Sirvi Märksõna "emotsioonid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 131

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
6–7aastaste laste emotsioonisõnavara arendava luulekogu koostamine, õpetajate ettepanekud raamatu alushariduses rakendamiseks ning selle täiustamiseks
(Tartu Ülikool, 2024) Roosma, Katariina; Kaudne, Lii, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
7-11-aastaste laste joonistused värskelt nähtud konfliktistseenist: soolised erinevused inimeste ja emotsioonide kujutamisel
(Tartu Ülikool, 2024) Rei, Adeele; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selles, kuidas lapsed kogevad ja mõistavad konfliktisituatsioone, on varasemas kirjanduses leitud soolisi erinevusi. Antud töös lasti 7-11-aastastel (N=25, 14 poissi ja 11 tüdrukut) joonistada teatris nähtud tülistseeni uurimaks hüpoteese, et poisid kujutavad oma piltidel rohkem inimesi ja agressiooni ning tüdrukud rohkem nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone. Joonistuste analüüsimisel leiti, et tüdrukud kujutasid poistest rohkem kõiki uuritavaid elemente - emotsioone, inimesi ja agressiivsust. Tulemused demonstreerivad soolisi erinevusi laste emotsionaalses kasvatuses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aastaaegade ja helitausta mõju emotsioonide tekkele tänavaruumis: pildipõhine eksperiment
(Tartu Ülikool, 2024) Saar, Mairit; Poom, Age, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Geograafia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Linnaruum ja sealne keskkond on motiveerivad tegurid, et üha rohkem autostuvas ühiskonnas valitaks isikliku sõiduauto asemel kestlikke liikumisviise. Käesoleva töö käigus analüüsitakse, kuidas mõjutavad tänavaruumi haljastus, sesoonsus, helitaust ja sotsiaalsed tunnused inimeste emotsioone audiovisuaalse laborikatse tingimustes ning kas inimeste enda deklareeritud hinnang enesetundele ühtib nende katse käigus mõõdetud mikroemotsioonidega. Tulemustest selgub, et linnuhelid ja suvel jäädvustatud pildid mõjutavad inimeste enesetunnet positiivsemalt. Enesetunde hinnangut ja mikroemotsioonide teket mõjutas eelkõige osalejate vanus, kus nooremad vastajad hindavad enesetunnet negatiivsemalt ja nende õnnelikkuse mikroemotsiooni teke on madalam.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajakirjanike emotsioonid traagiliste ja ootamatute sündmuste kajastamisel
(Tartu Ülikool, 2024) Ehamaa, Liisa; Ivask, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö fookuses on ajakirjanike emotsioonid erakordsete ja traagiliste sündmuste kajastamisel. Eesmärgi täitmiseks sooritasin 12 intervjuud endiste ja praeguste ajakirjanikega, kes kajastasid õnnetust esimeste seas. Intervjuude kaudu soovisin mõista, missugused emotsioonid saadavad ajakirjanikke esimestest hetkedest kuniks loo valmimiseni välja. Teoreetilises osas andsin ülevaate emotsioonide olemusest ning nendega toimetulekust. Samuti selgitan, mida tähendab ootamatu ja traagiline sündmus ning missuguseid emotsionaalseid protsesse võivad ajakirjanikud neil hetkedel tunda. Eelneva kõrval keskendusin lähemalt ka Estonia hukule, Pala bussiõnnetusele, Viljandi koolitulistamisele ja Lihula tulistamisele ning kirjeldasin, kuidas ajakirjandus neid juhtumeid käsitles. Tulemuste järel selgus, kuidas ajakirjanikud muutuvad ootamatu ja traagilise sündmuste ajal reporteritest eesliinitöötajateks, kel lasub meeletu vastutus usaldusväärse ja täpse info edastamisel keset kaost. Paratamatult mängis ootamatu ja traagilise sündmuse kajastamise puhul olulist rolli aeg ja kiirus, mistõttu ei pruugi ajakirjanikul olla ühtegi hetke vajalike ettevalmistuste tegemiseks ning nad ei tea, missugune on sündmuse mastaapsus, kas on hukkunuid ning mis juhtunu üleüldse põhjustas. Reporterid võivad leida end hetkega olukorrast, kus kiiresti ja pikemalt mõtlemata tuleb langetada eetiliselt keerukaid otsuseid, mis võivad mõjuda emotsionaalselt ääretult raskelt. Kindlasti pole selle töö põhjal võimalik anna konkreetseid käitumisjuhiseid õnnetusjuhtumite kajastamiseks, sest tihtilugu tuleb reageerida vastavalt olukorrale. See-eest annab töö 12 ajakirjaniku emotsionaalse kogemuse kaudu mõtteainet, millistele kitsaskohtadele tuleks valdkonnas tähelepanu pöörata, et ootamatu ja traagiliste sündmuste kajastamine ei jätaks reporteritele aastakümnete pikkust sügavat jälge ega paneks neid ajakirjandusest lõplikult lahkuma. On selge, et ajakirjandus on valdkond, kus muutused ei toimu üleöö. Töö järgselt saab öelda, et abivõimalused emotsionaalse järelmõjuga toimetulemiseks on aastate jooksul paranenud. Ajakirjanikud tõid välja, et tänapäeva ühiskond pöörab vaimsele tervisele suuremat rõhku, kui tehti seda mitukümmend aastat tagasi. Samuti on kättesaadavamaks muutunud abivõimalused. Eeltoodut arvesse võttes pean edasiste uurimisvõimaluste peale mõeldes oluliseks pöörata veel suuremat tähelepanu ajakirjanike vaimsele tervisele ning selgitada, missugused on toimetustes reporteritele suunatud toetusmeetmed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajalehepiltidel kujutatud põhiemotsioonide äratundmine autismispektri häirega 3. klassi õpilaste poolt
(Tartu Ülikool, 2013) Tenno, Sigrid; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alternatiivsete tõlgenduste sisu, hulga ja usutavuse seosed ümberhindamise edukusega
(2022) Heinvere, Anastassia; Uusberg, Andero; Uusberg, Helen; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Antropomorfiseerimise roll kasutajate hinnangutes tehisintellekti loodud ideedele
(Tartu Ülikool, 2025) Israel, Robert; Vadi, Maaja, juhendaja; Vahter, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ärevustundlikkuse roll ärevuse, depressiooni ja söömishäire sümptomite püsimisel
(Tartu Ülikool, 2023) Neemre, Marge; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Auguste Comte’i ja John Stuart Milli käsitlus emotsioonide rollist poliitikas: rekonstruktsioon ja kriitiline analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Nõmm, Piibe; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimistöö üritab leida vastust küsimusele, kuidas saaks ratsionaalses arutelus ja ühiskonnaelu juhtimisel tuua mõistus ning tunded paremasse kooskõlla. Sellele küsimusele vastuse leidmiseks pöördume esimeste programmiliste mõtteavalduste juurde; prantsuse filosoof Auguste Comte sotsiaalteaduste mõiste ühe rajajana ning inglise filosoof John Stuart Mill tema kriitiku ja edasiarendajana. Comte pani kirja ning Mill arendas edasi ideed positivismist, mis on teooria, mis proovib inimeste intellektuaalsed võimed ja sotsiaalse sümpaatia tuua üksteisele võimalikult lähedale. Käesolev töö analüüsib algset teooriat ning seejärel proovib seda religioosses, poliitilises ning moraalses kontekstis sobitada tänapäevasesse ühiskonda. Töö autor leiab, et kuigi positivismi levitamine religiooni nime all ei oleks tänapäeval mõttekas, on sellised religiooni aspektid nagu rituaalid ning alateadvuslik süvendamine võimsad tööriistad hoolivuse suurendamiseks. Poliitilises võtmes on tähtis arvestada erinevate ühiskonnagruppidega ning jagada vastutust nii indiviidide kui ka juhtorganite vahel. Moraalsete emotsioonide levitamine nõuab ülemaailmse ühtsustunde propageerimist, kuid seda ülesannet ei tohiks panna vaid naiste õlule, nagu algselt Comte välja pakkus. Positivismi eesmärkideni jõudmist võib lihtsustada tänapäevane liikumine efektiivne altruism, mis küll ei tegele niivõrd inimeste emotsionaalse harimise või poliitilise faktoriga, kuid teaduslike viiside abil vähendab kannatusi ning tähtsustab mõistuse ja emotsioonide omavahelist suhet.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bännerreklaamis kuvatud inimese emotsioonide ja kliendi emotsioonide vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2024) Ader, Karmel; Pentus, Kristian, juhendaja; Roosaar, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling
(2017-09-05) Tamuri, Kairi; Pajusalu, Karl, juhendaja; Pajupuu, Hille, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritööl oli kaks eesmärki: saada teada, milline on kolme põhiemotsiooni – rõõmu, kurbuse ja viha – akustiline väljendumine eestikeelses etteloetud kõnes, ning luua neile uurimistulemustele tuginedes eestikeelsele kõnesüntesaatorile parameetrilise sünteesi jaoks emotsionaalse kõne akustilised mudelid, mis aitaksid süntesaatoril äratuntavalt nimetatud emotsioone väljendada. Kuna sünteeskõnet rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks inimese ja masina suhtluses, multimeedias või puuetega inimeste abivahendites, siis on väga oluline, et sünteeskõne kõlaks loomulikuna, võimalikult inimese rääkimise moodi. Üks viis sünteeskõne loomulikumaks muuta on lisada sellesse emotsioone, tehes seda mudelite abil, mis annavad süntesaatorile ette emotsioonide väljendamiseks vajalikud akustiliste parameetrite väärtuste kombinatsioonid. Emotsionaalse kõne mudelite loomiseks peab teadma, kuidas emotsioonid inimkõnes hääleliselt väljenduvad. Selleks tuli uurida, kas, millisel määral ja mis suunas emotsioonid akustiliste parameetrite (näiteks põhitooni, intensiivsuse ja kõnetempo) väärtusi mõjutavad ning millised parameetrid võimaldavad emotsioone üksteisest ja neutraalsest kõnest eristada. Saadud tulemuste põhjal oli võimalik luua emotsioonide akustilisi mudeleid* ning katseisikud hindasid, milliste mudelite järgi on emotsioonid sünteeskõnes äratuntavad. Eksperiment kinnitas, et akustikaanalüüsi tulemustele tuginevate mudelitega suudab eestikeelne kõnesüntesaator rahuldavalt väljendada nii kurbust kui ka viha, kuid mitte rõõmu. Doktoritöö kajastab üht võimalikku viisi, kuidas rõõm, kurbus ja viha eestikeelses kõnes hääleliselt väljenduvad, ning esitab mudelid, mille abil emotsioone eestikeelsesse sünteeskõnesse lisada. Uurimistöö on lähtepunkt edasisele eestikeelse emotsionaalse sünteeskõne akustiliste mudelite arendamisele. * Katsemudelite järgi sünteesitud emotsionaalset kõnet saab kuulata aadressil https://www.eki.ee/heli/index.php?option=com_content&view=article&id=7&Itemid=494.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Binge eating and emotional fluctuations: an ecological momentary assessment study
(Tartu Ülikool, 2015) Kukk, Katrin; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The objective of current master’s thesis was to investigate the associations between emotional fluctuations and emotion regulation difficulties in predicting binge eating episodes in a general population study using ecological momentary assessment (EMA). In addition, emotional experience was assessed in order to compare the differential impact of binge eating with and without loss of control. The sample consisted of 97 women and 61 men in with a mean age of 22.35 (SD = 4.82). The gender differences in eating behavior were also of interest. The results pointed, that fluctuations in negative emotion did indeed predict binge eating with loss of control among both men and women. Among women, the emotion regulation difficulties, restrained eating, as well as the interaction of negative emotion fluctuations and emotion regulation difficulties were significant predictors. Among men, impulsivity predicted binge eating episodes with loss of control. Overall, binge eating with loss of control, compared to without loss of control, was significantly more associated with emotion regulation difficulties as well as increased negative emotions indicating the significance of loss of control in the assessment of eating pathology. It also appeared that women were considerably more sensitive to binge eating with loss of control as it resulted in greater levels of negative emotions, whereas among men this tendency was not found. In addition, binge eating without loss of control resulted in higher rates in several positive emotions both among men and women.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Can contempt serve as a morally appropriate form of self-defense against the damage wrought by superbia? A critical analysis of Macalester Bell's account of contempt
(Tartu Ülikool, 2015) Meriste, Heidy; Sutrop, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis is focused on whether contempt could serve as a morally appropriate form of self-defense against superbia. My analysis is largely built on and developed in critical dialogue with a thesis put forward by Macalester Bell in her monograph “Hard feelings: the moral psychology of contempt” (2013). Bell is one of the few modern moral philosophers who have defended contempt as an emotion that has an important role to play in our moral lives. Even though contempt has often been rejected as a nasty and immoral emotion and it is not particularly difficult to come up with cases where contempt would indeed be unjustified, I find it hard to deny that there is a grain of truth in saying that the virtuous agent will love the good and hate the evil1. If we are to be consistent and wholeheartedly value morality, and we agree that emotions are important mediums through which we value things (as it is assumed by the current mainstream theories of emotion), then there seems to be a prima facie case for at least some hard feelings―understood as emotions that help us hold other people accountable for their wrongdoing, or, in case of superbia (which is more to do with character rather than some isolated acts of wrongdoing), their “badbeing” (Bell 2013: 39).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Corpus-based analysis of idioms describing emotions in British and American English
(Tartu Ülikool, 2020) Kull, Shara Hannamary; Klavan, Jane, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond
This bachelor’s thesis aims to analyse idioms describing three basic emotions – happiness, sadness, and anger – in the British and American varieties of English using Corpus of Contemporary American English and British National Corpus for frequency counts. Idioms make language colourful and vivid. Idioms are frequently used to express emotions. However, learning and understanding idioms can be difficult. Furthermore, materials, such as textbooks and idiom dictionaries can often contain idioms that are not frequently used, making the studying of said idioms impractical. The findings of the thesis at hand show which emotion idioms are used frequently and which are not.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Die Oeconomie der Empfindung
(Reval : A. Mickwitz, 1889) Glehn, Nikolai von
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Discourses and emotions in narration of the annexation of Crimean peninsula by the Russian Federation
(Tartu Ülikool, 2015) Remizov, Oleg; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The aim of this thesis is to analyze how the annexation of Crimea by the Russian Federation is narrated in the leading political discourse and media discourse. This is done by examining two main cases that represent the discourses, a political speech of president Putin and a documentary film by Andrey Kondrashov, through the encoding/decoding model of Stuart Hall. The thesis first identifies the relevant theoretical stances that explain how using the approach of cultural studies helps to analyze images, texts and emotions in politics. The thesis then offers an overview of the Russian case, highlighting the main motives behind the annexation of Crimea and meaning of Crimea for the Russian identity. This is later followed by the analysis of the speech and the documentary. Since the approach of Stuart Hall only identifies the types of encodings and decodings, this thesis seeks to add an additional analysis to the encoded and decoded messages, by identifying narratives and emotions used by the leading political and media discourse. The thesis found that a certain set of narratives and emotions were used by both discourses in explaining the annexation of Crimea by the Russian Federation. These narratives were quite similar to one another, almost constituting an overlap of the discourses. In order to strengthen the messages, both the speech and the documentary were encoded with strong moral emotions that in turn caused emotional responses at the stage of decoding. The reaction of the audience, hence the decoding stage, was observed via comments in social media, news articles and the blogosphere. The results showed that most of the audience interpreted the messages in a dominant-hegemonic key, thus agreeing with the essence of the proposed messages. The encoded narratives were clearly embraced and empowered by the public. Those narratives containing strong moral emotions got mirrored more often by the audience, thus stressing the power of emotions in delivering messages.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eelkooliealiste laste emotsioonidest COVID-19 pandeemia ajal
(Tartu Ülikool, 2022) Koho, Grete; Tulviste, Tiia; Tõugu, Pirko; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti reklaamiagentuuride ja ettevõtete valmidus tarbijate emotsioonide mõõtmiseks
(Tartu Ülikool, 2014) Mälk, Merilin; Kuusik, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Ettevõttemajanduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of positive emotionality and chronic variable stress on brain monoamine levels and behaviour in rats
(Tartu Ülikool, 2013) Metelitsa, Mait; Harro, Jaanus, juhendaja; Kõiv, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Background: Positive emotional states have been shown to play the role in modifying stress response both in animal models and in humans. Additionally positive emotional states have been related to higher resilience against many psychiatric disorders at population level. The main goal of current master’s thesis was to experimentally analyze the effects of positive emotionality measured by 50 kHz ultrasonic vocalizations (USVs) in stress response both at behavioral level and also at the level of monoaminergic signaling by using chronically variable stress (CVS) animal model. Method: Male Wistar rats were tickled for 2 weeks and based on USVs elicited by tickling divided in low chirping (LC) and high chirping (HC) group that was followed by CVS condition. After the end of CVS half of the animals were subjected to open field and social preference tests, while others were sacrificed to assess the level of main monoamine neurotransmitters and their metabolites in amygdala and prefrontal cortex. Results: CVS decreased 5-HT turnover in frontal cortex of HC animals, while increasing it in LC animals. In open field test the HC animals displayed less anxious phenotype than LC animal at basal level but this difference was eliminated by CVS. In social preference test the HC differed from LC animals by having higher activity toward unanimated objects and spending larger proportion of time in active socialization out of total time spent near other rat. HC animals had higher sucrose preference 3 weeks after tickling, while this difference was not seen in following 3 tests. CVS affected the weight gain and increased the stress induced hyperthermia response.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Ehe õnn : uuest positiivsest psühholoogiast, mille teadvustamine aitab leida ja avada oma loomuse ning kogeda selle õitselepuhkemist kogu täiuses [Helisalvestis]
(2008) Seligman, Martin E. P.