vaevaga rakendatavad meetmed, mida kaasata põldudel keskkonnasõbraliku kahjuritõrje tagamiseks. Elurikkuse säilitamine on kliimakriisi ajastul kriitilise tähtsusega küsimus, millele tuleb lahendus leida, et tagada inimkonna ja looduse kooseksisteerimine. The aim of this thesis is to give an overview of enhancing beneficial organisms, natural enemies and other natural pest control measures in agricultural landscapes, in order to promote more sustainable agriculture. Biological control is a part of integrated plant protection principles, which also include biological, mechanical and chemical measurses. The main focus of the thesis is to discuss the methods of conservational biological control in agricultural landscapes, in landscape scale, around the fields and within the fields.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Loodussäästlik metsamajandus ja looduslik mitmekesisus
(Tartu Ülikool, 2007) Koppel, Kadri; Liira, Jaan, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maakasutuse mõju arbuskulaarmükoriissete seente mitmekesisusele
(Tartu Ülikool, 2013) Sepp, Siim-Kaarel; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maastike taastamine
(Tartu Ülikool, 2021) Kambrimäe, Elina; Takkis, Krista; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Bakalaureusetöö eesmärgiks on anda ülevaade peamistest maastike taastamise põhimõtetest ja meetoditest. Maastike taastamine on vajalik, kuna inimtegevuse mõju loodusele on suurenenud intensiivsema majandustegevuse tõttu. Taastamistegevustega on võimalik looduse degradeerumist leevendada või peatada. Sellega kaasnevad hüved nii loodusele kui inimkonnale.