Sirvi Märksõna "eneseväljendus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti sotsiaalmeedia mikrokuulsuste kasutatavad tähelepanu pälvimise strateegiad
(Tartu Ülikool, 2015) Kaljuvee, Kristel; Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on mõista Eesti sotsiaalmeedia mikrokuulsuste poolt kasutatavaid strateegiaid, nende tulemuslikkust mikrokuulsuse praktiseerimise eest saadava kasu näol ning auditooriumi tajumist mikrokuulsuse poolt. Et üldine teooria mikrokuulsuste kasutatavate strateegiate kohta puudus, kogus autor kokku erinevate akadeemikute teoreetilised ja empiirilised lähtekohad ning koostas nende põhjal strateegiate süsteemi. Teooria testimiseks viidi läbi kümme semistruktureeritud audiovisuaalset süvaintervjuud online-platvormil Skype. Võib väita, et kogutud empiiriline materjal illustreeris töö kirjanduse osas välja toodud seisukohti ning andis juurde uusi aspekte, mida uurida. Garcia-Galera & Valdivia (2014) järgi lubab digitaalse meedia areng vastuvõtjatel saatjateks muutuda, jagades informatsiooni samal ajal ise meediat tarbides. Ka Sundar ja Limperos (2013) viitasid samale nähtusele. Mikrokuulsuste teke on heaks näiteks, kuidas sotsiaalmeedia enda jaoks tööle panna ning sellest võimalikku kasu optimeerida, kuid samal ajal ise sotsiaalmeedia auditooriumi liikmeks jääda. Läbi viidud uuringu põhjal võib öelda, et mikrokuulsuse praktiseerimise põhiliseks motivaatoriks on tuntuse, sotsiaalse kuuluvustunde, uute kontaktide ja võimaluste saamine ning reaalse elu sotsiaalsete puudujääkide korvamine ehk sotsiaalse kapitali (Bourdieu 1984: 114) suurendamine. Enesebrändimise (Chen 2013) eest saadav kasu on samuti mõõdetav eelkõige sotsiaalses võtmes. Shao (2009) tõi välja, et peamiseks sotsiaalmeedia aktiivse kasutamise põhjuseks on eneseteostus- ja eneseväljendusvajadus, mida kinnitasid mitmed mikrokuulsused, öeldes, et nende tegevus valmistab neile rõõmu ning annab hingerahu. Majanduslik kasu oli enamike mikrokuulsuste puhul veel minimaalne, kuid tihti seoti tulevikuväljavaated just oma sotsiaalmeedia väljunditega, et nende pealt kunagi raha teenima hakata. Sotsiaalmeedia mikrokuulsused kasutavad auditooriumi suurendamise ja tunnustuse kogumise eesmärgil mitmeid varieeruvaid strateegiaid. Kõige aluseks on kindel eneserepresentatsioon (Mangus 2010; Goffman 1959), mis koosneb kontrollitud elementidest ning mille põhjal mikrokuulsus auditooriumi jaoks oma isiku loob. Kuigi mikrokuulsused ei tunnistanud, et nad veebis kindlat karakterit mängivad, võis siiski märgata „ideaalse mina“ fenomeni (Marwick et al 2010; Goffman 1959: 3). Töö kirjanduse osas välja toodud tähelepanu äratamise strateegiaid (Melrose et al 2013; Buss & Chiodo 1991; Baym 2012; Tufekci 2013; Sanderson 2008) leidsid suuremal või vähemal määral kasutust. Erandiks on vaid äärmuslikud strateegiad (Buss & Chiodo 1991; Davenport et al 2014), mille kasutamist ei tunnistanud ükski mikrokuulsus. Saadud empiiriliste andmete töötlemise järel lõi autor uue mikrokuulsuste kasutatavate strateegiate tüpoloogia, mis koosnes neljast strateegiate põhitüübist: sisu maksimaalne kättesaadavus, internetimina autentsus, visuaalne atraktiivsus ja auditooriumi kaasamine. Veel on märgata, et mikrokuulsused imiteerivad laiemas meediaruumis olemist ning on omaks võtnud mõned traditsioonilise meedia põhimõtted. Nad tajuvad aktiivse auditooriumi kontseptsiooni ja pakuvad oma auditooriumile veidi modifitseeritult seda, mida traditsiooniline meedia on pakkunud oma auditooriumile. Näiteks on kollane meedia mikrokuulsustele õpetanud, et konflikt tähendab kõrgendatud tähelepanu. Mikrokuulsused on loonud „tuttava võõra“ nähtuse (Senft 2012), nad on jälgijate jaoks muutunud virtuaalseteks kaaslasteks, kes mõjutavad auditooriumi maailmapilti, eelistusi ja tarbimisvalikuid ning loovad uusi norme ja väärtusi. Samal ajal saab mikrokuulsustest rääkida aga ka kui mõjukatest turunduskanalistest, sest mitmed ettevõtted kasutavad oma toodete reklaamimiseks just blogijaid. Siin võib aga tekkida eetiline probleem – kas jälgijad saavad aru, et tegemist on reklaamiga kanalis, kus nad võib-olla ei ole veel harjunud seda nägema. Digitaalne kirjaoskus on uue meedia ajastul äärmiselt oluline, mistõttu tuleks sellealaseid teadmisi anda ka blogitasandil ning võimalikult varakult, näiteks koolis, et auditoorium oskaks internetis olevat infot õigesti interpreteerida. Mikrokuulsuseks saamise ning selle staatuse hoidmine on pikk protsess ning antud töös on keskendutud selle algusfaasile ehk vaadeldud, mil moel tuntust koguma hakatakse ning milliseid strateegiaid selle jaoks kasutatakse, et seda suhteliselt uurimata teemat kaardistada. See võimaldab tulevikus mikrokuulsuste fenomeni ja selle mõju sügavamalt uurida, näiteks tuleks vaadelda, kui suur mõju on mikrokuulsustel oma auditooriumi tarbimisvalikute üle, mil määral mõjutavad nad jälgijate maailmapilti ning kujundavad nende eelistusi. Kui rääkida mikrokuulsustest endast, oleks põnev uurida nende toimetulekustrateegiaid selle ülimalt auditooriumist sõltuva staatuse, avalikkuse surve ning muude äkilisest populaarsusest tingitud probleemidega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti venekeelsete noorte meediakogemused ja avalik eneseväljendus Ukraina sõja kontekstis
(Tartu Ülikool, 2024) Vunš, Marta; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Exploring the role of personality traits and age in the experience and recognition of emotions
(2017-09-20) Mill, Aire; Realo, Anu, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Emotsioonid loovad igapäevaselt inimeste elule värvingu, iga inimese emotsionaalne maailm on ühest küljest unikaalne, kuid samas on oluline mõista üldisi seaduspärasusi emotsioonide kogemise, väljendamise ja äratundmise mustrites. Käesoleva väitekirja peamiseks uurimisküsimuseks on: „Kuidas mõjutavad inimese isiksuseomadused ja vanus emotsioonide kogemist, väljendamist ja teiste inimeste emotsioonide äratundmist?“. Uurimustöö raames viidi läbi kaks eksperimenti, esimeses uuriti individuaalseid erinevusi emotsioonide äratundmises (Uurimus I ja II). Teises eksperimendis olid vaatluse all individuaalsed erinevused emotsioonide kogemises ja väljendamises, kasutades kogemuse väljavõtte meetodit (Uurimus III, IV, V). Väitekirja põhijäreldused on järgmised: – Inimestel on üsnagi selge ja üldistunud arusaam sellest, kui hästi suudetakse teise inimese seisundeid ja omadusi hinnata. Kuid see enesekohane hinnang oma inimesetundmise võimele ei ole seotud tegeliku sooritusega emotsioonide või isiksuseomaduste hindamisel, peegeldades pigem inimese isiksuseomadusi. Samas kui tegelik sooritus on seotud pigem vaimse võimekusega. (Uurimus I) – Vaatamata suuremale elukogemusele, tunnevad vanemad inimesed teatud negatiivseid emotsioone (eriti viha ja kurbust) halvemini ära, ning selline muutus on täheldatav juba 30-ndates eluaastates. Samas kui näiteks põlguse väljenduse äratundmine isegi tõuseb 60ndate eluaastateni. (Uurimus II) – Inimeste emotsionaalne maailm seisneb paljuski kogetud emotsionaalsete hetkede taasloomises. Uurimus III näitas, et kurbuse, hirmu, rõõmu ja viha kogemise mäletamine sõltub olenevalt möödaläinud ajast nii inimese hetke väsimusest kui ka isiksuseomadustest. – Väsimus on sageli kogetav vaimne seisund, mida mõjutavad nii kogetud emotsioonid kui ka nende varieeruvus. (Uurimus IV) – Sageli kogevad inimesed reaktsioonina mingile situatsioonile mitut emotsiooni korraga. Viha kogemisel surutakse viha alla või näidatakse seda välja ning see sõltub nii kaasuvatest emotsioonidest kui ka isiksuseomadustest. Näiteks kui lisaks vihale on inimene ka pettunud või hirmunud, näidatakse viha vähem välja. (Uurimus V)
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inglise keele õpetajate tõekspidamised ja tegevused teise kooliastme õpilaste suulise eneseväljendusoskuse arendamisel
(Tartu Ülikool, 2025) Werder, Harriet; Lepp, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kehalise eneseväljenduse arendamine Kaarli kooli 2., 3. ja 4. klassi õpilastel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Maksim, Eveli; Mägi, Raido, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Etenduskunstide osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Tantsukunst; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
"Kiusamisest vabaks!” programmi seos eelkooliealiste laste suulise eneseväljendusega õpetajate hinnangul kahe Pärnumaa lasteaia näitel
(TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, 2022) Lember, Anu; Grahv, Agda, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kogukonnaharidus ja huvitegevus
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
L'analyse du vocabulaire et des compétences linguistiques et discursives dans les productions écrites des élèves estoniens du niveau A2
(Tartu Ülikool, 2018) Tamvere, Kaisa; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö uurib sõnavara kasutust ning keelelisi ja diskursiivseid oskusi prantsuse keeles eesti õpilaste kirjaliku eneseväljenduse tekstide põhjal. Töö autor viis põhikooli klassiga läbi katse, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas õpilased kasutavad prantsuse keeles uusi sõnu, ilma et oleks neid sõnu tunnis õppinud, ning kuidas kasutavad õpilased sõnu siis, kui on teinud tundides sõnavaraharjutusi, mille eesmärgiks on märgata sõnadevahelisi seoseid ja näha, millises kontekstis uusi sõnu kasutatakse. Autori eesmärk oli uurida, kuidas mõjutavad sõnadevaheliste seoste harjutused ja sõnavara õpetamine kontekstis selle kasutamist tekstis. Samuti uuris autor kirjutatud tekstide põhjal õpilaste keelelesi ja diskursiivseid oskusi, et teha järeldusi, millised on selle klassi üldised pädevused ning peamised raskused prantsuse keeles kirjutamisel. Töö autor viis läbi katse, mis koosnes kokku viiest õppetunnist. Esimeses tunnis said õpilased ülesandeks kirjutada prantsuse keeles jutt, mille eesmärk oli kasutada ette antud kümmet uut sõna ning õpilased võisid toetuda ekraanil esitatud piltidele. Sõnad ning pildid olid pärit prantsuskeelsest muinasjutust “Kuldkiharake ja kolm karu”, kuid pildid olid valitud nii, et õpilased muinasjuttu esimesel korral ära ei tunneks. Teksti kirjutamisele järgnesid sama nädala jooksul kolm õppetundi, kus tegeleti kümmet sõna sisaldavate sõnavaraharjutustega ning samuti käsitleti verbide kasutamist erinevates aegades. Sõnavaraharjutuste eesmärk oli õpetada õpilastele, millises situatsioonis ja kontekstis sõnu kasutatakse, et luua assotsiatsioone sõnade paremaks mõistmiseks ja meeldejätmiseks. Viimases õppetunnis anti õpilastele sama ülesanne ehk kirjutada üks lugu, kus tuli kasutada sama kümmet sõna ning võis toetuda piltidele ekraanil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte eneseväljenduslike väärtuste dünaamika Euroopa väärtusuuringu küsitluste põhjal
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2024) Baksha, Jegor; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noortele mitmekesiste eneseväljenduse võimaluste loomine kunstimeetodeid rakendades: Pärnu-Jaagupi projekt : lõputöö
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Luumberg, Liis; Salumäe, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Huvijuht-loovtegevuse õpetaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tarbimise ja eneseväljenduse seosed (Eesti venekeelsete noorte näitel)
(Tartu Ülikool, 2009) Popova, Anastassia; Keller, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Vajadus olla mõistetav : kõne kui eneseväljendus : arutlusi ja harjutusi [Helisalvestis]
(Tallinn : Eesti Teatriliit : Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool, 2005) Veinmann, Martin