Sirvi Märksõna "feminism" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 33

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A change in perception of gender roles in the novel “Little women” by Louisa May Alcott and two film adaptations: “Little women” (1994) by Gillian Armstrong and “Little women” by (2019) Greta Gerwig
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2023) Salimbajeva, Žanija; Raud, Niina, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Agentne naisekeha Eesti etenduskunstis
(Tartu Ülikool, 2022) Kell, Laura; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, milliste võtetega luuakse naiselikku agentset keha Eesti etenduskunstis, milline on sealjuures ruumi- ja kehaloome ning kas ja kuidas kõige selle kaudu õõnestatakse soolisi kultuurikoode. Töö esimeses osas tutvustatakse feministliku liikumise ajalugu ja soouuringute arenemist distsipliinina Eesti akadeemilisel maastikul (ka teatriteaduses), seejärel fenomenoloogilist käsitlust feministlikus diskursuses, sh põhjalikumalt Judith Butleri performatiivse soo teooriat ja viimaks antakse ülevaate performatiivsest pöördest etenduskunstis ja teatriteoorias. Töö teises osas analüüsitakse kolme viimase aasta jooksul esietendunud ja etenduskunsti alla liigituvat lavastust, mille autorid-etendajad on naiskunstnikud - Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli „body slam / ihu ramm“, Maria Metsalu „Kaev“ ja The Biofilm Sistersi „Pure Pink Pox“.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid
(2018-07-09) Ross, Johanna; Merilai, Arne, juhendaja; Olesk, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirjas vaadeldakse nõukogude eesti naisautorite teoseid, mida võib näha kui naisarenguromaane – romaane sellest, kuidas noorepoolne naistegelane elus oma kohta otsib, püüab jõuda selgusele oma tahtmistes ning lepitada neid sotsiaalsete ootustega. Nõukogude perioodi puhul on huvitav ennekõike see, kuidas kujutatakse naistegelase isiklikku ja ühiskondlikku arengut tingimustes, kus totalitaarne riigikord propageerib ülalt alla „naisemantsipatsiooni“ ideed, kuid praktika on märksa mitmekihilisem. Selle uurimiseks visandatakse väitekirjas kaks viisi neid romaane lugeda: esiteks tavapärase nõukogude eesti kirjandusloo osana, mispuhul on eelduseks, et (hea) kirjandus tõstab mässu valitseva korra ja nõukogude kirjandusideoloogia vastu; teiseks feministlike lugudena naiste ühiskondlikust eneseteostusest. Võiks arvata, et need kaks lugemisviisi on 180-kraadises vastuolus – naise „ühiskondlikuks saamine“ on igav ja võimutruu süžee, mida pole võimalik võtta tõsiseltvõetava arenguloona. Materjalist selgub aga, et nii lihtne on asi harva. Kommunismi rajale pöörduv kangelanna võib meenutada pahelist filmidiivat; tööelus pettuv ja tuumikperekonda ihaldav noor naine võib mõjuda väga nõukogulikuna. Lähema analüüsi all on peamiselt 1960. aastatest pärit sõjaromaanid Luise Vaherilt, Lilli Prometilt ja Aimée Beekmanilt ning peamiselt 1970. aastatest pärit nn abieluromaanid Veera Saarelt, Aimée Beekmanilt, Aino Pervikult ja teistelt. Üldise tendentsina joonistub välja, et naisautorite sõjaromaanides esindavad n-ö naiselikud argitoimetused isiklikku ja tsiviilelu, mis mängitakse välja vastandina avalikule, maskuliinsele, heroilisele sõjanarratiivile. Seevastu abieluromaanides kipub isegi intiimsfääri kujutamine ümber tõlgenduma avalik-ühiskondlikuks, lausa sotsioloogiliseks kommentaariks. Eelloona tutvustatakse kaht Aira Kaalu 1950. aastatel ilmunud pikemat proosateost, järelloona kaht Mari Saadi 1980.–1990. aastate romaani.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ambivalentse emaduse kujutamine kirjanduses
(Tartu Ülikool, 2022) Viiksaar, Hele-Mai; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö eesmärgiks on uurida ambivalentse emaduse kujutamist kirjanduses, analüüsides traditsioonilisest käsitlusest erinevaid emadusega seonduvaid narratiive ning ema ja lapse vahelisi suhteid. Magistritöös keskendutakse kirjanduslikele võtetele, mille kaudu on ambivalentset emadust kujutatud neljas teoses - Nora Ikstena “Emapiim” (2015), Lionel Shriveri “Me peame rääkima Kevinist” (2003, eesti keeles 2008), Kerttu Rakke “Häbi” (2018) ning Doris Lessingu “Viies laps” (1988, eesti keeles 1995). Uuritavad teosed on loonud naisautorid läbi naisperspektiivi, kirjeldades seeläbi emadust läbi naiseks olemise kehalise, kultuurilise, sotsiaalse ja ühiskondliku filtri. Töö esimeses osas kirjeldatakse lähemalt erinevaid emadusega seonduvaid feministlikke teooriaid ja selgitatakse, mis on emadusega seonduv ambivalentsus, kuidas seda on ajalooliselt käsitletud ning mil moel avaldub see emaduse eri etappides, eraldi kirjeldab autor sealjuures rasedusega seonduvat ambivalentsust. Analüütiline osa algab Lionel Shriveri teose“ Me peame rääkima Kevinist” ning Lessingu teose “Viies laps” omavahelisest võrdlusest, lähtudes tegelaskujude ootuste ja lootuste ebakõlast, keskendudes ka sellele, mil moel on emaduse kirjeldamist mõjutanud patriarhaalne keskkond ning kuidas antud teosed sellele vastanduvad. Järgnevalt analüüsitakse teoseid “Emapiim” ja “Häbi”, lähtudes peamiselt patriarhaarse emaduse kontseptsioonist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Audre Lorde’i esseed feministliku aktivistliku tekstina. Nelja essee tõlge ja tõlke analüüs
(Tartu Ülikool, 2025) Veisson, Maarja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Käesolevas magistriprojektis esitan nelja essee tõlke Audre Lorde’i kogumikust „Õde võõras: esseed ja kõned“ (Sister Outsider: Essays and Speeches 1984) ning arutlen feministliku ja aktivistliku teksti tõlkimisega seotud küsimuste üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Close reading of Anne Sexton's "Transformations": feminist elements and culture of the 1960s-1970s
(Tartu Ülikool, 2018) Õunapuu, Helena; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond
Töö eesmärgiks oli uurida ameerika luuletaja Anne Sextoni kogumikku “Transformations” ning leida Sextoni teostest feministlikke ja 1960. ja 1970. aastate Ameerika kultuuri elemente. Töö eesmärgiks on näidata, kuidas Anne Sexton sulandab muinasjuttude ümberjutustustesse oma kaasaegseid kultuurielemente, kuidas ta kasutab oma ümbertöötlustes feministlikke mõtteid ning milliste vahenditega ta loob muinasjuttude ümber laiemat konteksti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Domestic violence in international law from the perspective of intersectional feminism
(Tartu Ülikool, 2022) Akiki, Francesca; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Eesti naisliikumine ja naisteajakirjandus 19. sajandist 1944. aastani
(Tartu Ülikool, 1990) Murutar, Kati; Lauk, Epp, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Empowerment and poetry: feminist Ideas in milk and honey by social media poet Rupi Kaur
(Tartu Ülikool, 2021) Kalda, Gerda; Gielen, Katiliina, juhendaja; Steinberg, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Anglistika osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
This thesis studies how Rupi Kaur (1992), an Indian-born Canadian social media poet who deals with hurt, healing, self-love, and empowerment, empowers women through feminist elements in her first poetry collection milk and honey (2014). Kaur has a large number of followers on social media, and an online community that offers a safe space for everyone. She is known for being an advocate of human rights and aims to empower marginalised groups, herself having a doubly marginalised identity, being both a woman and an immigrant.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Facebooki arutelude modereerimine „Virginia Woolf sind ei karda!“ grupi näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Orgse, Signe; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö „Facebooki arutelude modereerimine „Virginia Woolf sind ei karda!“ grupi näitel“ andis ülevaate sotsiaalmeedias tegutseva grupi toimimisest ja sealsete arutelude modereerimise põhimõtetest. Keskendusin Facebookis tegutsevale feministlikule grupile ning minu eesmärk oli testida hüpoteesi, mille kohaselt sotsiaalmeedia grupid on uued demokraatlike vestluste kasvulavad. Selleks viisin „Virginia Woolfi“ grupi kolme moderaatoriga läbi süvaintervjuud ning püstitasin tööle uurimisküsimused. Minu uurimisküsimused olid: 1) Kuidas toimub arutelu Facebooki grupis, millel on kindlad reeglid ja moderaatorid? 2) Millistest põhimõtetest lähtuvad moderaatorid grupi vestlusi modereerides? 3) Kuivõrd võib täheldada, et jälgitakse ideaalse vestlussituatsiooni põhimõtet? Kuivõrd lähtutakse arvamuste paljususest? Intervjuust selgus, et avatud gruppide moderaatorid tagavad selle, et kehtestatud kodukorrast peetaks kinni ning et grupp toimiks efektiivselt. Moderaatoritel on omavahelised kokkulepped, näiteks uusi liikmeid vastuvõttes või inimesi välja arvates, kuid arutelu modereerides kindlaid reegleid ei ole. Peamine ülesanne on tagada viisakas ja aktiivne arutelu, mida moderaatoritel endil on võimalik kontrollida ning edendada uute ideede ja erinevate vaatenurkadega lisamisega. Töö tulemuseks on modereerimise skeem, millest saab välja lugeda, millised on moderaatorite ülesanded ning missugused võimalused on neil arutelusid ja gruppi modereerides. Tuli välja, et skeemi esimeses (eelvalik) ja kolmandas (abinõud, kui ideaalne vestlussituatsioon ei teki) etapis ei ole võimalik tagada Habermasi ideaalset vestlussituatsiooni. Saadud tulemus näitab, et kokkuvõttes saab testitud hüpoteesi ümber lükata. Seda sellepärast, et Facebook ise ning moderaatorid mängivad grupi toimimisel ja valikute tegemisel suurt rolli. Nende võimuses on lükata tagasi liitumissoovitused ning vajadusel liikmeid grupist välja arvata. Sotsiaalmeedia avatud gruppides toimuvaid vestlusi ei saa seetõttu alati pidada demokraatlike vestlusteks, sest kõigile ei anta luba osaleda ning moderaatoritel on võimalus takistada inimeste arvamuste avaldamisi. Sõltuvalt grupi olemusest kehtestatakse sotsiaalmeedias reeglid, millega määratletakse ära grupi eesmärk ning selle ideaalne toimimine. Lähtuvalt harjumustest ja normidest saavad olulise tähenduse ka arutelud. Võib kokkuvõtteks öelda, et sotsiaalmeedia võimaldab meil ise arendada ja kasvatada ideaalse vestlussituatsiooni tavasid ka siis, kui gruppi on koondunud sarnase maailmavaatega inimesed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Feminism 1990. aastate Eesti kunstiväljal
(Tartu Ülikool, 2019) Zahharov, Aleksander; Asmer, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Feminism ja sotsiaalne õiglus Martha Nussbaumi käsitluses
(Tartu Ülikool, 2013) Meritam, Urve; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool.Filosoofia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Feminismist mõjutatuna: kuidas sookvoodid mõjutavad naiste poliitilist esindatust?
(Tartu Ülikool, 2013) Adamson, Margreth; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Feminist perspectives on cybersex
(Tartu Ülikool, 2018) Babash, Anastasiia; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In my thesis, I am arguing that cybersex does bring real and actual benefits to some individual women in terms of expansion of their sexual autonomy, but these benefits (for the moment at least) affect only some individual women in their online life. However, the negative phenomena of cybersex such as rape, sexual objectification, and coerced prostitution systematically affect women as a social group both in their online and offline lives. I am defending my thesis by, firstly, giving the definition of cybersex and researching how it affects our understanding of sexuality. Secondly, I am considering all positive effects that cybersex brings to women and arguing that they can be summarized as the expansion of women's sexual autonomy. Thirdly, I am researching negative phenomena of cybersex and how they are limiting women's sexual autonomy. Fourthly, I am describing other feminist views on cybersex (the empowerment approach by Doring and the relative indifference view by Collins) to show how they are different from my view.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gendering environmental insecurity: the case of Serbia
(Tartu Ülikool, 2023) Phillips, Elodie Paris; Réka, Várnagy, juhendaja; Bernard, Sara, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This research project aims to contribute to the theoretical literature on Critical, Feminist, Environmental, and Human Security Studies by synthesizing the approaches and applying them to the case study of Serbia. This thesis will “broaden” and “deepen” the agenda of Security Studies by considering environmental degradation as a human security threat through the lens of post-structural Feminism. Semi-structured interviews with female environmental activists and document analysis have been used to gather data, on the basis of which key concepts have been developed using Grounded Theory (GT) methodology. These concepts will be used to answer the research question: What processes contribute to women’s environmental insecurity in Serbia? The data revealed the existence of security-enhancing processes and security-degrading factors that interact to create a situation of environmental human insecurity for women living in Serbia. Security-degrading factors existing at the political and societal level currently severely impede the capacity of nascent processes to enhance women’s environmental security. The results of this study will contribute to a scholarly understanding of the gendered dimensions of environmental insecurity, often rendered invisible in Security Studies. It will also supplement existing research on climate change and pollution, typically confined to the Global South, by using a case study from the Western Balkans, a region currently experiencing extreme environmental issues.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Giving women's bodies back to women : representation of religion and women's rights in Louise Erdrich's novel "Future home of the living god"
(Tartu Ülikool, 2019) Männik, Teele; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond
Religion and the United States government have a long history of conflict that is still a matter of debate today. The conflict between a woman’s body and laws regulating abortion has become one of the most controversial political topics in American society. The aim of this paper is to analyze Louise Erdrich’s Future Home of the Living God for elements of feminist dystopia and to demonstrate how it engages with the current political and religious tension regarding women’s rights and reproduction. The main purpose is to find out how Erdrich is able to create a dystopian world that closely reflects the current situation in the United States of America.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keha ja kehalisuse kujutamine Helga Nõu „Hundi silmas” ja Eeva Pargi „Lõks lõpmatuses”
(Tartu Ülikool, 2022) Peterson, Iris; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö teema on keha ja kehalisuse kujutamine Helga Nõu romaanis „Hundi silmas“ (1999) ning Eeva Pargi romaanis „Lõks lõpmatuses“ (2003), eesmärgiga pöörata tähelepanu sellele, kuidas on naiskirjanikud kujutanud naistegelaste asendit patriarhaalses ehk esiisadeaegsete normidega ühiskonnas ning millisel moel on see vorminud nende tegelaste keha ja kehalisuse kogemust. Esimeses peatükis antakse ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest - feminismi ajalugu ja selle kujunemine Eestis kui postsotsialistlikus riigis. Lisaks tutvustatakse põgusalt feministlikku kirjandusteadust ja antakse põhjalik ülevaade keha ja kehalisuse käsitlusest feministlikus teoorias. Töö teises osas käsitletakse Helga Nõu ja Eeva Pargi elu ning kirjanduslikke saavutusi, tutvustatakse töö aluseks olevate romaanide sisu, naistegelaste rolle ning positsioone keset patriarhaalseid norme, mis romaanides kujutatud ühiskonnakorralduses esile tõusevad. Kolmandas peatükis analüüsib autor keha ja kehalisuse ning sellest tulenevate positsioonide väljendumist romaanides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La igualdad de género en el discurso político en España y Estonia
(Tartu Ülikool, 2021) Tõntsohn, Kaia-Liisa; Rapún Mombiela, Virginia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Hispaania keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Este trabajo pretende ser una contribución a los estudios de género y, para ello, se han seguido tres líneas de investigación: primero, se ha examinado de qué manera apoyan las instituciones europeas la igualdad de género; segundo, se ha llevado a cabo un análisis del discurso de las campañas electorales de los partidos políticos estonios y españoles de las últimas elecciones; y, por último, se ha realizado una encuesta entre la ciudadanía estonia y española para comprender hasta qué punto es importante la igualdad de género a la hora de votar en unas elecciones. Asimismo, relacionado con la segunda línea de investigación, se ha prestado especial atención al discurso del odio.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Linda Hogani "Päikesetormid": ökofeministlik analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Soonberg, Maarja; Tüür, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Marta Sillaotsa „Viiskümmend“ ja „Neli saatust“ ning Virginia Woolfi „Tuletorni juurde“ võrdlevalt naisuurimuslikust vaatepunktist lähtudes
(Tartu Ülikool, 2019) Tõnts, Merli; Pilter, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö püüab leida vastust küsimusele, kas võiks eesti kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Marta Sillaotsa loomingut vaadelda kui feministlikku. Selleks võrdleb ta Sillaotsa kaht romaani, „Viiskümmend“ ja „Neli saatust“, inglise kirjaniku Virginia Woolfi romaaniga „Tuletorni juurde“. Ehkki kumbki kirjanikest ei määratlenud end ise feministina, on Woolfis nähtud üht feministliku kirjanduse käilakuju. Piisav hulk sarnasusi nende kahe enam-vähem ühel ajal, ehkki eri maades elanud autorite elus ja loomingus võimaldaks, selline on töö kirjutaja eeldus, vaadelda feministliku, naiste olukorra parandamise eest võitleva kirjanikuna ka Marta Sillaotsa, keda seni selles valgusest nähtud ei ole. Töö esimeses osas on antud ülevaade nii Marta Sillaotsa kui ka Virginia Woolfi elust ja loomingust ja avatud feministliku käsitluse mõistet, seletades lahti feminismi erinevaid laineid ja vaadeldud, kuidas need on kodunenud Eestis. Töö teises pooles on otsitud kattuvusi Sillaotsa ja Woolfi eluloos ja loomingus ning vaadeldud lähemalt, kuidas on ülalmainitud romaanides kujutatud naispeategelaste positsiooni ühiskonnas ja nende siseelu.