Sirvi Märksõna "filosoofilised aspektid" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 20
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Aatomi mudelid tunnetusvahendina : diplomitöö(Tartu Riiklik Ülikool, 1962) Lang, A.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Animadversiones historico-criticae in doctrinam de consensu antagonismo et antenergia : dissertatio inauguralis medica(Dorpati : typis J. C. Schünmanni, 1815) Bursy, Karl Gottlieb Heinrich Friedrichlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , "Die Gedanken des Laien auf dem Wege zur Ergründung des Weltallwesens" und "Allgemeine Grundlagen zur Entwicklung des mechanischen Entstehungsprinzips des Atoms"(Reval : Estländische Druckerei, 1924) Spiegel, Boris Ottolistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Die Physiologie als Gegnerin der Lehre des Materialismus von der Identität des Leibes und der Seele(Dorpat : Lindfors, 1838) Volkmann, Alfred Wilhelmlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Filosoofia ja ideoloogia kaasaegses evolutsionismis(1969) Loit, Tõnislistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Homo sapiens - mõistusega inimene(1968) Keler, Vladimirlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Kreutzwaldi usundlik maailmavaade : Referat: Kreutzwalds religiöse Weltanschauung(Tartu : Akadeemiline Kirjandusühing, 1933) Holberg, Selmalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Le temps d’engagement dans les oeuvres d’André Gide et de Johannes Semper: les univers fictionnels entre l’élan vital et la littérature engagée(2023-10-31) Karelson, Marit; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondVäitekiri keskendub André Gide’i (1869-1951) ja Johannes Semperi (1892-1970) ilukirjanduslikele teostele, eesmärgiga analüüsida nende fiktsionaalsesse maailma kätketud aega. Aja mõistet uuritakse läbi Gide’i ja Semperi esseistika, samuti läbi Jean-Paul Sartre’i, Henri Bergsoni, Paul Ricœuri ja Jacques Noiray teooriate. Lähtudes Sartre’i „värvatud kirjanduse“ ideest kujundan mõiste „värvatuse aeg“, et analüüsida Gide’i ja Semperi loomingut. Selline aeg viitab kirjaniku aktiivsele püüdele muuta oma teoste kaudu ühiskonda. Nii Gide’i kui Semperi fiktsionaalsetes maailmades esindab aeg indiviidi teadvuse mitmesust. Mõlema autori teostes tekib aeg, kui tegelaste kehad esinevad kujutluspiltidena, mis võivad asuda iseendast väljaspool. Nii saavad tegelased „teiseks“ – nendeks, kes nad ei ole. Analüüsin neid kujutluspilte läbi Sartre’i mõiste „võimalikkus“, mis viitab ideele, et indiviidil on võime kujutleda tulevikku asuvana väljaspool olevikku. Uurides Gide’i loomingus kujutluspilte, mida võib käsitleda „võimalikkusena“, selgub, et nende läbi avalduvat aega võib järjest enam käsitleda aktiivsusena, mida märgib see, et äratuntav ajastruktuur laguneb järjest enam koost. Semperi teostes ei esine tegelaste kehad ainult kujutluspiltidena, mis asuvad endast väljaspool, vaid nad moodustavad „võimalikkuste“ võrgustiku koos tegelastega, kes on nende kõrval. Semperi loomingus on selgemini kui Gide’i puhul äratuntav teose kui erinevatest kehadest koosneva organismi orgaaniline jätkuv areng, mis kätkeb Bergsoni „kestuse“ ja „eluhoo“ elemente. Tegelaste võrgustiku arenemist võib mõtestada kui ühiskonna arengu võrdpilti: nii Semperi kui Gide’i jaoks on oluline indiviidi aktiivsus ühiskonna kujundamisel.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lutherische Dogmatik. Bd. 2, System der christlichen Heilswahrheit. Th. 1, Die Heilsbedingungen(München : Beck'sche Verlags-Buchhandlung, 1900) Oettingen, Alexander Konstantin vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Lutherische Dogmatik. Bd. 2, System der christlichen Heilswahrheit. Th. 2, Die Heilsverwirklichung(München : Beck'sche Verlags-Buchhandlung, 1902) Oettingen, Alexander Konstantin vonlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Materialismi ja idealismi võitlusest bioloogias(1961) Haberman, Haraldlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The ethics of public health: balancing the interests of populations and individuals(2023-05-17) Zameska, Jay; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondRahvatervise eetika on keeruline valdkond, mis nõuab nii üksikisiku kui ka rahvastiku huvide hoolikat kaalumist. Käesolevas väitekirjas käsitletakse seda probleemi, tuues välja individuaalsete vaatenurkade ja huvide tähtsuse rahvatervisealase tegevuse põhjendamisel. Uurides pingeid individuaalsete põhjenduste ja rahvatervise sekkumiste vahel, käesolevas väitekirjas käsitletakse mõningaid selle valdkonna keskseid küsimusi. Lõppkokkuvõttes on eesmärk näidata, et individuaalsete vaatenurkade arvessevõtmine ei ole mitte ainult kooskõlas tugeva ja eduka rahvatervise tegevuskavaga, vaid ka selle jaoks hädavajalik. See lõputöö koosneb kolmest artiklist. “Ebakindluse argument tuvastatud ohvri eelarvamuse jaoks" uurib, kas on olemas moraalne põhjendus, et seada tuvastatud elud statistiliste elude asemel esikohale. Artikkel väidab, et mõnel juhul ex ante lepingulisus (“contractualism”) annab ebakindluse korral ühe sellise põhjenduse, ning uurib argumendi mõju AIDSi ravi rahastamisele võrreldes HIVi ennetamisega. "Võtke pill, see on ainult õiglane! Osamakselise õiglus kui vastus Rose'i ennetusparadoksile." uurib, kuidas rahvatervise strateegiaid saab põhjendada, kasutades "polüpilli" (“polypill”) juhtumit. Artikkel väidab, et selliste strateegiate rakendamine aitab kaasa olulisele avalikule hüvele ning sellisena on õiglase kohustus osaleda ja kulusid jaotada võrdselt. "Piisavusteooria alternatiiv: tervishoiu prioriteetide seadmise kommentaar" väidab, et piisavusteooria (moraaliteooria mis keskendus adekvaatsusele, mitte võrdsusele) pakub tervishoiu prioriteetide seadmiseks mõjuvat ja ainulaadset meetodit, ning pakub välja piisavusteooria muudetud vormi, mis edestab teisi silmapaistvaid teooriaid rahvastikueetikas ja tervishoiu prioriteetide seadmisel. Kokkuvõttes tunnistab doktoritöö nii üksikisikute kui ka rahvastikute moraalset tähtsust ja selle eesmärk on näidata, et nende koosmõju mõistmine on rahvatervise eetika eduka lähenemisviisi arendamiseks ülioluline.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , The human mirror: a critique of the philosophical discourse on animals from the position of multispecies semiotics(2018-10-26) Rattasepp, Silver; Maran, Timo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöös lahatakse teatavat laialt levinud filosoofilist või teoreetilist arusaama suhetest inimeste ja loomade vahel. See „tavamõistuslik“ arusaam inimeste-loomade suhetest koosneb kuuest tahust, mis on kokku võetud allpool. Koos moodustavad need narratiivi, millel on problemaatilisi tagajärgi elurikkuse, omailmade ja inimeseksolemise mõistmisel. Seda sellepärast, et need kuus tahku näitavad, et selle tavamõistusliku diskursuse rolliks on teha teistest loomadest madalamat järku ja seega tähtsusetud olendid, mistõttu ei pöörata neile piisavat tähelepanu teatavaid teemasid, küsimusi ja mõisteid analüüsides, mida peetakse ainuomaselt inimlikeks. Tagajärjeks on antropotsentristlik usk inimese erandlikku loomusse, mille järgi inimesed oleksid justkui loodusest lahutatud ja elaksid eraldises kultuuri- või keelevallas. Töös ollakse seisukohal, et rohkem tähelepanu teistele loomadele võib pakkuda huvitavaid tulemusi filosoofiliste küsimuste arutamisel. Nimetatud kuus tahku, mis moodustavad „filosoofilise tavamõistuse“ on järgmised: 1. Inimeste ainulaadne loomus tuletatakse ainult inimest ennast uurides; 2. Loomade endi olulisimaks tunnuseks on, et neil puudub midagi ainuliselt inimomast; 3. Kui inimesi võrreldakse loomadega, kirjeldatakse inimesi nende suhtes ainulaadsetena, mitte pelgalt erinevatena; 4. Eristus inimeste ja loomade vahel on vaimne või taandatav vaimsele; 5. Loomi kirjeldatakse ühe suure ja ühtlase kategooriana, millesse kuuluvad kõik loomad tervikuna; 6. Tõeline inimeseksolemine saavutatakse siis, kui inimeses endas maha suruda loomalikkus. Töös kasutatakse posthumanistlikke arusaamu eelneva kriitiliseks analüüsiks. Posthumanistlik diskursus keskendub neile paljudele suhetele, mis inimestel on mitteinimestega, olgu need elusad või mitte. Olulisemad kriitilised kontseptsioonid töös on korrelatsionism ja antropoloogiline masin. Esimene neist kirjeldab olukorda filosoofias, mille järgi on meil võimalik vaid juurdepääs suhtele (korrelatsioonile) mõtlemise ja olemise vahel, kuid mitte kummalegi poolele eraldi. Korrelatsionistlik mõte on asümmeetriline, kuna inimese poolt peetakse tähendusloomes peamiseks. Antropoloogilise masina mõiste kirjeldab arusaama, mille järgi inimeste ja loomade erinevus ei ole liigipiiril, vaid pannakse määratlema inimest ennast. Niisugune olukord muudaks siis justkui oluliseks loomaliku poole mahasurumise inimeses. Töö katsub ühtlasi laiendada ja rakendada antropoloogia „ontoloogilist pööret“ teiste loomade omailmadele, võttes justkui tagasivaate inimmõtlemisele läbi teiste loomade pilgu, mille tulemiks oleks omamoodi „filosoofia teiste loomade pilgu läbi“.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Über die Metaphysik in der Medizin(1937) Ströhm, Haraldlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Методологические вопросы физики. II(Tartu Riiklik Ülikool, 1975) Tartu Ülikool; Lembra, Jüri, toimetajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Труды по философии. IX, Абсолютность и относительность в интерпретации квантовой механики(Tartu Riiklik Ülikool, 1965) Tartu Ülikool; Хютт, Владимирlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Труды по философии. VIII, Познавательное значение модельных представлений в физике(Tartu Riiklik Ülikool, 1964) Tartu Ülikool; Вальт, Лембит; Блюм-Руссак, Рэм, toimetajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Философские вопросы физики. I(Tartu Riiklik Ülikool, 1974) Tartu Ülikool; Riives, Vladimir, toimetaja