Sirvi Märksõna "fonoloogia" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 27

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
4–5aastaste laste fonoloogiliste oskuste arengu toetamine traditsiooniliste meetoditega ja digivahendiga jutupliiats
(Tartu Ülikool, 2019) Lepisk, Liisa; Jürimäe, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
5–7 aastaste laste fonoloogilised oskused ja nende seos lugemisoskusega
(Tartu Ülikool, 2015) Nigol, Krista; Plado, Kaja, juhendaja; Treial, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Consonantal quantity systems in Estonian and Inari Saami
(2019-06-27) Türk, Helen; Lippus, Pärtel, juhendaja; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kolme pikkuskategooriaga konsonandikeskne vältesüsteem esineb väga vähestes keeltes, teadaolevalt ainult soome-ugri keeltes: eesti, liivi ja inarisaami keeles ning veel mõningates saami keeltes. Doktoritöö keskendub neist kahele – eesti ja inarisaami keelele, millest esimene kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome ja teine saami keelterühma. Eesti keeles esineb keerukas kolmevältesüsteem, kus vastandus moodustatakse nii vokaalide, konsonantide kui ka mõlema põhjal. Inarisaami keeles leiab kolm pikkuskategooriat vaid konsonantide puhul, vokaalidel esineb kahene vastandus. Eksperimentaalfoneetiline väitekiri uurib, kuidas kolmene konsonandikeskne kvantiteedisüsteem nendes keeltes foneetiliselt avaldub kõnetaktis. Vaadeldakse omadusi, mis kolme väldet üksteisest eristavad. Teise suurema teemana käsitleb doktoritöö segmentaalse konteksti rolli eesti keele konsonandivälte avaldumisel. Töö tulemused näitavad, et kolme konsonandikeskset väldet eristab nii eesti kui ka inarisaami keeles konsonandi enda kestus, mis on suuremas vältes pikem. Keeltevahelised erinevused tulevad välja kategooriate omavaheliste kestussuhete kaudu: eesti keeles eristuvad teineteisest rohkem esimene ja teine välde, inarisaamis aga teine ja kolmas välde. Kui eesti keeles lüheneb konsonandile järgnev rõhutu silbi vokaal vastavalt konsonandivälte kasvades, siis inarisaamis lühenevad mõlemad, nii konsonandile eelnev rõhulise silbi vokaal kui ka sellele järgnev rõhutu silbi vokaal. Põhitoonikontuurid inarisaami eri struktuuriga kahesilbilistes sõnades märkimisväärselt ei varieeru, kuid konsonandivälte kasvades intensiivsuse väärtuste erinevus esimese ja teise silbi vokaali vahel suureneb. Samas eri vältes oleva vokaalidevahelise helilise konsonandi enda intensiivsus ei muutu. Põhitoon on eesti keeles oluline teise ja kolmanda välte eristamisel, kuid klusiilide puhul, kus põhitooni liikumist jälgida ei saa, on ka leitud, et välte tajumiseks piisab kestuslikest tunnustest. Doktoritöö eesti keele artikulatsioonikatse tulemused näitavad, et kolmese konsonandikeskse välte avaldumisel on oluline osa segmentaalsel kontekstil. Kui mõningate artikulatoorsete liigutuste puhul saab näha vältega seotud kolmeseid mustreid (huulte sulgemisliigutuse kestuses konsonandi hääldamisel, keeleliigutuste kestuses üleminekul konsonandile eelnevalt vokaalilt järgnevale), siis erineva sõnaalgulise konsonandi ja ümbritseva vokaalikonteksti tõttu esineb varieerumist, kus esimene ja teine välde vastanduvad kolmandale või vastandub esimene välde teisele ja kolmandale. Ka spontaankõne materjali põhjal tehtud akustiline analüüs näitas, et erinevate konsonantide puhul realiseerub kolmene välde mõnevõrra erinevalt ning sealjuures on oluline seos konsonandi ja seda ümbritsevate vokaalide omaduste vahel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti ja hispaania keele vokaalisüsteemide võrdlus ja omandamine
(Tartu Ülikool, 2014) Leppik, Katrin; Lippus, Pärtel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele hääldus
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016) Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keele sõnafonoloogia. 1, Rõhusüsteemi fonoloogia ja morfofonoloogia põhiprobleemid
(1973) Hint, Mati
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kärin eesti keele spontaanses kõnes
(Tartu Ülikool, 2013) Aare, Kätlin; Lippus, Pärtel, juhendaja; Tartu Ülikool. Üldkeeleteaduse õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keeleteaduse alused I
(2011-01-07) Tragel, Ilona
Antakse ülevaade keeleteaduse ajaloost, tänapäeva keeleteaduse suundadest, meetoditest ja põhimõistetest ning maailma keeltest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolieelikute fonoloogilised oskused ja lugemisoskus ning nendevaheline seos
(Tartu Ülikool, 2013) Nigol, Krista; Olo, Maret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lasteaiaõpetajate arvamused luuletuste õppetegevustes kasutamisest ja 3–4-aastaste laste fonoloogiliste oskuste arendamisest
(Tartu Ülikool, 2024) Uljas, Berit; Krass, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud
(Tartu ; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2008) Viitso, Tiit-Rein
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Liivin katko
(Turku, 1989) Wiik, Kalevi
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Livonian prosody
(Helsinki : Suomalais-ugrilainen seura, 2008) Tuisk, Tuuli; Lehiste, Ilse; Teras, Pire; Ernštreits, Valts; Lippus, Pärtel
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Livonian word prosody
(2015-10-12) Tuisk, Tuuli
Liivi sõnaprosoodia on maailma keelte hulgas tähelepanuväärsel kohal, kuna ilmnevad sarnased jooned nii teiste soome-ugri keeltega kui ka balti ja skandinaavia keeltega. Liivi astmevaheldust iseloomustab nõrga- ja tugevaastmeliste rõhusilpide vaheldumine rõhtutute silpidega kahesilbilises kõnetaktis. Eriliseks teeb liivi keele pikkades rõhusilpides vastanduvad tõusev püsitoon ja tõusev-langev katketoon. Väitekiri keskendub kolmele peamisele aspektile: liivi kahesilbiliste nõrga- ja tugevaastmelise struktuuriga sõnade silpide kestuste, kestussuhete ja põhitooni omavahelisele seosele kõnetaktis, liivi pikematele sõnastruktuuridele ja liivi katketooni akustilistele tunnustele. Akustiline analüüs näitas, et kahesilbilistes nõrga- ja tugevaastmelise struktuuriga sõnades ilmneb rõhutu silbi kestuse erinevus ja sellest tulenevalt rõhulise ja rõhutu silbi kestussuhete erinevus. Põhitooni analüüs näitas, et püsitooniga nõrgaastmeliste sõnade põhitoon on küll tõusev, kuid tugevaastmeliste sõnade puhul põhitooni kontuur varieerub. Põhitooni tipp nendes sõnades võib olla nii pearõhulise esisilbi alguses kui ka lõpus. Liivi pikemates sõnades on silpide suhted kaasrõhulises kõnetaktis enamasti sarnased rõhulise ja rõhuta silbi suhtega pearõhulises taktis. Uurimistulemused kinnitavad, et kõige iseloomulikum katketooni akustiline tunnus nii loetud kui ka spontaanses kõnes on põhitooni tipu asukoht pearõhulise silbi alguses. Põhitooni varajane langus rõhulises silbis tingib ka selle, et põhitoon rõhutus silbis on katketooniga sõnades madalam. Pikad helilised silbituumad katketooniga sõnades võivad häälduda larüngalisatsiooniga, mis esineb järjekindlamalt loetud kõnes kui spontaanses kõnes. Intensiivsuse puhul on kõige iseloomulikum selle ebaregulaarne kontuur pearõhulises silbis. Väitekirja uurimistulemused kinnitavad ka, et katketooni kirjeldamisel tuleks kindlasti rohkem tähelepanu pöörata sõna rõhutule silbile, kuna katketooni akustilised tunnused peegelduvad ka seal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lounaisitämerensuomi: lounaisten itämerensuomalaisten kielten murteellinen kehitys
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-15) O’Rourke, Patrick; Pajusalu, Karl, juhendaja; Junttila, Santeri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Minu väitekirja teemaks on edelaläänemeresoome keelte murdeline areng. Uuritavad keeled ja murded on Kuramaa ja Salatsi liivi keel ning põhjaeesti saarte ja läänemurre. Oma väitekirjas uurin, kas on võimalik leida nende murrete ühist algkuju, mis oleks hargnenud läänemeresoome algkeele Liivi lahe murdest ühelt poolt liivi keeleks ning teiselt poolt eesti saarte ja läänemurdeks. Väitekirja põhiosa koosneb viiest artiklist ja sissejuhatavast peatükist. Uurimisainesena kasutan läänemeresoome keelte grammatikaid, keeleajaloo uurimusi, sõnaraamatuid ja murdearhiive. Jaotan oma andmed häälikuloo, morfoloogia ja sõnavara ossa. Kuna liivi keel on selgelt eristatav ülejäänud läänemeresoome keeltest, määratlen liivi keelele omased hääliku- ja vormimuutused. Seejärel võrdlen liivi keele häälikulist arengut põhjaeesti murrete ajalooga. Samuti võrdlen liivi sõnavara põhjaeesti murdesõnavaraga, et uurida, kas neil on ühiseid häälikumuutusi ja sõnavaralisi vastavusi, mis võiksid viidata liivi keele ning põhjaeesti saarte ja läänemurde päritolule samast edelaläänemeresoome algmurdest. Oma uurimuses analüüsin 14 fonoloogilist, 7 morfoloogilist ja 7 (morfo)süntaktilist joont ning 50 sõna. Tuletusliidete uuenduslik kasutamine osutub tugevaimaks tõendiks liivi keele ja eesti saarte ja läänemurde ühise algmurde kohta. Uuritud edelaläänemeresoome joonte tuumalaks on Eesti edelaranniku ehk Karuse, Varbla ja Tõstamaa murrakud. Rohkesti ühiseid tunnuseid viitab aga läänemeresoome murdeahelale Saaremaalt Lõuna-Eestini.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On the phonological role of stress, quantity, and stød in Livonian
(1974) Viitso, Tiit-Rein
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Optimaalsusteoreetiline käsitlus eesti keele fonoloogilisest kujunemisest
(2011-10-03) Prillop, Külli
Väitekirjas käsitletakse olulisemaid muutusi eesti keele fonoloogilises süsteemis: laadi- ja vältevahelduse kujunemist, diftongide kadu rõhututest silpidest, sise- ja lõpukadu jm. Neid muutusi on ka varem süstemaatiliselt uuritud, kuid piisavalt ei ole selgitatud muutustevahelisi seoseid ja ka muutuste põhjused pole selged. Erinevaid keelemuutusi aitab seostada ja muutuste aluseks olevaid universaalseid tendentse esile tuua optimaalsusteooria, mis käsitleb keele grammatikat kui universaalsete (igas keeles eksisteerivate) rikutavate kitsenduste hierarhiat. Kui kõikide keelte grammatikates on olemas kõik kitsendused ja keelte grammatikad erinevad ainult kitsenduste tähtsuse (kitsenduste hierarhia) poolest, tähendab keele muutumine kitsenduste hierarhia muutumist. Eesti keele ajalugu kinnitab, et hierarhia muutumisele eelneb juhuslik foneetiline varieerumine ja et alati pole keelt omandavatel lastel võimalik luua selle varieerumisega sobivat grammatikat. Sel juhul keelemuutus takerdub. Eesti keele ajaloos on jäänud poolikuks nt nõrkade sulghäälikute kadu, vrd eesti pime : pimeda ja soome pimeä : pimeän. Keelemuutuste vaheline seos ilmneb, kui mõni kitsendus on oluline mitme erineva muutuse kujunemisel. Eesti keele arenemisel teistest läänemeresoome keeltest erinevaks on olnud oluline roll kitsendusel, mis keelab diftongid ja pikad vokaalid rõhuta silpides. Väitekirjas esitatud keelemuutuste analüüsist on kasu ka tänapäeva keeles toimuvate protsesside mõistmisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pilootprojekt testülesannete väljatöötamiseks kuue- kuni seitsmeaastaste laste fonoloogilise silmuse testimiseks
(Tartu Ülikool, 2012) Lättemäe, Liis; Palts, Kaili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut. Eripedagoogika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pomum Eridos, Hoc est Diu multumq[ue] agitata controversia, De genuina et probata, probandaq[ue] Graeci Labij nobilissimi Lectione Et Pronunciatione, à Superstitiosa & frivolè praeconcepta antiquitatis ... eruta, vindicata & legitimo ac proprio nitori atq[ue] usui restituta, ac soliditate ipsa solidioribus fundamentis stipata confirmataq[ue] Per duos Scholae Wolgastanae alumnos M. Petri Grabovii ejus Rectoris discipulos, Actu oratorio ex praeceptoris, solertissimis traditionibus excerpta et producta publiciq[ue] juris facta, eo fine et voto ut porro omnes et singuli unanimiter in id curas et cogitationes conijciant, quo simplex et uniformis G. L. legendi et proounciandi ratio in scholis tradactur et conservetur, ne subinde ad alias atq[ue] alias scholas accedentes dediscere oporteat adolescentes, prius memoriae infixa
(Gryphiswaldiae : Typis Iohannis Albini, 1619) Grabow, Peter
listelement.badge.access-status Embargo ,
Teisendused ortograafia ja fonoloogia vahel eesti keeles
(Tartu : Tartu Riiklik Ülikool, 1979) Kaldre, Peeter; Remmel, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond