Sirvi Märksõna "ensüümid" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Characterization and Application of Protein Kinase-Responsive Organic Probes with Triplet-Singlet Energy Transfer
(2016-07-07) Ligi, Kadri; Uri, Asko, juhendaja; Enkvist, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Ensüümid on valgud, mis katalüüsivad biokeemilisi reaktsioone. Ensüümid osalevad signaaliülekande- ja ainevahetusradades, mõjutades seeläbi rakkude arengut ja kasvu ning rakkude reaktsioone keskkonnatingimustele. Ensüümide tavapärasest erinev kolmedimensionaalne struktuur, ensüümi lokalisatsioon ja ensüümi aktiivsus rakkudes võib põhjustada organismi haiguslikke seisundeid. Selleks, et muutusi ensüümide struktuuris, paiknemises ja ensüümide aktiivsuses rakkudes saaks detekteerida juba muutuste varajases arengujärgus, on vaja arendada tundlikke mõõtmismeetodeid. Käesolevas töös uuriti süvitsi ühte võimalikku lähenemist ensüümi-tundlike sondide arendamisele. Uurimistöös kasutati Tartu Ülikooli keemia instituudis välja arendatud fotoluminestsentssonde [ARC-Lum(Fluo) sonde], mille luminestsentsomadused muutuvad oluliselt seondumisel proteiinkinaasidele. Kui proteiinkinaasidele seondunud ARC-Lum(Fluo) sonde ergastada ultravioletse kiirgusega, siis emiteerivad need pikaealist fotoluminestsentskiirgust, mille eluiga jääb mikrosekundilisse suurusjärku. ARC-Lum(Fluo) sondide pikk luminestsentsi eluiga kompleksis proteiinkinaasiga võimaldab kasutada kompleksi detekteerimiseks aegviivitusega mõõtmistehnikaid, mis tagavad pikaealise luminestsentsi selge eristamise bioloogiliste proovide autofluorestsentsist, mille eluiga jääb tavapäraselt nanosekundilisse suurusjärku. Ühtlasi on tagatud mõõtmismeetodi hea signaal-müra suhe ning võimaldatud proteiinkinaaside detektsioon väga väikeses kontsentratsioonis. Käesolevas töös uuriti ARC-Lum(Fluo) sondide fotoluminestsentsi omadusi. Lisaks rakendati ARC-Lum(Fluo) sonde proteiinkinaaside seireks elusates rakkudes aegviivitusega luminestsentsmikroskoopia abil. Uurimistöö tulemusi saab kasutada sarnasel põhimõttel disainitud sondide arendamiseks teistele ensüümidele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of bisubstrate inhibitors for protein kinase CK2
(2019-02-13) Vahter, Jürgen; Enkvist, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Proteiinkinaasid (PK) on ensüümide perekond, millesse kuulub üle 530 erineva kinaasi. Nende ensüümide ülesandeks on katalüüsida reaktsiooni, kus ATP-lt kantakse fosforüülrühm üle sihtvalgule, mille tõttu antud valgu aktiivsus muutub. Üheks PK-de perekonna liikmeks on CK2, mis on rakus olulise tähtsusega PK kuna vastutab hinnanguliselt vähemalt 10% kõigis rakus toimuvate fosforüleerimiste eest. CK2 kõrgenenud aktiivust seostatakse mitmete haigustega, sealhulgas erinevat tüüpi vähktõbedega. Aastate jooksul on CK2-le arendatud mitmeid ATP-konkurentseid inhibiitoreid, mis seonduvad ATP sidumistaskuga ning pärsivad ensüümi tavapärast tööd. Kuna suurem osa kinaase kasutavad fosforüülrühma allikana ATP pole seda tüüpi inhibiitorid tihti väga selektiivset ühe kinaasi suhtes. Uurimustöö käigus arendati välja bisubstraatseid inhibiitorid CK2-le, mis seostuvad korraga nii ATP sidumistaskuga kui ka valksubstraadi sidumistaskuga. Sellist tüüpi inhibiitorid koosnevad ATP-konkurentsest ja valksubstraati mimikeerivast fragmendist ning neid osi ühendavast linkerist. Inhibiitorite arendusel kasutati nelja erinevat ATP-konkurentset osa: varasemalt kirjeldatud CK2 inhibiitoreid TBBi ja CX-4945 ning pika luminestsents elueaga 4-(2-amino-1,3-tiasool-5-üül)bensoe hapet (ATB) ning tema seleeni sisaldavat analoogi. Lisaks neile variatsioonidele optimeeriti inhibiitorite arenduse käigus ka valksubstraadi mimeetiku pikkust ning neid kaht osa ühendava linkeri koostist ja pikkust. Osasid inhibiitoreid konjugeeriti fluorestsents värvidega. Uurimustöö tulemusena sünteesiti uudseid CK2 inhibiitoreid, mis omasid kõrget afiinsust ja head selektiivsust. Nende inhibiitoritega on võimalik määrata CK2 aktiivsust ning karakteriseerida uusi potentsiaalseid CK2 inhibiitoreid. Pika elueaga fotoluminestsentsiga ühendite rakendamine bioloogilistes süsteemides võimaldab kasutada aegviivitusega mõõtmisemeetodeid, mis parandab signaal-müra suhet ning tagab parema mõõtmismeetodite tundlikkuse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of protein kinase-responsive photoluminescent probes and cellular regulators of protein phosphorylation
(2016-07-07) Kriisa, Marie; Uri, Asko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Proteiinkinaasid (PK-d) on olulised rakkude elutegevust reguleerivad ensüümid. Katalüüsides valkude fosforüülimist on nad tähtsaks lüliks rakusisestes signaalülekande radades. Häired PK-de normaalses funktsioneerimises, mis on tingitud nende liigsest aktiivsusest, üleekspressioonist või geenimutatsioonidest, on seotud mitmete haigustega, nagu vähkkasvajad, diabeet ja südame-veresoonkonna haigused. Sellest tulenevalt on PK-dest saanud viimase 15 aasta jooksul olulised ravimiarenduse sihtmärgid ning üle 30 PK inhibiitori on jõudnud kasutusele vähiravimitena. Lisaks on intensiivselt toimunud erinevate analüüsimeetodite arendamine uute efektiivsete ravimikandidaatide võimalikult kiireks väljatöötamiseks, PK-de toimemehhanismide ja signaalradade uurimiseks ning PK-de kui oluliste biomarkerite tuvastamiseks. Töös testiti uute ARC-ühendite võimet inhibeerida erinevaid PK-sid ning selgitati ARC-de nukleosiid-osa struktuuri mõju nende ainete inhibeerimispotentsiaalile erinevate PKde (PKAc, PKBγ and ROCK-II) suhtes. Leiti, et selle seeria ühenditest on just tiofeeni-sisaldavad ained suurima inhibeerimisvõimega. Edasistel biokeemilistel uuringutel avastati, et tiofeeni-sisaldavate ARC-de märgistamisel fluorestsentsvärvidega saadud fotoluminestsents-sondid omavad optilisi omadusi, mida pole varem orgaaniliste ainete puhul kirjeldatud. Selgus, et need ARC-Lum(Fluo)-sondid on PK-de aktiivsust registreerivad fotoluminestsents-sondid. Nende ühendite seostumisel PK-dega ning selle kompleksi ergastamisel kiirgusega lähis-UV alas emiteerivad nad spektri oranžis või punases piirkonnas aeglase sumbumisega (20–250 μs) valgust. Seega on need sondid kasutatavad PKde kontsentratsiooni määramiseks biokeemilistes ja bioloogilistes lahustes ning PK-de aktiivsuse seireks ja kaardistamiseks rakkudes. Käesolevas töös uuriti ka uute ARC-inhibiitorite kasutusvõimalusi valkude rakusiseste fosforüülimistasakaalude reguleerimisel. Näidati, et ARC-de suutlikkus mõjutada PK-de aktiivsust rakutuumades sõltub nii ainete inhibiitoromadustest kui ka nende võimest läbida raku plasmamembraani. Töös näidati, et arendatud ARC-inhibiitorid on rakendatavad PK-de aktiivsuse reguleerimiseks rakkudes ning rakkude signaalradade uurimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of small-molecule regulators of epitranscriptomic processes
(2021-07-12) Selberg, Simona; Karelson, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Viimase kümnendi jooksul on kiiresti kasvanud huvi RNA erinevate modifikatsioonide vastu, mis reguleerivad geeniekspressiooni organismides. Sellist teadusharu, mis tegeleb RNA modifikatsioonide ning nende bioloogilise toimega, nimetatakse epitranskriptoomikaks. Kõige levinum RNA modifikatsioon on ühe nukleotiidi, adenosiini, metüleerimine kuuendas asendis ehk N6-metüüladenosiin (m6A). RNA m6A modifikatsioonid mängivad olulist rolli rakkude diferentseerumise, immuuntaluvuse, närvisignaalide ülekande, vähihaiguste ning paljude muude füsioloogiliste ning patoloogiliste seisundite reguleerimise juures. RNA m6A metüleerimist või demetüleerimist on võimalik reguleerida neis protsessides osalevate ensüümide inhibeerimise ja/või aktiveerimise teel. Käesolevas väitekirjas rakendati arvutipõhiseid molekulaarmodelleerimise meetodeid (molekulaarsildamine, virtuaalne sõelumine ning molekulaardünaamika simulatsioonid) inhibiitorite leidmiseks RNA m6A metüleerimise ning demetüleerimisega tegelevatele ensüümidele. Töös käigus avastati unikaalsed RNA m6A metüültransferaasi kompleksi METTL3/METTL14/WTAP aktivaatorid ning leiti inhibiitorid kahele m6A demetülaasile, FTO ning ALKBH5. Arvutipõhiselt leitud ühenditele mõõdeti inhibeerimise või aktiveerimise aktiivsused ning sidumise afiinsused kõigi uuritud ensüümvalkude korral. Töö oluliseks osaks oli leitud ühendite toime uurimine erinevate haiguste katseklaasi (in vitro) mudelites. Leiti, et METTL3/METTL14/WTAP ensüümkompleksi aktivaatorid suurendavad HIV viiruse paljunemist. ALKBH5 ensüümi inhibiitorid seevastu pidurdasid vähirakkudele paljunemist. Eriti huvipakkuv on leitud FTO ensüümi inhibiitorite närvirakke kaitsev toime. Töö oluliseks praktiliseks väärtuseks on see, et kõik leitud aktiivsed ühendid võivad olla lähtepunktiks uute ravimikandidaatide väljatöötamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fermendid : [EPA Agronoomia- ning Metsanduse ja Maaparanduse Teaduskonna üliõpilastele]
(1964) Saar, Aino
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fermendid ja nende klassifikatsioon : õppevahend agronoomia ning metsanduse ja maaparanduse teaduskonna üliõpilastele
(1966) Saar, Aino
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Finding novel factors affecting the mutation frequency: a case study of tRNA modification enzymes TruA and RluA
(2022-11-02) Tagel, Mari; Kivisaar, Maia, juhendaja; Ilves, Heili, juhendaja; Remme, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakterid suudavad elada kõikjal, kuid karmide ja muutlike keskkonnatingimustega kohanemiseks on aga vaja geneetilist varieeruvust. Bakterites on selle põhiliseks allikaks mutatsioonid. Evolutsiooni mõistmiseks on vaja selgitada molekulaarseid mehhanisme, mis mõjutavad mutatsioonide tekkesagedust. Käesolevas töös kirjeldasin ja analüüsisin uut testsüsteemi, mis võimaldab tuvastada mutatsioonisagedust mõjutavaid faktoreid bakteriperekonnas Pseudomonas. Kirjeldatud testsüsteemi abil õnnestus mullabakteris Pseudomonas putida tuvastada nii varem kirjeldatud kui ka uusi mutatsioonisagedust mõjutavaid geene. Üllatavaim leid oli tRNA modifikatsiooniensüümide TruA ja RluA mõju mutatsioonisagedusele. tRNAd on väikesed molekulid, mis valgusünteesil kannavad valkude ehituskive ribosoomi. Selleks, et paremini oma funktsiooni täita, on paljud nukleotiidid tRNAdes modifitseeritud. Modifikatsioonidel võib olla palju ülesandeid, näiteks aitavad modifikatsioonid tRNAdel saavutada õiget struktuuri või suurendavad translatsiooni täpsust. TruA ja RluA modifitseerivad U nukleotiidi pseudouridiiniks, tehes seda erineval poolel tRNA antikoodonist. Näitasime, et TruA ja RluA tehtud modifikatsioonide puudumisel suureneb P. putidas mutatsioonisagedus. Mõistmaks paremini nende ensüümide olulisust, analüüsisime translatsiooni täpsust, stressi taluvust, proteoomi ja üldist elulemust P. putida TruA ja RluA defektsetes tüvedes. Lisaks sellele selgitasime võrdlevalt TruA ja RluA rolle ka Pseudomonas aeruginosa ja Escherichia coli rakkudes. Saadud tulemustest on näha, kuidas konserveerunud funktsiooniga valgud võivad põhjustada erinevates bakterites erinevaid fenotüüpe. Samuti ilmestab käesolev töö, kuivõrd mitmekesised ja ootamatud tegurid võivad mõjutada DNAs mutatsioonide teket.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Glioblastoma multiforme: possibilities to improve treatment efficacy
(2015-01-21) Kase, Marju
Multiformne glioblastoom (MGB) on kõige agressiivsem aju pahaloomuline kasvaja, olles samas ka äärmiselt ravile allumatu haigus. Operatsioonijärgse kiiritus- ja medikamentoosse raviga on võimalik saavutada vaid haiguse lühiajalist, mõned kuud kestvat stabilisatsiooni. MGB haigete keskmine elulemus pärast diagnoosimist on ligikaudu üks aasta. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli leida võimalusi MGB kasvajavastase ravi efektiivsuse tõstmiseks. Selleks uuriti operatsioonil eemaldatud kasvajakoes mitmeid raviresistentsusega seotud faktoreid. Töö raames näidati, et ravitulemus ja seeläbi haigete elulemus sõltub kasvajakoe DNA-reparatsiooniensüümi DNA-PK tasemest. DNA-PK ensüümi abil parandatakse kasvajavastasest ravist tingitud kahjustused (DNA kaksikahela katkemised), mistõttu tavapärane kasvajavastane ravi ei pruugi anda oodatud tulemust. Uuringust selgus, et mida kõrgem oli kasvaja DNA-PK tase, seda lühemalt MGB haiged elasid. Üheks ravi ebaõnnestumise põhjuseks on eelkliiniliste uuringute alusel peetud ka kasvaja tüvirakkude äärmuslikku resistentsust kiiritusravile, mida selle uurimuse kliinilised andmed ei toetanud. Patsientidel, kelle kasvaja sisaldas kiiritusravi eelselt rohkem CD133 tüvirakke, said parema ravivastuse ning pikema elulemuse. Uuringu raames selgus samuti, et postoperatiivse ravi efektiivsus ning haigete elulemus sõltub ka kasvajat infiltreerivate põletiku- ja immuunrakkude hulgast. MGB patsiendid, kelle kasvajakude sisaldas kiiritusravi eelselt rohkem CD63 põletiku- ja immuunrakke, said parema ravivastuse. Lisaks ilmnes, et MGB ravis laialdaselt testitavate uute veresoonte teket pidurdavate (nn. angiogeneesi inhibiitorite) ravimite ühe põhilise sihtmärgi, vaskulaarse endoteliaalse kasvufaktori retseptor 2 (VEGFR2) ekspressioonsõltub põletiku ulatusest kasvajakoes. Seetõttu võib VEGFR-2 ekspressiooni sõltuvus tuumori mikrokeskkonnast olla üheks angiogeneesi inhibiitorite ebaefektiivse ravitulemuse põhjuseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et MGB ravitulemuste parandamiseks on mitmeid võimalusi ning efektiivsemaks kasvajavastaseks raviks ei tule mõjutada ainult kasvajarakke, vaid ka kasvaja tüvirakke ning kasvaja mikrokeskkonda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laabi hulga mõju edami juustule = Der Einfluss der Labmenge auf den Edamer Käse
(1940) Hindriko, Juhan
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Levansucrases encoded in the genome of Pseudomonas syringae pv. tomato DC3000: heterologous expression, biochemical characterization, mutational analysis and spectrum of polymerization products
(2012-08-27) Visnapuu, Triinu
Suhkrud on maakeral äärmiselt levinud molekulid ning neil on väga oluline roll elusorganismides. Fruktoosijääkidest koosnevaid suhkruid nimetatakse fruktaanideks ja nad on organismidele põhiliselt varuaineteks. Mõned taimed, näiteks sigur ja maapirn sisaldavad oma juurtes väga palju fruktaani. Fruktaanidele on leitud ka rakendusi näiteks toidutehnoloogias prebiootikumide, emulgaatorite või magusainetena ja meditsiinis vereplasma asendajana. Prebiootikumidena toimivad eelkõige lühiahelalised fruktaanid ehk fruktooligosahhariidid (FOS). FOS-id stimuleerivad kasulike piimhappebakterite hulka ja aktiivsust jämesooles, parandades sellega organismi tervist, pikaahelalised fruktaanid aga turgutavad immuunsüsteemi ja toimivad vähivastaselt. Fruktaane sünteesivad fruktosüültransferaaside abil paljud taime-, seene- ja bakteriliigid. Oma doktoritöös uurisin taimi nakatava bakteri Pseudomonas syringae levaansukraase. Need on põnevad ensüümid, mis sünteesivad sahharoosist, aga ka veel odavamast toorainest, suhkrupeedi melassist, polümeerset fruktaani – levaani ja FOS-e. Huvitaval kombel on sellel mikroobil levaansukraase kodeerivaid geene kolm (lsc1, lsc2, lsc3), kuigi enamus levaani tootvaid baktereid saab hakkama ühega. Kui panna ükskõik milline neist kolmest mainitud DNA lõigust soolekepikesse (Escherichia coli), siis sünteesitakse täiesti töökorras ensüüm. Kui selline soolekepike kasvab sahharoosiga tardsöötmel, siis kattub tema koloonia ohtra limaga – levaaniga. Näitasime esmakordselt, et lisaks sahharoosile võivad pseudomoonastest pärit levaansukraasid kasutada ka rafinoosi ja stahhüoosi, mida leidub palju näiteks sojaoas. Minu doktoritöö peategelane, valk Lsc3 on väga aktiivne ning äärmiselt stabiilne katalüüsija – tema töövõime säilis kõrgel temperatuuril ja ka pikaaegsel säilitamisel. Sellised omadused teevad Lsc3-st valgu, mida võiks kasutada fruktaanide biotehnoloogilisel tootmisel, sest tööstuslikus protsessis on biokatalüsaatori efektiivsus ja stabiilsus ülioluline. Uudse kiibipõhise molekulide massi määramise meetodiga uurisime, milliseid fruktaane Lsc3 sünteesib. Avastasime, et ensüüm võib fruktoosijääke liita mitmetele erinevatele molekulidele nagu ksüloos, ksülobioos, ksülitool ja galakturoonhape, tekitades segusuhkruid. Segusuhkrud on huvitavad, sest neile ennustatakse uudseid bioloogilisi omadusi ja toimeid, näiteks võiksid nad olla eriti tõhusad prebiootikumid.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Mõningate fermentatiivsete süsteemide kvantitatiivne määramine
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1963) Vihalemm, Tiiu; Ilomets, Tullio, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Multikomponentsete monooksügenaaside mitmekesisus Läänemere tolueenilagundajates bakterites
(Tartu Ülikool, 2014-06-17) Grünbach, Maarja; Heinaru, Eeva, juhendaja; Vedler, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Processivity of cellulases and chitinases
(2017-02-14) Kurašin, Mihhail; Väljamäe, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Kahanevate naftavarude ja kasvava inimeste populatsiooni tõttu otsitakse võimalusi kasutada alternatiivseid energiaallikaid. Üheks võimaluseks on kasutada taastuva biokütuse ja tarbekaupade toorainena tselluloosi ja kitiini, mis on enim levinud biopolümeerid Maal. Lagundades tselluloos ja kitiin monomeerideks (vastavalt glükoosiks ja N-atsetüülglükoosamiiniks), on võimalik need edasi konverteerida bioetanooliks või kasutada neid oluliste kemikaalide sünteesiks. Looduses lagundatakse tselluloos ja kitiin ensüümide abil. Vastavalt viivad tselluloosi lagundamist läbi ensüümid, mida nimetakse tsellulaasideks ja kitiin degradeeritakse kitinaaside abil. Ensümaatilist hüdrolüüsi rakendatakse ka tööstuses, et vältida kontsentreeritud mineraalhapete ja kõrgemate temperatuuride kasutamist. Kahjuks on looduslikud ensüümid madala efektiivsusega, mistõttu ensüümide tootmisega seotud kulutused moodustavad suure osa kujunevast toodangu lõpphinnast. Ensüümide võimekust on aga võimalik parandada insenergeneetilise modifitseerimise teel. Kuid vaatamata sellele, et tsellulaase ja kitinaase uuritakse üle poole sajandi, on teadmised ensüümide toimimise molekulaarsetest mehhanismidest veel poolikud. Üheks oluliseks tsellulaaside ja kitinaaside kineetiliseks parameetriks on protsesiivsus, mis väljendub keskmise katalüüsi aktide arvuna, mille ensüüm sooritab enne substraadilt lahkumist. Tasub ka mainida, et peamiselt panustavad just protsessiivsed ensüümid tselluloosi/kitiini lagundamisele, mistõttu on nende toimemehhanismide väljaselgitamine kriitilise tähtsusega. Käesoleva töö eesmärk oli protsessivsete tsellulaaside ja kitinaaside biokeemiline kirjeldamine. Töö raames töötati välja uued meetodid protsessiivsuse ja teiste kineetiliste parameetrite mõõtmiseks. Eelnevalt oli teada, et individuaalse protsessiivse tsellulaasi hüdrolüüsi kiirust limiteerivaks faktoriks on ensüümi aeglane dissotsieerumine substraadilt. Antud töös aga selgus, et koostöös teiste tsellulaasidega on hüdrolüüsi kiirus piiratud ensüümi protsessiivse liikumise kiiruse poolt. Lisaks leidsime, et efektiivseks hüdrolüüsi toimumiseks on olulised tugevad ensüüm-substraat interaktsioonid ensüümi aktiivtsentri substraadi sidumiskohtades ja tugevad ensüüm-produkt interaktsioonid aktiivtsentri produkti sidumiskohtades. Ühe interaktsiooni kadumine viib hüdrolüüsi efektiivsuse järsule langusele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rakkude kasvutihedus maatriksi metalloproteinaaside ekspressiooni reguleeriva faktorina
(Tartu Ülikool, 2014-06-13) Juksar, Juri; Jaks, Viljar, juhendaja; Belitškin, Denis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Random walks in the stringent response
(2016-11-02) Tankov, Stoyan; Tenson, Tanel, juhendaja; Hauryliuk, Vasili, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Poomisvastus on võtmetähtsusega adaptiivsete mehhanismide regulatsioonil, mis aitavad bakteritel ebasoodsaid keskkonnatingimusi üle elada. Soolekepikeses (Escherichia coli) on selles protsessis oluliseks ensüümiks RelA, mis vastusena aminohappenäljale sünteesib signaalmolekuli (p)ppGpp. See signaalmolekul mõjutab transkriptsiooni, translatsiooni ja rakkude jagunemist. Meie töötasime välja ühe molekuli jälgimise mikroskoopia metoodika, mis võimaldab mõõta molekulide difusiooni rakus. Kasutasime seda metoodikat erineva kiirusega liikuvate molekulide kirjeldamiseks. Rakus vabalt difundeeruva valgu näiteks oli fluorestseeruv valk mEos2. Hoopis teistsuguste omadustega valguks osutus mitokondri membraanivalk Tom40, mille liikumine on ühte asukohta piiratud. RelA puhul täheldasime nii vabu, kiirelt difundeeruvaid molekule kui ka ribosoomile seondunud ja seetõttu aeglaselt liikuvaid molekule. Kombineerides ühe molekuli jälgimise tulemusi biokeemiliste andmetega, pakume välja RelA valgu töötsükli mudeli. Kuhjuv (p)ppGpp põhjustab samuti RelA aktivatsiooni. Sellisel viisil tekib positiivse tagasisidestusega regulatsioonisüsteem ja signaalmolekuli kontsentratsioon tõuseb kiiresti.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ultraheli mõjust pagaripärmi mõnede hüdrolaaside aktiivsusesse
(Tartu Riiklik Ülikool, 1968) Ostrat, L.; Viileberg, Laine, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Группы крови, типы белков и ферментов у черно-пестрого скота и их использование в селекции
(Ленинград ; Пушкин, 1973) Корешков, Владимир Александрович
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
К вопросу о ходе инверсии под влиянием инвертина : диссертация на степень магистра фармации
(Юрьев : Г. Лаакман, 1903) Киккан, Давид А.; Kikkan, David
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
О влиянии консервирующих веществ на реакции молочной пероксидазы
Гревинг, Бернгард Карлович
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Распределение и свойства основных секреторных ферментов и аденозинтрифосфатазы (АТФ азы) в субклеточных фракциях поджелудочной железы : автореферат ... кандидата биологических наук (03.093)
(1971) Vihalemm, Tiiu