Sirvi Märksõna "füüsiline koormus" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Bone mineralization in rhythmic gymnasts before puberty: associations with selected anthropometrical, body compositional and hormonal parameters
(2012-06-28) Parm, Anna-Liisa
Osteoporoos on tõsine ülemaailmne terviseprobleem. On leitud, et parem luutihedus lapsena võib kanduda täiskasvanuikka ja nii on tulevikus suurem võimalus ennetada osteoporoosi. Lisaks geneetilistele faktorite ja toitumisele mõjutavad laste luutihedust kehamass, kehaline koormus, endokriinsüsteem ja puberteedi algusaeg. Kehamass mõjutab luutihedust mehaanilise koormuse ja hormoonide (sh leptiin, adiponektiin, greliin) vahendusel. Mainitud hormoonid mõjutavad luud aga läbi kehakoostise ja samuti kesknärvisüsteemi vahendusel. Viimastel andmetel peetakse lastel rasvavabamassi oluliseks luu mineraaltiheduse tõstjaks, samas on leitud, et rasvamass võib luutihedusele mõjuda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Selgelt mõjub luu mineraaltihedusele positiivselt aga regulaarne ning intensiivne hüppeline ehk löögiline kehaline koormus. Iluvõimlemine on kindlasti löögilise spordiala esindajaks, kuna ühel treeningul võib iluvõimleja sooritada isegi kuni 400 maksimaalse pingutusega hüpet. Iluvõimlemisega alustatakse 3-4 aastaselt, treeningud on suhteliselt varakult intensiivsed ja mahukad langetades oluliselt võimlejate keha- ning rasvamassi. Kuigi puberteediealiste sportlaste luutiheduse seoseid mainitud faktoritega on korduvalt uuritud, on siiani vähem informatsiooni, kuidas intensiivne kehaline koormus on seotud prepuberteediealiste noorsportlaste luutihedusega, kelle kehamass on vähemaktiivsete eakaaslastega võrreldes madalam. Antud töö eesmärgiks oli seega hinnata prepuberteediealiste iluvõimlejate luutiheduse seoseid kehakoostise ja hormoonidega. Tulemused näitasid, et võimlejatel on tunduvalt suurem luu mineraalainete tihedus, madalam kehamass ning leptiini kontsentratsioon. Noortel iluvõimlejatel on luutihedus enim seotud rasvamassi, samaealistel regulaarselt spordiga mittetegevatel tüdrukutel aga eelkõige rasvavabamassi, leptiini ja ghreliiniga. Seega võib eeldada, et regulaarsel hüppelisel koormusel on luu mineraliseerumisele oluline positiivne mõju, olgugi, et võimlejate kehamass ja leptiini kontsentratsioon on inaktiivsete lastega võrreldes tunduvalt madalam.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Effects of specific inspiratory muscle warm-up on maximal inspiratory pressure, rowing performance, and VO kinetics
(2022-07-19) Arend, Mati; Mäestu, Jarek, juhendaja; Kivastik, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Võidu saavutamine tippspordis võib sõltuda mõnest kümnendiksekundist või sentimeetrist – otsustavaks teguriks võib saada treeningu professionaalne planeerimine pisiasjadeni, mis on vastavuses sportlase ja treeneri seatud eesmärkidega. Treenerid ja sportlased on pidevalt otsimas erinevaid võimalusi kehalise töövõime parandamiseks, mis võimaldavad treenida suurema mahu või intensiivsusega. Üheks täiendavaks treeningmeetodiks on pakutud spetsiifilist sissehingamiselihaste treeningvahendeid ning levinum vahend selleks on PowerBreathe®, mida käesolevas doktoritöös kasutati, et uurida kõrgel tasemel võistlevatel Eesti sõudjatel sissehingamislihaste väsimust, spetsiifilise sissehingamislihaste soojenduse mõju sooritusvõimele. Hingamislihaste treeningut on peamiselt kasutatud kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, astma ja ka südamehaigustega patsientidel. Mitmed uurimisrühmad on näidanud, et regulaarne sissehingamislihaste treening nelja kuni kaheksa nädala jooksul parandab ka hästitreenitud sportlastel sissehingamislihaste jõudu kuni 54% ja mõjub positiivselt sooritusvõimele nii jooksjatel, ratturitel kui ka sõudjatel. Vähem on aga uuritud ainult ühekordse sissehingamislihaste soojenduse kasutamist enne koormust ja selle mõju sõudjate sooritusvõimele. Varasemalt arvati, et hingamissüsteem ei ole kõrge intensiivsusega kehalisel tööl limiteerivaks teguriks, kuid üha enam teadusuuringuid tõestavad, et meie keha võime treenida kõrgetel intensiivsustel võib üsna olulisel määral olla limiteeritud hingamissüsteemi võimekusest. Maksimaalse intensiivsuse lähedastel koormustel suureneb sportlaste minutiventilatsioon, mis tähendab, et hingamislihased peavad kontraheeruma suurema jõuga ning kiiremini. Kokkuvõttes võib käesoleva doktoritöö uuringute põhjal öelda, et varasemalt kasutusel olnud spetsiifiline sissehingamislihaste soojendus intensiivsusel 40% maksimaalsest suuõõnerõhust sissehingamisel (MIP) ei parandanud sõudjate sooritusvõimet ega ka hapnikutarbimise dünaamikat. Käesoleva töö tulemusena avaldus, et hindamissüsteemi aktiveerimiseks võiks paremini sobida kõrgem intensiivsus 60% MIP, mis vajaks edasisi uuringuid nii sõudjatel kui ka teistel vastupidavusalade esindajatel. Spetsiifilise sissehingamislihaste treenimise, treening- ja võistluseelse sissehingamislihaste soojenduse ja treeningu või võistlusjärgse lõdvestuse lisamine olemasolevatele meetoditele oleks lisaväärtus hingamislihaste väsimuse edasi lükkamiseks, mis võiks aidata sooritusvõime paranemisele kaasa.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koormusest indutseeritud bronhokonstriktsioon ja koormusastma spordis
(Tartu: Tartu Ülikool, 2014) Sinijärv, Elsa; Sokk, Jelena, juhendaja
listelement.badge.access-status Embargo ,
Muutused luutiheduses aastases treeningtsüklis noorvõimlejatel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2010) Vardi, Mariel; Jürimäe, Toivo, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rakuvaba DNA spordis
(Tartu Ülikool, 2017) Haug, Marianne; Mooses, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Relationship between body composition and muscle strength, and adaptation to constant intensity cycling exercise under laboratory conditions in male road cyclists
(2024-10-15) Lepasalu, Laura; Pääsuke, Mati, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Jalgrattasport on vastupidavusala, kus treening- ja võistluskoormused on seotud väsimuse tekkega, sealjuures on jalgratturitel oluline ennetada pikaajalisest väsitavast koormustest tingitud ülekoormusvigastusi. Enamik jalgratturitel teostatud uuringuid käsitlevad treening- ja võistluskoormustega kohanemist seoses muutustega südame- ja vereringesüsteemis või ainevahetuses. Vähem on andmeid keha koostise ja luutiheduse ning närvi-lihassüsteemi muutuste kohta professionaalsetel jalgratturitel. Käesolevas doktoritöös käsitleti kahte probleemi seoses jalgratturitega. Esiteks selgitati pikaajalise treeningu tulemusena tekkinud seosed keha koostise ja luutiheduse ning lihasjõu näitajate vahel Eesti parimatel meessoost maanteejalgratturitel. Teiseks selgitati, kuidas jalgratturid kohanevad ühekordse muutumatu koormusega jalgrattasõiduga laboratoorsetes tingimustes. Seejuures hinnati väsimuse teket selja- ja alajäsemete lihastes 30-min jalgrattasõidu tingimustes ning survejõudude jaotuvuse asümmeetriat isteasendis pärast koormuse lõppu. Selgus, et pikaajaliselt treeninud meesjalgratturitel on suurenenud seosed võrreldes mittetreenitutega kehamassi ja luutihedusega, mis näitab organismi pikaajalist kohanemist vastupidavustreeninguga. Sealjuures lihasjõu näitajad jalgratturitel keha koostise ja luutihedusega ei seostunud. Meesjalgratturitel ilmnes 30-minutilisel muutumatu koormusega jalgrattasõidul märkimisväärne seljalihaste väsimine, mis on seotud motoneuronite impulsseerimissageduse aeglustumisega seoses pidurduse tekkega seljaajus, kuid antud koormuse tingimustes alajäsemete lihastes muutusi ei esinenud. Ilmnes, et reie nelipealihase elektrostimulatsiooniga esile kutsutud kontraktsiooni näitajad taastusid pärast jalgrattasõitu kiiremini võrreldes tahtelise maksimaaljõuga, mis näitab perifeerse (lihas-) väsimuse olemasolu töötavates lihastes. Üheks oluliseks töö tulemuseks oli jalgratturitel nähtunud ebaühtlane survejõudude jaotuvus isteasendis istmikuluude piirkonnas 30-min jalgrattasõidu järgselt. Survejõudude jaotuvuse hindamine enne ja pärast pikaajalisi koormusi istuvas asendis on üheks võimaluseks ennetamaks ülekoormusprobleemide arenemist seljapiirkonnas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Subjektiivse aja tajumise adaptatsiooniefekt ja seos meeleoluga aklimatiseerumisele suunatud kuumatreeningprogrammi ajal
(Tartu Ülikool, 2012-03-13) Joasoo, Mihkel; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Jakobson, Ainika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present work was concerned with changes in subjective interval timing in conditions of elevated temperature and physical exercise. It has been proven by previous studies that subjective time perception is prone to acceleration when exposed to these conditions, but that a process of acclimatization may mitigate this effect. In light of this, an experimental study consisting of two capacity tests and an eight-day acclimation training program was conducted, in which test subjects went through treadmill exercise in a controlled climate chamber. The objective of the study was to find out which of the parameters of the training were adequate predictors of the adaption of subjective time perception and whether general mood arousal has an influence on the acceleration effect. The results of the study also demonstrated the adaption effect. From the training parameters, heart rate was most associated with adaption. No outstanding connection between general mood state and the acceleration of subjective time was detected. Keywords: acceleration of subjective time, physical exercise, heat stress, acclimatization, mood.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suhteline energiadefitsiit spordis (RED-S) ja luutihedus = Relative energy deficiency in sport (RED-S) and bone mineral density
(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Kaljund, Reili; Mooses, Martin, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Влияние физической работы на артериальное кровяное давление у здоровых и у больных, страдающих болезнями сердца : диссертация на степень доктора медицины
(C.-Петербург : А. Винеке, 1903) Мориц, Освальд Эммануилович; Moritz, Osvald
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
О динамике артериального давления, определенного аускультаторным методом, при биологических нагрузках у спортсменов : автореферат... кандидата химических наук (03.00.13)
(1972) Viru, Ehta