Sirvi Märksõna "erivajadustega lapsed" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 116
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 10-aastase Sanfilippo sündroomiga õpilase arengutaseme analüüs (juhtumi kirjeldus)(Tartu Ülikool, 2013) Mändla, Katrin; Palts, Kaili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 2011-2014. a eri- või sobitusrühma lõpetanud laste erivajaduste kajastumine koolivalmiduskaartidel(Tartu Ülikool, 2015) Aasmaa, Helina; Avaste, Annika; Häidkind, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 9. klassi lihtsustatud õppe õpilaste hinnangud oma kehalisele aktiivsusele(Tartu Ülikool, 2013) Põder, Erle; Kull, Merike, juhendaja; Plado, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , AAC vahendite kasutamine toimetulekuklassides(Tartu Ülikool, 2013) Aosaar, Ann; Palgi, Kristel, juhendaja; Padrik, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Alusharidusasutuste võimekus logopeedilise abi osutamisel kõne- ja keelehäiretega lastele Pärnu linna lasteaedade näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2020) Martšuk, Anu; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Angelmani sündroomiga väikelapse arengu hindamine ja toetamine(Tartu Ülikool, 2013) Malva, Liina; Häidkind, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Anomaalsete laste õpitegevus ja isiksus = Труды по дефектологии. Учебная деятельность и личность аномальных детей(Tartu Riiklik Ülikool, 1990) Tartu Ülikool; Kõrgesaar, Jaan, toimetaja; Кыргесаар, Яан, toimetajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Aritmeetiliste tehete omandamise raskusi abikooli II klassi õpilastel(Tartu Riiklik Ülikool, 1975) Uska, Kaja; Neare, Viivi, juhendaja; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , ATH diagnoosiga laste vanemate kogemus laste diagnoosiga kohanemise ja tugiteenuste kättesaadavusega(Tartu Ülikool, 2023) Olveti, Merlin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Autismispektri häirega ja intellektipuudega laste PEP-3 testi ülesannete sooritus(Tartu Ülikool, 2015) Kuusk, Karen; Häidkind, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Autistlike noorte igapäevaelu ja toetamine(Tartu Ülikool, 2017) Reimund, Marje; Narusson, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolid 2005/2006(2006) Kõiv, KristiUurimisprojekti eesmärgiks on kirjeldada kolme Eesti kasvatuse eritingimusi vajava erikooli (Kaagvere, Puiatu, Tapa) kui ka kahe lähiprofiilse õppeasutuse (Orissaare- ja Vastseliina internaatkool) neljast aspektist lähtudes: 1. kirjeldada viie kasvatuse eritingimusi vajava õpilaste kooli kui terviku funktsioneerimist lähtudes kool funktsioonidest ning struktuurielementidest: juhtimine, töökorraldus, õppe- ja kasvatustegevus ja suhted; 2. kirjeldada viie kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibivate õpilaste probleeme: antisotsiaalset käitumist ja sotsiaalseid probleeme ning õpilaste enese hinnanguid ja arusaamu oma käesolevast positsioonist lähtuvalt; 3. kirjeldada viie kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibivatele õpilastele rakendatud tugisüsteeme ja sekkumismeetodeid; 4. kirjeldada viie kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli personali vajadusi täienduskoolituseks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Eriinternaatkoolide lõpuklasside õpilaste mõningatest tähelepanu omadustest (Tartu I ja II EIK andmetel)(Tartu Riiklik Ülikool, 1975) Kamat, Kaja; Peets, Endel, juhendaja; Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Erikoolide muusikaõpetajate teadlikkus figuurnootide metoodika kasutamisest hariduslike erivajadustega õpilaste muusikaõpetuses(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Aidla, Cathlen; Ristisaar, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Erivajadusega lapse ja eakohase arenguga lapse sotsiaalne suhtlemine lasteaias õpetajate hinnangute alusel(Tartu Ülikool, 2019) Karu, Merilyn; Juhkam, Marilyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Erivajadusega lapse tugiisikutöö haridusasutuses tugiisikute pilgu läbi(Tartu Ülikool, 2014) Allik, Eveli; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli saada ülevaade, kuidas näevad ja kirjeldavad oma tööd ja töö sisu erivajadusega laste tugiisikud, kes töötavad haridusasutuses. Antud töö raames viisin läbi kolm intervjuud, ühe vaatluse ja ühe osalusvaatluse. Kuna paljud tugiisikud hakkavad tööle ilma koolituseta, siis nad peavad oma tööülesanded endale ise välja mõtlema. Uurimuse käigus tuli välja, et tööaja pikkusest sõltub töö sisu. See tähendab, et mida pikem on tugiisiku tööaeg, seda rohkem on töö sisu sarnane isikliku abistaja tööle. Kirjeldustest igapäeva tööst tulid välja sellised tööülesanded, nagu jälgimine, korra ja turvalisuse tagamine, dokumenteerimine, juhendamine ja õpetamine, hooldamine ja abistamine igapäeva toimingutes, saatjaks olemine väljasõitudel ja üritustel. Koostöö osas tuli välja, et tugiisikud pidasid kõige probleemsemaks koostöö saavutamist lastevanematega. Kui koostöö on saavutatud, siis arvasid nad selle olevat hea. Ometi tajuvad tugiisikud koostööd lastevanematega pingelisena. See võib olla sellest, et tugiisikute ja lastevanemate ootused laste suhtes on erinevad. Küsimusi tekitab koostöö õpetajatega. Uurimustulemusest selgus, et peamine probleem on koostöö õpetajatega, mis ei toimi nii nagu see peaks. Kuna õpetajad võtavad tugiisikuid kui enda abilisena, siis ei toimu ka erivajadusega lapse kaasamist õpetaja poolt samadesse tegevustesse, mida teevad teised lapsed. Tööjuhendid antakse tugiisikule, aga mitte lapsele, laps jäetakse vahelt välja. Uurimuses tuli välja veel, et üks tugiisik, töötab ka isikliku abistajana, kuna ta tegeleb liikumispuudega lapsega. Aitab tal liikuda ühest klassis ruumist teise jne. Tugiisik on ise teadlik, et teeb isikliku abistaja tööd, kuigi nimetuse järgi peaks olema tugiisik. Samuti võib uurimuse põhjal väita, et tugiisikud ei tee ise ka vahet kuna nad teevad tugiisiku tööd või kuna isikliku abistaja tööd. Selle põhjal võib järeldada, et parem teenuste määratlus aitaks teenust pakkuvatele inimestele selguse tuua. Koostööd teiste tugispetsialistidega loeti heaks. Tugiisik koos teiste spetsialistidega nagu logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog ja lastekaitsetöötaja moodustavad ühtse meeskonna, kes seisavad laste heaolu ja võimetekohase hariduse saamise eest. Sotsiaalsetest rollidest tuli välja kõige enam, et tugiisikud tunnevad endid ema rollis. Samuti oli veel motiveerija, piiride seadja, turvalisuse tagaja, märkaja, dokumenteerija, hooldaja, isikliku abistaja rollid ja sotsiaaltöötaja roll. Kokkuvõtvalt võib uurimuse põhjal öelda, et tugiisikud kes töötavad haridusasutuses täidavad paljusid erinevaid ülesandeid ja rolle. Kuna nad teevad oma tööd pühendunult, siis on nad nõus igasuguse tööga, sõltumata selle töö sisust, ajast ja kohast, et last aidata maksimaalselt.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Embargo , Erivajadusega lapsed tavalasteaias Valga linna näitel(Tartu Ülikool, 2015) Liivapuu, Karmen; Oras, Kaja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Erivajadusega last hooldavate perede toimetulek kolme Harjumaa valla näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2020) Hanga, Karoliina; Aunapuu, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Erivajadusega laste vanemate arvamused oma lapse toimetuleku kohta tasandus-, sobitus- või tavarühmas(Tartu Ülikool, 2021) Soone, Kristin; Sõukand, Eija, juhendaja; Kaljuste, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Erivajadusega lastega tegelevate õpetajate läbipõlemine Tori valla lasteaedade näitel(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2023) Pöör, Evelin; Kukk, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž. Sotsiaaltöö korralduse osakond