Sirvi Märksõna "esteetika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 27

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aesthetik
(Würzburg, 1804) Schelling, Friedrich
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aesthetische Vorlesungen
(Leipzig, 1818) Platner, Ernst
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aristoteles ΠΕΡΙ ΠΟΙΗΤΙΚΗΣ. Mit Einleitung, Text und Adnotatio critica, exegetischem Kommentar, kritischem Anhang und Indices Nominum, Rerum, Locorum
(Berlin und Leipzig. W. De Gruyter & Co, 1934) Gudeman, Alfred
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
David Hume'i maitsestandard kunstiteoste hindamisel
(Tartu Ülikool, 2014) Soikmets, Triinu; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Praktilise filosoofia õppetool
Käesolevas töö eesmärgiks on analüüsida, kas ja kuidas saab Hume’i maitsestandardi abil hinnata kunstiteoseid. Standard lahendaks Hume’i silmis paradoksi: kuigi inimeste maitsed on erinevad, on siiski selge, et üks kunstiteos on parem kui teine. Töö teema valikus lähtusin soovist leida seletusi sellele, kui põhjendatud on teoste headuse hindamine igapäevases kunstipraktikas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dr. Brown's Betrachtungen über die Poesie und Musik, nach ihrem Ursprunge, ihrer Vereinigung, Gewalt, Wachsthum, Trennung und Verderbniss
(Leipzig : bey Weidmanns Erben und Reich, 1769) Brown, John
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Esteetika algeid
(1970) Kagan, Moissei
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Freymüthige Briefe über die neuesten Werke aus den Wissenschaften in und ausser Deutschland. Stück 1
(Hamburg ; Leipzig : bey Grunds Witwe und Holle, 1759) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Freymüthige Briefe über die neuesten Werke aus den Wissenschaften in und ausser Deutschland. Stück 2
(Hamburg ; Leipzig : bey Grunds Witwe und Holle, 1760) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hans-Georg Gadamer ja kantiaanlikud kunstikäsitlused
(Tartu Ülikool, 2022) Piir, Martin; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Gadameri filosoofia peamiseks taotluseks on näidata, et kunstis leidub teatud sorti tõde, mis võimaldab avardada meie maailma- ja enesemõistmist ning suudab inimest muuta. Moodsa loodusteaduse arenedes ja Kanti filosoofia vaimus said aga hoopis loodusteadused tõe etaloniks. Kunsti hakati selle taustal vaatlema kui pelgalt esteetilist nähtust, mis pakub inimestele vaid esteetilisi elamusi. Taolist kunstikogemust nimetab Gadamer esteetiliseks teadvuseks. Esteetilise teadvuse juures taandatakse teose tähendus vaid selle esteetilistele omadustele, mis on lahutatud teose ajaloolisest kontekstist. Gadamer vastandub sellisele kunstikäsitlusele, sest Gadameri järgi on kunst ajalooliselt kujunenud mõistuse ja vaimu tulemus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Individual self-determination in Friedrich Schiller’s philosophical writings
(2023-06-29) Reshenin, Semen; Piirimäe, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Friedrich Schiller polnud mitte ainult suurepärane näitekirjanik ja luuletaja, vaid ka eripärane kantiaanlikku traditsiooni kuuluv filosoof. Ta kirjutas teoseid väga erinevates distsipliinides, näiteks esteetikas, moraalifilosoofias ja poliitikas. Schilleri tõlgendajate jaoks on aga kerkinud üles küsimus, kuivõrd kooskõlaline on tema süsteem. Ühelt poolt arutletakse selle üle, kuidas tema nii erinevaid distsipliine käsitlevad tööd omavahel suhestuvad. Teisalt arutletakse ka iga üksiku teose sisemise terviklikkuse üle, kuna Schiller paistab neis ühendavat ühildumatut: vabadust ja loomust, mõistust ja tundeid. Käesolev dissertatsioon väidab, et Schilleri filosoofias on läbiv teema: enesemääramine. Schiller on erinevates teostes näidanud, et enesemääramine on seotud paljude erinevate eluvaldkondadega: esteetika, moraali ja poliitikaga; samuti toob ta välja, kuidas erinevad enesemääramise vormid on omavahel seotud. Näiteks defineerib Schiller ilu nähtumuse vabadusena, mis tähendab, et kaunist objekti tajutakse nii, nagu see määraks ennast ise, nagu järgiks ta oma seadusi. Schilleri väitel omandab inimene esteetilise ilukogemuse kaudu refleksioonivõime, mis võimaldab tal teostada oma individuaalset enesemääramist. Individuaalne enesemääramine on omakorda poliitilise enesemääramise tingimus. Nagu Schiller näitab, saab ainult vaba inimene luua ja hoida vabariiki, s.o. Schilleri terminoloogias “eetilist riiki”. Schillerit tuleb mõista kantiaanina, kes ei kõnele mitte objektide endi võimalikkuse konstitutiivsetest printiipidest, vaid regulatiivsetest ideaalidest. Olgugi kättesaamatud, suunavad need ideaalid meid püüdlema üha suurema moraalset ja sotsiaalpoliitilist arengut, edendades seeläbi meie suuremat sisemist ja välist harmooniat.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
K. Morgenstern's Handschriften-Sammlung
(Tartu, 1899) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuidas maitsekalt rõivastuda
(1958) Aasamaa, Iina
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kultuuriülikool : esteetika, kirjandus, kunst, muusika, teater, kino, fotograafia, žurnalistika : kirjanduse nimestik
(1967) Kabur, Vaime, koostaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kunsti transformatiivse jõu käsitlus Friedrich Schilleri esteetikas
(Tartu Ülikool, 2025) Napa, Annabel; Tool, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö uuris, milline on kunstiteose inimest transformeeriv mõju Schilleri kunstiteoorias. Schilleri esteetika tugineb kahele vastastikku täiendavale ilukäsitlusviisile – transtsendentaalsele ja kausaalsele. Transtsendentaalne analüüs toob subjekti ajalooülest struktuuri analüüsides välja ilu võimalikkuse tingimused ja nende tingimuste täiusliku realiseerumise – ilu ideaali, mis on ühtlasi inimsuse ideaali vajalik tingimus. Kausaalne käsitlus näitab, millised on selle iluideaali realiseerumise võimalused empiirilises maailmas. Töö keskne järeldus on, et kunstiteose transformeeriv mõju indiviidi puhul seisneb esteetilise seisundi esilekutsumises. Sellises seisundis on inimeses kooskõla tema mõistuse ja meeleliste jõudude vahel ning temas on saavutatud vabadus. Teooria rakendust näitlikustatakse Schilleri kaasaegse Thorvaldseni skulptuuri „Veenus õunaga“ kaudu.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kunstiga seotud toimingud ja esteetilised hoiakud tavakoolis ja kunstikallakuga koolis
(Tartu Ülikool, 2010) Mägi, Leena; Paas, Piret, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marksistlik-leninliku esteetika alused
(1961) Luhtein, Paul, kujundaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marksistlik-leninliku esteetika aluste programm : seminaridele ja individuaalplaanide järgi õppijatele
(1963) Seilenthal, Johannes, tõlkija
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marksistlik-leninliku esteetika küsimusi : [kogumik]
(1957) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Moodsa kunstnik-geeniuse idee sünd ja kujunemine Prantsuse ja Briti traditsiooni põhjal 17.–18. sajandil ning selle refleksioonid 20. sajandil
(2019-11-11) Rajavee, Holger; Maiste, Juhan, juhendaja; Päll, Janika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Alates oma tekkimisest antiikajal on mõiste “geenius” lääne tsivilisatsiooni kultuuriloos kandnud eneses mitmeid tähendusi, teinud läbi mitmeid semantilisi muutusi, jõudes meie kaasaegsesse keelepruuki kui laialttarvitatav omadussõna, mille ajalooline tähendusväli on ununenud või muutunud olematuks. Ometi on sellel mõistel mängida ajalooliselt oluline roll, seda eriti kunstiteooria ja –ajaloo kontekstis, omades määravat tähendust kõikide kunstivaldkondade kujunemisloos. Uurimistöö keskendub geeniuse mõiste, kitsamalt kunstnik-geeniuse idee arengule ühe sajandi vältel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi keskpaigani, mil formeerub, filosoofilises plaanis mõjutatuna suurel määral uusplatonismist, visioon moodsast geeniusest, geeniusest kui subjektist, eneseküllasest autorist, unikaalsete omadustega varustatud isikust. Teisisõnu öelduna on see ajajärk, mil kujundatakse välja arusaam kunstnikust selle tänapäeval mõistetavas tähenduses, idee kunstnik-geeniusest, mis ilmekalt reflekteerub 20. sajandi kunstniku retseptsioonis. Tegu on interdistsiplinaarse kultuuriajaloolise uurimistööga, mis hõlmab antud teema kontekstis enesesse erinevaid käsitlusi nii kunstiajaloo, kunsti- ja kirjandusteooria, filosoofia ja esteetikadistsipliini valdkondadest. Prantsuse ja Briti eriilmeliste geeniuse-käsitluste kaudu, mis moodustavad teineteist täiendades moodsa kunstnik-geeniuse idee tervikkuvandi, avab uurimistöö selle nähtuse arenguloo erinevad etapid, toetudes kahe nimetatud traditsiooni esindavate olulisemate autorite allikmaterjalidele. Töös on vaatluse all erinevad geeniuse ideed kujundavad komponendid, nagu näiteks leiutuslikkus, innustatus, kujutlusvõime, loovus, jt, millel rajaneb kunstnik-geeniuse olemuslik idee. Prantsuse ja Briti traditsiooni omavaheline võrdlusanalüüsis kerkivad reljeefselt esile kaks erinevat lähenemisviisi selle fenomenile, moodustades omavahelises sümbioosis terviknägemuse kaasaegsest kunstnikust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noël Carrolli sisupõhise esteetilise kogemuse definitsiooni kaitse
(Tartu Ülikool, 2019) Bachmann, Siim; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva töö eesmärk oli kaitsta esteetilise kogemuse sisupõhist definitsiooni. Ma analüüsisin erinevaid esteetilise kogemuse teooriaid ning seejärel ka kritiseerisin neid, et leida milline neist kõige vastuvõetavam on. Esteetilise kogemuse teooriaid oli kokku kolm: tundepõhine, väärtusepõhine ja sisupõhine ning ma kaitsesin neist viimast. Leidsin, et mitte ükski neist teooriatest ei suutnud rahuldavalt Carrolli sisupõhist teooriat ümber lükata ning mu analüüsi kohaselt olid nii tundepõhine kui ka väärtusepõhine teooria esteetilise kogemuse defineerimiseks ebasobivad. Esteetiline kogemus on see, millega me igapäevaselt kokku puutume, seega see peab olema ühiselt mõistetav, selge ning ka tavamõistuslikult vastuvõetav. Sisupõhine teooria on küll tugev, kuid siiski puudustega. Töö lõppjärelduses tõin välja sisupõhise teooria kaks põhiprobleemi. Esimeseks, moraalsuse objektiivse käsituse põhjendamatus. Teiseks, kunstidefinitsiooni puudus. Minu arvates peaks sisupõhise teooria mõisteid rohkem lahti seletama ning vajadusel ka edasi arendama.